VAHELDUVVOOL on elektrivool, mille suund perioodiliselt induktiivtakistus. MAHTUVUSTAKISTUS tekib soojenevad ja seetõttu kaarduvad kui voolutugevus ületab muutub. PERIOOD (T) ‒ ajavahemik, mille jooksul vool läbib vahelduvvooluahelasse lülitatud kondensaatoris. etteantud piiri. MAANDUSKLEMM on ühenduses maja maandus ühekordselt kõik väärtused. SAGEDUS (f) ‒ perioodide arv Kondensaatori mahutavustakistus vahelduvvooluahelas on süsteemiga (pikse vardaga, uuemates pistikutes lisaks lisa sekundis, mõõtühik herts. TRAFO abil on lihtne muundada seda väiksem, mida suurem on kondensaatori mahutavus
Voolu sisse- ja väljalülitamisel tekkiva elektromotoorjõu väärtus võib suure induktiivsusega mähise korral olla palju kordi suurem vooluallika enda elektromotoorjõu väärtusest. Viimatinimetatud põhjusel võib alalisvooluahelates olla mähise klemmide puudutamine voolu sisse- ja väljalülitamise hetkel ja lühikese aja jooksul pärast seda väga ohtlik. Vahelduvvoolu korral muutub voolutugevus mähises pidevalt, seega indutseeruvad vahelduvvooluahelasse lülitatud mähises pidevalt väga suured elektromotoorjõud. Relaksatsiooniajaks nimetatakse ajavahemikku, mille vältel voolutugevus pärast vooluallikaga ühendatud mähise klemmide lühistamist kahaneb e72 ,2 korda. Solenoidi induktiivsuse arvutamine Võtame vaatluse alla solenoidi, mille pikkus ületab tunduvalt tema läbimõõdu. Solenoidi keerdude arv olgu N ja pikkus l, seega tema keerdude tihedus ehk keerdude arv pikkusühiku kohta n=N/l.
Voolu sisse- ja väljalülitamisel tekkiva elektromotoorjõu väärtus võib suure induktiivsusega mähise korral olla palju kordi suurem vooluallika enda elektromotoorjõu väärtusest. Viimatinimetatud põhjusel võib alalisvooluahelates olla mähise klemmide puudutamine voolu sisse- ja väljalülitamise hetkel ja lühikese aja jooksul pärast seda väga ohtlik. Eraldi mainime ka seda, et vahelduvvoolu korral muutub voolutugevus mähises pidevalt, seega indutseeruvad vahelduvvooluahelasse lülitatud mähises pidevalt väga suured elektromotoorjõud. Analüüsime nüüd põhjalikumalt voolu käitumist suure induktiivsusega juhis (mähises) selle sisse- ja väljalülitamisel. Ühendame mähise vooluallikaga, mille elektromotoorjõud on ja mille sisetakistuse r võtame arutluste lihtsustamiseks nii palju väiksema mähise keerdude kogutakistusest R, et me ei pea seda üldse arvestama.
tugevust ja koos sellega teatud tingimustel ka pinget. See põhineb takistuse iseärasustel vahelduvvooluahelas. Voolutugeyus vahelduvvooluahelas sõltub nägu alalis- vooluahelaski elektromotoorjõust ja takistusest. Alalisvoo- luahelas kohtame ainult nn. oomtakistust, mis oleneb juHtme materjalist, mõõtmeist ja temperatuurist. Vahel-; düvvooluahelas aga esineb peale oomtakistuse (mida siin nimetatakse aktiivtäkistüseks) veel mduktiivtaki^tus. ; See esineb näiteks vahelduvvooluahelasse lülitatud poolil (mähisel). Võolutugevuse perioodilisel muutumisel tekib poolis muutuv magnetväli. Magnetvälja muutused indut- seerivad poolis vahelduva suunaga emj., niis on alati vas- tupidine vooluallika omale ja seega vähendab voolu poolis. Induktiivtakistus on seda suurem, mida suurem on pooli keerdude arv ja voolu sagedus. Vaatleme järgnevalt voolu ja pinge sõltuvust pööretest ja koormusest püsimagnetiga vahelduvvoolugeneraatoris.
annaabi.ee 
