Pariisi rahukonverents
Sõja puhkemise ajendiks sai
Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28. juunil1914. Pidades atendaadi
eest vastutavaks Serbiat, esitas Austria-Ungari valitsus sellele 13. juulil suveräänsust riivava 48-
tunnise tähtajaga ultimaatumi. Enne seda oli Austria-Ungari saanud Saksamaa nõusoleku Serbia
vastase sõja alustamiseks ja võimalikuks üleeuroopaliseks sõjaks. Serbia vastuse leplikkusest ning
Vene välisministri S.Sasonovi ja Suurbritannia välisministri E.Grey vahenduskatseist hoolimata
kuulutas Austria-Ungari 28.juulil Serbiale sõja. Venemaa vastas mobilisatsiooniga, seepeale
kuulutas Saksamaa 01. augustil Venemaale ja 03. augustil Prantsusmaale sõja. Austria-Ungari
sõjakuulutus Venemaale järgnes 05.augustil. 04. augustil, pärast seda kui Saksamaa oli saatnud oma
väed üle erapooletu Belgia riigi, kuulutas Saksamaale sõja Suurbritannia.
Kõige sellega algaski sõda, mis mõjutas kõigi maailma riikide majandusi.