Konstruktsioonide väljatöötamisel tuleb arvestada, et kahest ja enamast võrreldavast ühetüübilisest tootest on vähem töömahukas see, mille konstruktsioon vastab enam alljärgnevatele põhinõuetele: - tootesse kuuluvate elementide ja kuju mõõtmed peavad olema optimaalsed (kõige sobivamad), st. neid peab täielikult saama valmistada nüüdisaegsetel seadmetel ja puidutöötlemispinkidel nn. läbiva tehnoloogiaga (suure tootlikkusega voolumeetodil), monteerida üksikute lihtsate vaheoperatsioonidega, viimistleda valumeetodil jne. - toodete materjalimahukus peab olema minimaalne, - kasutatud materjalide ja valmistoodete arv peab olema minimaalne (näiteks erimõõduliste kruvide arv, furnituuride arv jne.), - tuleb maksimaalselt kasutada normaliseeritud detaile, kooste ja standardseid materjale (lihtsustab tunduvalt tehnilist protsessi, eeldused vooltootmiseks jne.), - detailid ja koostud peavad olema maksimaalselt unifitseeritud, st
suure väejuhi, maailma proletariaadi väejuhi ja viisaastakute planeerija au ning kuulsus. Kiire ja massiline kollektiviseerimine ei olnud kooskõlas ei talurahva huvidega ega ka riigi majanduslike võimalustega. Koos sellega algas ka kulaku kui klassi likvideerimine. Kulaklikeks majapidamisteks loeti neid, mis süstemaatiliselt kasutasid palgalist tööjõudu või omasid veskit, kuivatit jmt. Samuti majapidamised, mis üürisid põllutöömasinaid, ruume või tegelesid kaubanduslike vaheoperatsioonidega. Suur maksukoorem, vilja rekvireerimised jms. kurnasid jõuka talupoja kiiresti välja. Kulakuteks tuli teha 3-5% majapidamistest. Massiline kollektiviseerimine algas 1929. a. teisel poolel ja kestis ametlikult 1932. aastani. Kohe kollektiviseerimise alguses algas massiline talupoegade põgenemine maalt linnadesse ja suurehitustele. Peagi see keelati. 1932. a. viidi sisse aga passisüsteem, mille alusel jäeti talupojad üldse passidest ilma
annaabi.ee 
