Eesti kirjanduse ajalugu II
Ta põgeneb
algselt Soome, kus ta töötab mõnda aega Eesti büroos asjaajajana. Kui asjad edasi arenevad,
siis ta lahkub Soomest Rootsi. Pikemalt jääb pidama Stockholmi, kus ta töötab kindlustus- ja
haigekassaametnikuna. Ei abiellu kunagi ja elab üksi. Ta kirjutab põhiliselt oma suvistel
puhkuseaegadel ta reisib küllalt palju. Eriti südamelähedaseks saab talle Rodose saar
Kreekas (Vahemeremaad). On suisa mõtteid, et Ristikivi hakkab esindama vahemerelikku
vaimulaadi Eesti kirjanduses. On püütud rõhutada, et ta on kuidagi üksik ja omaette.
Ristikiv sureb Rootsis 1977ndal aastal ja täpselt surmakuupäeva keegi ei tea. Ta sureb üksi
oma korteris ja mõnda aega hiljem sealt ka leitakse. Ta on teinud selleks ajaks ka testamendi,
mis ütleb, et märkimisväärne summa tema säästudest läheb Kreeka noormehele (kes elab
praegugi Kreekas).
Kui suur Nõukogude imeerium hakkab kokku varisema, siis enne seda asutatakse Ristikivi