pidevalt avatuks (kommutatsiooni ei toimuks). Lülitus suudaks töötada ilma vahelduvpingeta ainult siis, kui kasutataks täielikult juhitavaid ventiile, nt. suletavaid türistore. Sellisel juhul oleks meil tegemist autonoomse ehk sõltumatu vaheldiga. 2. Joonistada pingevaheldi väljundpinge ja väljundvoolu diagrammid. 3. Kui suur peab olema tüürnurk a, et võrguga sünkroniseeritud alaldi läheks üle vahelditalitlusse? Tüüritav alaldi M3C saab töötada ka vaheldina. Selleks lülitatakse koormusahelasse elektromotoorjõud, mis hoiaks ventiilid avatuna väljundpinge ud negatiivsetel väärtustel ja muudetakse tüürnurk suuremaks kui 90° (eelnemisnurk <90°). 4. Joonistada vahelduvpingeregulaatori jõuahela skeem. 5. Alalispinge pulsilaiusmuunduri suhtelise lülituskestuse arvutusvalem. 6. Joonistada neljakvadrandilise pinget madaldava alalispinge
positiivset voolu pinge-voolu tasandi esimeses kvadrandis, peavad lülitid VS5 ja VS8 olema avatud, VS6 ja VS7 aga suletud, sel ajal kui lüliti VS1 koos lülitiga VS4 ja lüliti VS2 koos lülitiga VS3 alaldavad pinget tüürnurga juhtimisega vahemikus 0 kuni 90 elektrilist kraadi. Negatiivse pinge saamiseks ja positiivse voolu juhtimiseks neljandas kvadrandis on lülitid VS5 ja VS8 ikka veel avatud, kuid lüliti VS1 koos lülitiga VS4 ja lüliti VS2 koos lülitiga VS3 lähevad üle vahelditalitlusse tüürnurga juhtimisega vahemikus 90 kuni 180 elektrilist kraadi. Et saada negatiivset pinget ja juhtida negatiivset voolu kolmandas kvadrandis, on lülitid VS6 ja VS7 avatud, VS5 ja VS8 aga suletud sel ajal, kui lüliti VS1 koos lülitiga VS4 ja lüliti VS2 koos lülitiga VS3 alaldavad pinget tüürnurga juhtimisega vahemikus 0 kuni 90 elektrilist kraadi. Positiivse pinge saamiseks ja negatiivse voolu juhtimiseks teises kvadrandis on lülitid VS6 ja VS7 veel
annaabi.ee 
