Vahevöö mõiste | Sõnu seletav sõnastik

Vahevöö – peamiselt ultraaluselistest kivimitest koosnev vöö, mis jaguneb kaheks osaks: ülemine vahevöö (seal toimuvad seismilised katkestused on tingitud kivimite struktuuride muutustest, seal asuvad ka sügavaimad maavärinate fookused ~700km) ja alumine vahevöö ehk mesosfäär (seal toimub kivimite tiheduse ja seismiliste lainete kiiruse järsk vähenemine, rõhk pidevalt kasvab). Tahke faas

Keskkonnageoloogia

Vahevöö – ek mantel; maakoore ja tiima vahele jääv Maa kivimkest Mandriline maakoor – mandrite ja selfimerede alla jääv maakoor, keskmiselt 35-40 km, mägede all 60-70 km paksune Ookeaniline maakor – ookeanite alla jääv, põhiliselt basaltseist kivimeist koosnev keskmiselt 11 km paksune maakoor

Riigieksami materjal

Vahevöö - maakoore ja tuuma vahele jääv tükiline materjal, mis on moodustunud Maa kivimikest, kus kivimid on vedelas monoliitse kivimi lagunemisel olekus. Mullatekketegur- mulla tekkimisel mingit Mandriline maakoor- mandrite ja osa mängiv tegur šelfimerede alune maakoor.

Geograafia põhimõisted

Vahevöö – maakoore ja tuuma vahele jääv maa kivimikest Mandriline maakoor – mandrite ja šelfimerede alla jääv maakoor, keskmiselt 35-40km, mägede all 60-70km paksune.

geograafi 10 klassi ülemineku eksamiks

Vahevöö alaosas on D"-kiht, mis ulatub vahevöö ja tuuma piirilt 220...250 kilomeetrit kõrgemale. See on kiht, kus seismiliste lainete levikukiirus sügavuse suurenedes ei muutu.

Taevakehad

Vahevöö osad on tihedamad. Lisaks ühtlasele muutumisele esinevad Maa sisemuses ka teravamad piirpinnad, kus seismiliste lainete kiirus muutub väga äkki olulisel määral.

Päikesesüsteem

Vahevöö on koore tuuma vahele jääv Maa sfäär (3-90 km ning 2900 km sügavusintervallides). Piiratud ülevalt Moho pinnaga ning altpoolt vahevöö ja tuuma piiriga.

Maateaduse alused I kordamisküsimused

Vahevöö on valdavalt tahke, kuid liigub siiski konvektiivselt (liikumiskiirus on mõni mm kuni mõni cm aastas). Vahevöö ülaosas on veelgi vedelam astenosfäär

Maateaduse aluste kordamine eksamiks

Vahevöös on mitmeid väiksemaid piirpindu, kuid väga suur muutus seismiliste lainete levikukiiruses tuleb alles 2900 km sügavuses, kus algab Maa välistuum.

Planeet Maa

Vahevöö - sügavusel 30- 2900km.Vahevöös on Mg ja Fe oksiidid ja silikaadid, lisandina Al,Ca,Na,K.Siin rohkem hapnikku,kui tuumas.

Rakendusgeoloogia kordamisküsimused

Vahevöö on kiht Maa sisemuses, mis asub allpool maakoort ja ülalpool tuuma Ülemise vahevöö ülemises osas asub astenosfäär.

Litosfäär: Maa siseehitus, kivimid, vulkaanid, tsunamid, laamad, maavärinad

Vahevöö ülaosas on veelgi vedelam astenosfäär (vedel osa ei ületa tõenäoliselt paari protsenti), mille kohal on tahke litosfäär.

Looduskatastroofid maailmas.

Vahevöö – maakoore all lasuv tuuma ümbritsev 2900 km paksune kest, mis omakorda jaguneb ülemiseks ja alumiseks vahevööks

Geograafia eksami kordamine - mõisted

Vahevöö ehk mantli ülemist osa nimetatakse astenosfääriks, milleks on poolvedelas olekus mõnesaja kilomeetri paksune kiht.

