Tugine jrelduste ja kokkuvtte tegemisel nidetele. 7. Kokkuvte Sama pikk kui sissejuhatus (u 2-3 lauset, 1/10 tst). Peab sisaldama vastust sissejuhatuse pstitatud probleemile. Vid korrata teemaarenduse mtteid Ei tohi sisaldada uut infot. Vib pstitada uusi ksimusi. 8. igekiri Kirjuta loetava kekirjaga. Iga lause on tislause, st sisaldab tegusna. Ligud on eraldatud taandreaga, vahepealkirju vaja ei ole. Vldi snu kik, alati jne. Vldi slngi, simu, vingumist. Mtle koha- ja isikunimede igekirja peale. Lpuks kontrolli kindlasti, kas arutlus vastab ikka teemale. Kas pealkirjas esitatud ksimus vi sissejuhatuses pstitatud probleem on saanud vastuse? Kas teksti kik ligud puutuvad teemasse?
Kokkuvõte Sama pikk kui sissejuhatus (u 2-3 lauset, 1/10 tööst). Peab sisaldama vastust sissejuhatuse püstitatud probleemile. Võid korrata teemaarenduse mõtteid Ei tohi sisaldada uut infot. Võib püstitada uusi küsimusi. Õigekiri Kirjuta loetava käekirjaga. Iga lause on täislause, st sisaldab tegusõna. Lõigud on eraldatud taandreaga, vahepealkirju vaja ei ole. Väldi sõnu "kõik", "alati" jne. Väldi slängi, sõimu, vingumist. Mõtle koha- ja isikunimede õigekirja peale. Lõpuks kontrolli kindlasti, kas arutlus vastab ikka teemale. Kas pealkirjas esitatud küsimus või sissejuhatuses püstitatud probleem on saanud vastuse? Kas teksti kõik lõigud puutuvad teemasse? Arutluse hindamine Arutlusoskust hinnates arvestatakse, kas õpilane · valdab teemat; · oskab teadmisi kasutada; · oskab võrrelda, seostada;
). Pealkiri määratleb: 1. Kirjandi teema 2. Kirjandi liigi ja esituslaadi, peegeldab sisulisi rõhuasetusi. Teemast mööda kirjutamine on kõige suurem viga. Teemat lahti mõtestades tuleb endale esitada küsimused: - Kui lai või kui kitsas on teema - kas teema on avatud või suletud e kui vabad käed mul kirjutades on - millised sõnad pealkirjas on tuumsõnad - kas teema no nö ühe või mitme poolega Mõnikord võib kasutada ka vahepealkirju või võib panna etteantud pealkirjale ka alapealkirja. Kirjandiliigid Kirjandi kirjutamisel kasutatakse põhiliselt kolme võtet: 1) jutustamine 2) kirjeldamine 3) arutlemine (esinevad kirjandis koos, üks tavaliselt domineerib) Keskkooli kirjand peab olema suuremalt osalt arutlev. Kirjand on õpilase looming. See peab olema kirjutatud kirjakeeles. Kirjand võib olla kirjutatud kas teaduslikul teemal või üldteemal.
memo, raport, e-mail, faks, aga ka riietus, intonatsioon, žestid või näoilme. Loetelu pole ammendav. Organisatsioonis toimub suhtlemine kahel viisil, kas ametlikult või mitteametlikult (Vos, Schoemaker, 2001: 86). Ametlik kommunikatsioon toimub organisatsiooni struktuurist lähtuvalt ja mitteametlik kommunikatsioon tekib sotsiaalsetest suhetest (Hirokawa, 1996) (sellistes töödes ei panda nii väikeste lõikude vahepealkirju. iseenda jaoks töö tegemise etapis on need head, lihtne vajadusel ise asju üles leida ja asju ümber tõsta, aga pärast tuleks neid kahandada).Sisekommunikatsiooni abil ühendatakse kõik organisatsiooni koostisosad üheks töötavaks tervikuks ning tekib püsiv inimsuhete süsteem ning suhtlemise läbi lahenduvad nii probleemid, ennetatakse neid ja on eduka organisatsiooni alustalaks (Past, 2009). Sisekommunikatsiooni tähtsus on oluliselt suurenenud ning mitmete teoreetikute arvates on
Lisaks ei saa sellise uuringu puhul veel kindlaks teha kui paljud kannatavad tegelikult vaesuse käes. Õ. lk 47 Koppeli keelekasutus on neutraalsem kui Tootsil. Tootsil on sees modaalsust rohkem, sõnu nagu võib-olla, pöörama jne. Laused on piisavalt lühikesed, tekstist arusaamist ei hägustanud. KVALITEETAJAKIRJANDUS JA KÕMUAJAKIRJANDUS Õ. lk 21 1) Kõmuajakirjandusele viitab: suur pilt keset uudist, kasutatud värve ja vahepealkirju Pealkiri annab vähe infot, kuid sõnastatud mahlakalt Kasutatud tsitaate Kvaliteetlehele viitab: Lugu on teksti- ja infokeskne Suur formaat Kasutatud asjatundjate arvamusi Keelekasutus on asjalik, ei ole argine või lobisev 2) Faktid: JASSM- raketid, mis Soome hävitajate F/A-18
Teine ülesanne on vaadata, et juhtlõigus olev fakt on lahti räägitud ja kohe peale juhtlõiku. Vaadata, kas kompositsioon vastab pööratud püramiidi mudelile. - Siis tuleb üle vaadata tausta ja perspektiivi järjekord. Visand tuleb töötada läbi alateemade kaupa: tõsta lõike seni ümber kuni tulemus on loogiline ja pööratud püramiidile vastav. Hea on kasutada copy ja paste süsteemi ja paigutada lõigud kahele poole failis. Panna ka loo osadele vahepealkirju. 4. Kustutada mittevajalik materjal ja lisada vajalikku materjali, mis visandil välja oli jäänud. - Kontrollida, kas uudisesse pole sattunud autori enda arvamusi või hinnanguid ja tõmmata need maha. - Uudise arendamise jaoks mittevajalik materjal tuleb ära kustutada. - Kontrollida, kas kõik olulised faktid on sisse viidud ja vajadusel lisada puudused. - Veenduda, et uudis vastab kõigile vajalikele uudisküsimustele, ja vajadusel lisada puuduvad vastused.
