veel lootust. Viissada aastat tagasi viisid frantsiskaani mungad oliivipuu ka Uude Maailma nii söögiks kui pühaduse kandjaks. Nüüd kasvatatakse neid puid nii Ameerika Ühendriikides, Mehhikos, Lõuna-Aafrikas kui ka Austraalias. 4. Kasvutingimused Vajab kasvamiseks sooja kliimat. 5. Kus kasvab Kasvab soojades piirkondades, lähistroopikas ja troopikas. 6. Suurimad kasutajad Maailmas toodetavast oliiviõlist valmistatakse enamus, umbes kolmveerand, Euroopa vahemerepiirkonnas: Hispaanias, Itaalias ning Kreekas. Maailma suurim tootja on Hispaania, kelle õlid moodustavad maailma kogutoodangust 1/3 ning eksporditakse ligi 100-sse riiki, Eestisse kaasa-arvatud. Suuruselt teine on Itaalia, umbes ¼ maailmatoodanguga ja eksporditakse neisse riikidesse mille tarbijad hindavad just itaaliapärast oliiviõli maitset (ka Eestisse). Märkimisväärse osa Itaalia oliiviõlist tarbivad nad ise, sest keskmine itaallane tarbib aastas umbes 9 liitrit oliiviõli
Juba aegade algusest on hõimude kokkukuuluvus ja karja heakskiit oluline olnud. See mis ütleb rahvas, on väga tähtis. Masside arvamus omab suurt võimu. Siiski oma jumala loob iga inimene endale ise, olgu see siis pilve peal istuv habemik, mõjuvõimas aadlik, raha või hoopis inimene, kelle mõttelaad on sarnane. Nagu on öelnud prantsuse filosoof ja ajaloolane Voltaire: ,,Kui jumalat ei oleks, tuleks ta välja mõelda". Juba 2. sajandil e.Kr Roomas ja tegelikult terves Vahemerepiirkonnas oli populaarseks meelelahutusürituseks gladiaatorite võitlus, kus võideldi elu ja surma eest. Niisuguste üritsute jaoks ehitati uhkeid ehitisi nagu Roomas Kolosseum. Inimesed kogunesid, et näha verd ja surma. Samuti peeti (ja peetakse mõnes piirkonnas siiani) poomist ning kividega surnuks pildumist või mõnda muud samalaadset tegevust väga meelelahtuslikuks. Kui rahvas tahtis tsirkust, pidi ta seda saama. See võib tänasele
*Tehnoloogia vahendid ja oskused millegi valmistamiseks. *Inimestevahelised suhted väljenduvad reeglites ja tööjaotuses ühiskonnas ------------ *Traditsiooniline elatusmajanduslik e. naturaaltootmisviis. Agraalühiskond *Industriaalne tööstuslik e. turumajanduslik. Riigi poolt kehtestatud seadused ning rakendused ja hõive erinevates valdkondades. Tootmine ja tarbimine reguleeritakse kokkuleppeliselt hindadega. Sellest arenes infoühiskond. - Vahemerepiirkonnas üleminek tänu avastustele, leiutistele, kontaktidele. 3.AGRAALÜHISKOND(ÜLEMINEK INDUSTRIAALSEKS)(Vahemeremaades 14 16 saj.) *Esimene murrang toimus tänu leiutistele ja avastustele(kompass, püssirohi, trükikunst). *Põllumajanduses mitmeväljasüsteem | Algeline sordiaretus | Vee ja tuuleenergia kasutuselevõtt | Metalli sulatus| *Algas varaindustriaalne periood Tulemuseks olid: linnades manufaktuurid. Tekkisid esimesed pangad börsid aktiivne kaubandus. Linnade areng
Hiliskeskajal saab kaupmehest ettevõtja, kes ei käi isiklikult oma kaupadega kaasas ning juhib oma ettevõtete kirjateel. Linnadesse kogunes kapital, kaupmehed hakkavad moodustama kompaniisid, koos töötama. Mis puudutab kaupu, siis hiliskeskajani oli luksuskaupadel suur roll kaubanduses. Lisandusid veel massikaubad, mida üle mere ei toimetatud, vaid mööda rannikut. Tähtsamad kaubanduskeskused ja ühendusteed, Olulisemad kaubaartiklid Veneetsia ja Genova, Pisa laevad olid aktiivsed vahemerepiirkonnas. Teised tähtsad samad veel Barcelona, Marseille, Avignon. Põhja-Itaalia tähtsamad siselinnad olid Milano ja Firenze. Põhja pool koondusid kaubad madalmaade sadamalinnadesse (Ruhr, Antwerpen). Madalmaades kohtusid Ida-Euroopast toodud kaubad (vaha, karusnahad, vill) vahemeremaadest toodud kaupadega (sool, vürtsid, kangad). Inglismaa oli villa väljaveo piirkond, inglismaa oma laevastik silmapaistvat rolli ei mänginud. Läänemeremaades suured odavad massikaubad peamiseks kaubaks
eepostest. punasefiguurline stiil tekib juba 6. sajandil eKr , enamus kreeka vaase on just selle stiiliga. võib näha igapäeva elu, tänavapilte töökodasid, igale maitsele oma. punasefiguurilise maali korral kasutatakse ikka musta lakki, kujundid tekivad punaste kujutstena, kuna värvitakse taust. punasefiguurilises vaasimaalis kasutatakse valget lakki lusta asemel, loomad on vrvitud valge lakiga ja samuti on valge lakiga tehtud katmata kehaosad. neid kreeka vaase on välja veetud vahemerepiirkonnas teistesse maadesse, kreeka käsitöötase oli parem kui foiniiklastel või kartaagolastel. üks omapäraseid nähtusi keeka kunstis olid Tanagra kujukesed, mis on paarikümne sentimeetri kõrgused kujukesed, nipsasjad. nede kaudu tehti nalja. neid kujukesi oli jõukama perekonna majas paarkümmend, humoristlikult on edasi antud loomi, lapsi, naisi ja vigaseid. alguse tehti neid tanagra kujukesi vaid tanagra linnas, hiljem see levis.
ei olnud võimalust individuaalseks tegevuseks, liberaalseid lääne ideid ei rakendatud. Tootlikus siiski kasvas võrreldes varasemaga. Uuem kirjandus rõhutab et siiski lubati neil maad välja osta , võrreldes USAA-ga kus ei olnud ette nähtud, et nad võiksid mingit maad omada. 1861 a teotöö jäi siiski kehtima, kuigi see oli suuresti juba kadunud. Venemaa tp u 1/3 olid teorentnikud. Aafrika orjakaubandus Vahemerepiirkonnas kaubandus olemas juba l'bi keskkaja, nüd portugal hakkas aktiivsemalt otsima koloniaalvaldusi ja hakkas 15 saj I p purjetama ka mujal. Assouri saartel ja Madeiral. 15 saj keskel asustati sinna juba I aafrikast päris orjad. Sinna hakati rajama ka suhkruistandusi, mis oli uus majandusmudel. Ei saa aga öelda, et aafrika orjad jõudsid isnna esmakordselt portugallaste poolt. 40ndatel olid aafrika orjad juba turgudel müügis( eriti Lissabonis)
annaabi.ee 
