prantsuse, itaalia ja aasia keeltest. Eelnimetatud keeltest on palju sõnu laenatud näiteks kokanduskeelde. Näiteks prantsuse krepp, itaalia lasanje, spagetid, hiina vokk, araabia kebab ja uuskreeka feta. Teise keele sõnavara saab üle võtta otse, kui kahe keele kõnelejate vahel on geograafilised, kultuurilised, poliitilised jm sidemed, või kaudselt, nt massiteabevahendite või teiste keelte vahendusel. Massiteabevahendite kaudu ilma vahenduskeelteta laenamisel on tulemuseks ikkagi otselaen. (Leemets 2003) Enamik laene tuleb meile tänapäeval otse inglise keelest ilma vahenduskeelteta. Peamised vahendajad on olnud vene ja soome keel. Inglise keel on ka ise vahenduskeel, sedakaudu on eesti keelde jõudnud näiteks mitmesuguste eksootiliste puuviljade ja maitseainete nimetusi, mis võivad pärineda idamaade või Ameerika indiaani keeltest. (Leemets 2002:41) Iga kord ei tähista uus sõna uut mõistet
ning 1940-1980. 1980.aastate lõpus algas ajajärk, mil kokkupuude inglise keelega muutus järjest tihedamaks ning inglise keele prestiiz ja sealt laenatud sõnade hulk on järjest kasvanud. Praegusele laenukihile on omane ebastabiilsus, uued mõisted ning tsitaatsõnade ja mugandite kõrvuti esinemine. 1 Leemets ütleb, et peamised vahendajad on küll vene ja soome keel, kuid inglise keelest tuleb laene otse ilma vahenduskeelteta. Enamasti tutvuvad inimesed uute sõnadega ajakirjanduses, erialakirjanduses, Internetis või filme vaadates. 2 On kolme liiki laene: pärislaenud võetakse teisest keelest otse üle; tõlkelaenud sõnad pannakse oma keelde ümber; tähenduslaenud lisatakse oma keeles olevale sõnale teise keele tähendus. 3 Leemets nendib, et rohkesti uusi laene on hiljuti aktuaalseks saanud valdkondades või uuenenud ning teisenenud mõistesüsteemiga valdkondades infotehnoloogia, majandus,
annaabi.ee 