arv sama). 4. Vahepealkirja peab kirjutama eraldi. Paigutamine. Vahepealkirja puhul tuleb vahet teha sisulisel ja vormilisel paigutusel. Sisuline vahepealkiri paigutatakse loos uue alateema algusesse. Ajalehes on vahepealkiri pigem vormiline liigendaja. Seega – paigutatakse ajalehes vahepealkiri sinna, kus ta teksti visuaalselt liigendab. Põhireeglid vahepealkirja paigutamiseks on järgmised: 1. Vahepealkirju kasutatakse ainult pikkades veergudes. 2. Vahepealkiri pannakse veeru keskele, tema kohal või all peab olema vähemalt 6 rida teksti. 3. Vahepealkirja ei panda vahetult juhtlõigu järele. 4. Vormiliselt tarbetu vahepealkiri võidakse ära jätta või tõsta lõigu võrra ette- või tahapoole. Väljavõtted Väljavõtte – uudise tekstist võetakse lause ja küljendatakse eraldi tekstiplokina loo sees. Selleks võib olla tsitaat + allikas
· oleks heakõlaline; · lähtuks ennemini teksti peamõttest kui kõrvalistest seikadest; · osutaks pigem olulisele, kui selgitaks midagi; · sobiks teksti stiiliga (arutlev tekst vajab asjalikku, ilukirjanduslik tekst kujundlikku pealkirja). Hästi sõnastatud pealkirjas puuduvad tühisõnad. Silmas tuleb pidada, et ka kirjavahemärgid võivad pealkirja tähendust oluliselt muuta. Autoril on võimalik pealkirja toestada või täpsustada, kasutades selleks ala- ja vahepealkirju ning motot. Alapealkirjaga saab pealkirja täpsustada või seletada. Alapealkiri ei tohi teksti kesksest mõttest lahkneda, sest sel juhul nõrgeneb pealkirja ja mõttearenduse sidusus. Teema Võidu nimel kõigeks valmis 1. alapealkiri Dopinguprobleeme tänapäeva spordis; 2. alapealkiri Tsempioniks loobumiste hinnaga. Esimene alapealkiri osutab, et autor käsitleb dopinguga seotud küsimusi, teisel juhul aga analüüsib, millest peab sportlane edu nimel loobuma.
Pealkirjades ei poolitata sõnu, ei kasutata lühendeid (v.a üldkasutatavad ja üldtuntud organisat- sioonide nimed). Pealkiri peab olema võimalikult lakooniline ja vastama järgneva osa sisule. Pealkirjade järele ei panda punkti. Kui pealkirja alla mahub vähem kui kolm rida teksti, viiakse 11 peakiri koos tekstiga järgmisele lehele. Töös ei või kasutada ilma nummerduseta rasvases kirjas vahepealkirju. Alapeatükkide pealkirjad kirjutatakse esisuurtähega ja vormistatakse järgnevalt: kirjasuurus 16 punkti; teksti värv must; vasakjoondus; lõiguvahe enne ja pärast lõiku 12 punkti; Alapunktide pealkirjade vormistamisel kasutatakse pealkiri 3 laadi kirjasuurusega 14 punkti. Näide: 1 PÕHIPEALKIRI (Pealkiri 1, kirjasuurus 18 punkti, läbiv suur täht) 1.1 Teise taseme pealkiri (Pealkiri 2, kirjasuurus 16 punkti) 1.1
1.1. Teksti ülesehitus Pealkiri - see on reklaam. Selle põhjal teeb lugeja otsuse, kas lugeda või mitte. Sageli võib olla paljulubava pealkirja taga täielik tühjus. Pealkirjal on täita mitu ülesannet. Pealkiri võib osutada sellele, mida kasulikku, uut või olulist lugeja tekstist leiab; informeerida lugejat teksti teemast, põhiideest, probleemist, tegelastest; äratada tähelepanu, uudishimu, huvi. Pikemate tekstide kirjutamisel kasutatakse ala-ja vahepealkirju. Need vajavad tähelepanu nagu teksti pealkirigi, sest nad muudavad lugemise lihtsamaks ning aitavad iga osa tuuma ära tunda ja meelde jätta. Sissejuhatus - sellega algab tekst. See puudub vaid harvadel juhtudel. Sissejuhatuse ülesanded: annab lugejale vastuse, miks ta võib/ peab seda teksti lugema, aktiviseerib lugejat, loob eeldused, et ta saaks seostada vana ja uut infot. Lõik - igasuguse teksti ehitusplokk. Sisulõik on ühe mõtte terviklik esitus. Vormilõik on
annaabi.ee 
