8. Uue lähenemise kinnistamine organisatsiooni kultuuris 2 11. Mis takistab muudatuste läbiviimist? o Muudatustele vastutöötavad grupinormid; o Rahuolu jooksvate töötulemustega; o Muudatuste vajalikkuse mittetunnetamine. 12. Kuidas võib klassifitseerida muudatustest mõjutatud töötajaid? Sponsorid või Vahelesegajad blokeerijad Abitud ohvrid Kõrvalseisjad või kasusaajad 13. Miks töötajad tõrjuvad muudatusi? o Isiklikud huvid hirm kaotada võimu, soodustusi; o Soovimatus muuta väljakujunenud harjumusi; o Teadmatus; o Määramatus; o Usaldamatus juhtkonna suhtes; o Informatsiooni valesti tõlgendamine või mõistmine. 14. Millised töötajad osutavad muudatustele enam vastuseisu?
püstitõusmine ennast maksma panna. Naeratavasse näkku noolt ei sihita, ütleb vanasona. Ärritumine ja solvumine oleksid ainult vesi segajate veskile. Vaenuliku auditooriumi ees rahulikuks jäädes on alati võimalik ebamugavast olukorrast välja tulla. Igaühele peab jääma võimalus oma arvamus välja öelda, kuulajatel pole mingit kohustust kõneleja vaadetega nõus olla. Seda oleks kasulik ka kõnelejal rõhutada. Samas tuleb kõneolukorda selliselt ohjata, et vahelesegajad ei saa hakata domineerima ning sedasi kogu üritust nurjata. Vahelehüüdjatele tuleb teatada, et neile antakse sõna pärast esinejat, sest iga alateema üle vaieldes jääb kõneleja ajahätta vms. Kui kõneleja kaotab publikuga kontakti ebakompetentsuse voi eksimuse tõttu, on sobilik enese üle nalja heita, mitte kuulajate suhtes agressiivsust üles näidata. Siirus on alati hea abimees. Kui kõneleja tunnetab, et kuulajad on negatiivselt häälestatud, tuleb keskenduda kõne