"Eesti esiaeg" - arutlus
Keskmisel rauaajal(u.450-800a.) ja viikingiajal(u.800-1050a.) võeti kasutusele
ribapõldude süsteem, kheväljasüsteem. Sellel ajal arenes edasi ka künnipõllundus
puuadrale lisati rauast ots(adratera). Muinasaja lõpul arenes põlluharimine taas edasi ja
tuli nn. kolmeväljasüsteem. Tegeleti jällegi loomapidamise(karjakasvatusega),
küttimisega ja lisandus ka metsmesindus, mis puudus kõigis eelnevates perioodides.
Samuti hakati tegelema ka kaubandusega, põhiliselt vahetus,- ja vahenduskabandusega.
Osavalt tegeldi peaaegu kõigil perioodidel ka käsitööga, mis muinasaja lõpul oli
arenenenud üpris kaugele. Toimetasid ka raua,- relva,- ja hiljem ka hõbesepad.
Inimeste elupaigad olenesid palju asukohast. Elati enamasti veekogude ääres, sest
vee lähedus võimaldas kalastamist, samuti oli ka pesemisvõimalus sealt samast võtta.
Keskmisel kiviajal elati 15-30 inimesega kogukondades ja sellest ajast puuduvad hoonete
jäänused, kuid on leitud tuleasemeid