Keskkonnafüüsika kordamisküsimuste vastused

Vahevöö - sügavusel 30-2900 km. Jaguneb kolmeks osaks: välimine vahevöö, ülemineku vöönd ja alumine vahevöö.

Geoloogia eksam

Vahevöö - ~2900 km. Moodustub üles sulanud kivimassist, palju erinevaid keemilisi elemente, pidevas liikumises.

Litosfäär

Vahevöö sügavuses on selliseid isoleerituid ja püsivaid energiakoldeid, mille kohal moodustub kerkiv soojus ja magmavoog.

Maavärinad ja vulkaanid, vulkanism.

Vahevöö - maakoore ja tuuma vahele jääv Maa kivimikest, kus sisetuum tahke kivimid on vedelas olekus.

Litosfäär

Vahevöö - tuuma piiril on materjal kuumutatud, seega selle materjali tihedus on mõneti vähenenud.

Geomoodulid

Vahevöö alaosas on D"-kiht, mis ulatub vahevöö ja tuuma piirilt 220...250 kilomeetrit kõrgemale.

Päikesesüsteem

Vahevöö - levib sügavusel 30...2900 km. Vahevöö alumist piiri nim Gutenbergi pinnaks.

Loengu materjale II

Vahevöö - osalt tahke, osalt poolsulanud kivimassist koosnev kest maakoore all

Geograafia mõisted

Vahevöö - kiht Maa sisemuses, mis asub allpool maakoort ja ülalpool tuuma.

Materjal geograafia eksamiks

Vahevöö – kiht maa sisemuses, mis asjub allpool maakoort ja ülalpool Maa

Geograafia mõisted 1. periood

Vahevöös on kuumad täpis, mida mida mööda magma tahab maapinnale tundiga.

Litosfäär

Vahevöö osaga nimetatakse litosfääriks. Nikkelraua koostisega Maa tuum paikneb

Litosfäär

Vahevöö - ehk mantel on maakoore ja tuuma vahele jääv kivimkest.

Maa siseehitus

Vahevöö ehk mantel, mis moodustab umbes 84% maakera r ruumalast.

Õppevara esitlus

Vahevöö on kõige paksem kiht, ulatub umbes 2900 km sügavuseni.

Geograafia piletite vastused

Vahevöö peal on koor paksusega ca 200 km, mis on Maa koorest paksem.

Merkuur

Vahevöö - raskemad elemendid (Si ja Al puuduvad) ; maa tuum.

Mullateaduse I KT

Vahevöö – asub allpool maakoort ja tuumast ülevalpool.

Maateaduste kordamisküsimused

Vahevöö – maakoores ja välistuumani vaheline sfäär.

Keskkonnageoloogia

Vahevöö - maakoore ja tuuma vahele jääv Maa kivimkest.

Litosfäär

Vahevöö - koosneb kuumast ja tihedast kivimimassis.

Maa siseehitus - Litosfäär

Vahevöö – mohost kuni 2900km katkestuspinnani.

Litosfäär KT

Vahevöö - kiht Maa sisemuses, maapinnal.

Maa kui süsteem (Geograafia 2. kursus)

Vahevöö - Maa sisene 2900 km paksune osa

Lõpueksami kokkuvõte

Vahevöö osaga nimetatakse litosfääriks.

Litosfääri ülevaade

Vahevöö on ainult osaliselt sula.

Kuu mõõn ja kuu tõus

Vahevöö – koore ja tuuma vahel.

Maateaduste alused

Vahevööst ehk tahketest kivimitest.

Arvestustöö: Litosfäär

Näita kõiki

Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste

tegelasteks on otsivad hinged, kes kunagi ei rahuldu olemasolevaga ja nad pürgivad aina edasi.

Suvaline mõiste

Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima

Registreeri ja teeni 10 punkti

Registreeri ja teeni
10 punkti