Ferenc Liszt
1861. aastal kolis Liszt Rooma, kus sõbrunes paavstiga ning üritas reformida kirikumuusikat,
see aga ei saanud teoks. Oma kaasaegsete üllatuseks mõtiskles ta sel ajal isegi vaimuliku
elukutse üle ninf kirjutas religioosset muusikat (oratoorium ,,Kristus").
Liszti eluloo ja loomingu põhjal on teda peetud romantilise kunstniku võrdkujuks. Elav
kujutlusvõime, mis välistab igasuguse rutiini ja kannustab uute ideede otsingutele, tõusud ja
langused karjääris, maised kired, mis samas vahelduvadreligioosse müstikaga kõik see
kajastus ka Liszti loomingus. Liszt oli tulihingeline programmilise muusika pooldaja ning
ammutas inspiratsiooni kujutavast kunstist ja kirjandusest. Tema oligi Brahmsi vastasleeri
eesotsas vaidlustes programmilise ja absoluutse muusika üle.
Liszt oli uuendaja harmoonias, ta kasutas väga julgelt dissonantse, mis hakkasid juba
hajutama tonaalsuse tunnetust.
Ta tõi muusikasse monotematismi põhimõtte, st kõik teemad lähtuvad ühest peateemast, mis