lepingust saama: lubadus tasuda kõigi kantud kahjude eest, lepingus kirjas ka enam- vähem tulevane Eesti-Läti piir (eesti jkaoks soodsalt). Eestile pidi minema ka Valga linn (raudteeühendus). Et eesti rahvavägi saaks Petseri-Pihkva suunas edukalt tegutseda, oli vaja Valga raudteesõlme. Pärast Ulmanise valitsuse kukutamist ei võinud keegi uskuda, kuidas uus AV sellesse piirilepingusse suhtus. Seepärast oli Eesti huvitatud Ulmanise valitsuse aitamisest. Sellised suhtumised valitsesid ka vaherahuperioodil. Baltisakslasi ja riigisakslasi süüdistati, et nad soovivad riiki ära hävitada. Relvarahu oli küll 10.06 kehtestatud, kuid see oli esialgne, sest pooled pidi kokkuleppeni jõudma. 10.06 tuldi kokku Valga linnas, vahendajaks Antanti esindajad (USA kolonel W.Greene, kes pidas Laidoneri nõudmisi liialdatuks ning pigem toetas sakslasi). Sakslaste jaoks pidi vaieldamatult Läti poolele jääma Valga linn. Eestlasi esindas Jaan Krink (
riikliku inst alla, uus salapolitsei, mis sai nimeks GPU (Riiklik Poliitvalitsus), hiljem NL loomise järel OGPU (Ühendatud riiklik Poliitvalitsus), see allus Siseasjade Rahvakomissariaadile (NKVD), oli üks selle osa. Tšekaa volitused olid olnud laiemad, aga GPU sai jätkuvalt korraldada juurdlusi riigivastaste pol süütegude üle, nende alluvusse anti kontroll riigipiiride, raudteede üle, säilitas õiguse teostada kohtuväliseid repressioone. GPU juhiks jäi Felix Dzeržinski. Vaherahuperioodil pandi alus ka tulevasele kurikuulsale GULag-ile. Tegutses Siseasjade Rahvakomissariaadi juures (Koonduslaagrite peavalitsus). 20Ndatel sai alguse, massiliselt levis koonduslaagrite loomine 30ndatel. Pärast okt pööret enamlased väitsid, et senist vanglasüsteemi pole enam vaja. Uues riigis kaob ära inimese ekspluateerimine, kaovad ära kuriteod ja vajadus vanglate järgi. Enamlased rõhutasid, et kui kriminaalne kuritegevus kaob, siis sotsialismi üles
annaabi.ee 
