trükikunst, sest siis muutusid raamatud palju odavamateks ja kättesaadavamateks. See tõi haridusele senisest kiirema arengu. Millised muutused toimusid majanduses ? Põhiline muutus majanduses oli see, et naturaalmajandus asendus rahamajandusega. Kui varem tehti tööd, et feodaalile raha teenida, kuid nüüd tehti tööd, et endale võimalikult palju raha teenida. Itaalia linnad keskaja lõpul . Peamised kaubanduslinnad olid Veneetsia ja Genova, mis rikastusid täna vahenduskaubandusele Vahemerel. Sisemaal olid tähtsamad linnad Milano ja Firence, kus kaubanduse kõrval etendasid suurt rolli ka käsitöö ja riidetootmine. Rahamajandus edenes eriti Firences , mis sai kuulsaks oma pankadega. Inimeste ellusuhtumise muutumine renessanssi ajal . Varem tunti huvi peamiselt Jumala vastu ja selle vastu, et mis juhtub pärast surma, ent nüüd sattus tähelepanu keskpunkti inimene. Leiti, et inimene on Jumala loomingu tipp ja talle tuleb rohkem tähelepanu põõrata
Edukad pankurid muutusid päratult rikkaks, ning rajasid pangakontoreid üle terve Euroopa, laenates raha ka kuningatele, keisritele ja paavstidele. 6. Põhja-Itaalia linnade õitseng (lk 16-17) Keskaja teisel poolel kujunes Põhja-Itaaliast Euroopa kõige arenenum piirkond. Sealsed linnad olid saavutanud iseseisvuse ning seal edenes kaubandus ja käsitöö, arenes rahamajandus. Sealsed kaubalinnad Veneetsia ja Genova rikasutisd tänu vahenduskaubandusele vahemerel. Vahendati araabia kaupu, viies neid Saksamaale ja mujale Lääne-Euroopasse. Sealsed linnad hoidsid sõprussidemeid ida- ja araabiamaadega. Hoolitseti heade suhete eest idamaade ja Bütsantsi valitsejatega. Sisemaadel, nt Milanos, tegeleti lisaks kaubandusele ka riidetootmise ja pangandusega. Firenzes tegutsev Medici suguvõsa, kes tegeles pangandusega, sai tol ajal Euroopa rikkaimaks suguvõsaks, sest nad laenasid raha ka valitsejatele ning paavstidele
eestlased alistusid kindlate tingimuste alusel. 9. Keskaegse Eesti kaart 10. Keskaegsed linnad – oskad nimetada linnu, kirjeldada nende valitsemist, elanikke, kaubandust ja käsitööd, arhitektuuri jne. Oli 8 linna: Tallinn, Tartu, Viljandi, Uus-Pärnu, Vana-Pärnu, Haapsalu, Paide, Narva. Linnadele tagas staatuse linnaõiguse olemasolu. Elanike arv oli suhteliselt väike. Linna valitses nõukogu ehk raad. Kaupmeeste tulud põhinesid eelkõige vahenduskaubandusele. Suur gild, Mustpeade vennaskond. Käsitöölised kuulusid tsunftidesse. Vanemad hooned olid romaani, uuemad gooti stiilis. Meelelahutuseks oli maikrahvi valimine. Mõisted: Püstkoda – koonuselise kujuga lattehitis, mis on kaetud loomanahkade, puukoore või muu sellisega. Tarandkalme – kivikalme, mis sisaldab ühte või mitut madala kivimüüriga piiratud piklikku nelinurkset põhja-lõunasuunalist tasandit.
erinevatest kohtadest.Talupoegade elu tegi tarastamine küll väga raskeks, nad aeti oma maaaladelt ära, et need tarastada ja nad pidid minema linna kerjusteks. 8.Kui võlgnikud jäävad tormi kätte või juhtub nendega midagi muud, siis on oht et laenajad ei saa oma summasi tagasi. 32. humanism- inimest väärtustav maailmavaade renesanss- antiigi taassünd, kus huvi hakati tundma antiikkultuuri vastu . Veneetsia ja Genovia- rikastusid tänu vahenduskaubandusele Vahemerel. Milano ja Firenze- tähtsaimad siselinnad , kus suur tähtsus oli kaubandusel, käsitööl ja riide tootmisel. pankurisuguvõsa Medici- Keskaja Euroopas kõige rikkaim pankurisuguvõsa, kes laenas raha ka paavstidele ja riigivalitsejatele. Erasmus Roterdam- Saksa kõige kuulsaim humanism, kes uurides piiblit jõudis järeldusele, et katoliku kiriku õpetus, vaimulike eluviis ja kirikukorraldus pole kooskõlas pühakirjaga. 1
Kõik Lääne-Euroopa ristirahvad pidasid Rooma paavsti oma vaimulikuks peaks. Murrang inimeste maailmapildis keskaja lõpul Keskaja teisel poolele kujunes Põhja-Itaaliast Euroopa kõige arenenum piirkond. Sealsed linnad olid vabanenud Püha Rooma keisrite ülemvõimu alt ja saanud iseseisvateks linnriikideks. Neis edenes kaubandus ja käsitöö, tekkisid suured ning rikkad pangad, arenes rahamajandus. Vanad kaubalinnad Veneetsia ja Genova rikastusid tänu vahenduskaubandusele Vahemerel. Sealsed kaupmehed vedasid omalaevadel Idamaa kaupu araabia maadest ja Bütsantsist oma kodusdamasse, kust need maismaad mööda Saksamaale ja mujale Lääne-Euroopasse edasi toimetati. Veneetsial ja Genoval oli rohkesti kaubapunkte Vahemere idaosas ning nende võimule allusid ka mitmed Vahemere saared. Hoolitseti ka heade suhete eest Idamaade ja Bütsantsi valitsejatega. Sisemaal olid suuremad ja
annaabi.ee 
