Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsile. Rootsi aja alguseks loetakse Liivi sõda, mille lõppedes jäi Eestimaa Rootsi võimu alla. Rootsi aeg algas Eesti aladel erineval ajal. Põhja-Eesti alistus Rootsi kuningale juba 1561. aastal. Poola ning Taani loovutasid vaherahudega Rootsile Lõuna-Eesti, Põhja-Läti ning Saare- ja Muhumaa. Rootsi aeg kestis Eestis peaagu 100 aastat ja tõi siinsetele elanikele kaasa palju olulisi muutusi. Levinud on komme nimetada seda aega "vanaks heaks Rootsi ajaks". "Hea aeg" kestis tegelikult väga vähe aega, Rootsi kuninga Karl XI valitsemise ajal kuni 1680. aasta suure näljani. , kuid kas tõesti oli ta nimetuse ,,vana hea Rootsi aeg" vääriline?
Vana hea Rootsi aeg? Rääkides Eesti ajaloost, mainitakse tihti ka ,,vana head Rootsi aega". Rootsi aeg algas Eesti aladel erineval ajal. PõhjaEesti alistus Rootsi kuningale juba 1561. aastal. Poola ning Taani loovutasid vaherahudega Rootsile LõunaEesti, PõhjaLäti ning Saare ja Muhumaa. 1660. aastal liideti Rootsiga viimase Eesti alana Ruhnu. Pärast pikka sõdade perioodi saabus Eesti aladele lõpuks rahu, kuid maa oli laastatud ning rahvaarv kahanenud. Nii mõnestki küljest vaadatuna oli Rootsi aeg parem nii talle eelnenud ordu ajast kui ka järgnenud Vene ajast, kuid kas tõesti oli ta nimetuse ,,vana hea Rootsi aeg" vääriline? Rootsi ajal toimusid Eesti ala rahvastikus suured muudatused
Kas II Maailmasõda oli I Maailmasõja jätk? Maailmasõda on sõda, kus enamik riike võitleb oma maa, võimu, või kolooniate pärast. Maailmas on toimunud juba kaks maailmasõda, mis olid väikeste vaherahudega. Paljudel inimestel tekibki küsimus, kas II Maailmasõda, mis sai alguse 1.sept. 1939 ning lõpes 2.sept. 1945 on I Maailmasõja ( 1914-1918) jätk või mitte. Vaadates kõiki sündmusi, mis toimusid vaherahu ajal siis võin väita, et II Maailmasõda oli I Maailasõja jätk, sest vaherahuajal toimus sõjatehnika täiustamine, kiire areng sõjaplaanil ja Saksamaa rikkumine Versailles`i lepingut. Vaadates fakte,
"neutraalseks", sest selle plussid ja miinused enam- vähem tasakaalustavad üksteist. Nagu varemgi, ei suutnud Eesti moodustada ühtset tervikut, vaid jäi hoopis jagatuks Eesti- ja Liivimaa kubermangu vahel. Rootsi aeg kestis Eestis peaaegu sada aastat ja tõi siinsetele elanikele kaasa palju olulisi muutusi. See periood algas kui ka lõppes veriste sõdadega. Eesti aladel algas Rootsi aeg erinevatel aegadel. Juba 1561. aastal alistus Rootsile Põhja-Eesti. Poola ning Taani loovutasid vaherahudega Rootsile Lõuna-Eesti, Põhja-Läti ning Saare-ja Muhumaa. 1660. aastal liideti Rootsiga ka Ruhnu. Rootsi aeg mõjutas suuresti Eesti rahvaarvu. 1620. a. oli siinne rahvaarv alla 100 000 inimese. Et kiiremini tööjõudu saada, võtsid mõisnikud küladesse uut rahvast. 17. saj. teisel veerandil saabus Eestisse hulgaliselt teiste rahvaste esindajaid. Võõrastest asus Eestisse kõige rohkem vene talupoegi. Venemaalt saabus ka käsitöölisi, kaupmehi ja kalureid
teenistusse. 1570ndate aastate lõpus nii Rootsi kui ka Poola asuvad väga aktiivselt sõdima Venemaaga. Nad ei sõdi niivõrd ühiselt kuivõrd ikkagi eraldi. Koostööd kui sellist ei toimu. See sõjategevus jätkub ka 80ndate alguses ja see on Vm jaoks edutut, Poola ja Rootsi jaoks edukas. Poola ja Vm vahline sõjategevus lõpeb 1582 Jam Zapolje vaherahga. 1583 Pljusa vaherahuga lõpeb Rootsi ja Vm sõda. Vaherahudega Poola kätte läheb Lõuna-Eesti ja Rootsi kätte Põhja-Eesti. Rakvere- Millisele riigile kuulus, sündmus? 1295- Taani, Muistnevabadusvõitlus lk 52 1429- Saksa ordu, Jüriöö ülestõus lk58 1591- Rootsi, Liivi sõda(Pljussa vaherahu) lk88 Uus-Pärnu 1295- Saksa ordu, Mvv 1429- Saksa ordu, Mvv 1591- Poola-Leedu, Liivi sõda(Jam Zapolje vaherahu)
annaabi.ee 
