teeninduses või mujal tekkinud koostise ja omaduste poolest samalaadsed jäätmed f) probleemtoode- toode, mille jäätmed põhjustavad või võivad põhjustada tervise ja keskkonna ohtu g) ohtlik aine-inimese tervist või vara või keskkonda ohustav aine. ( Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse 1272/ 2008- sätestatud) h) prügila- jäätmekäitluskoht, kus jäätmed ladestatakse maa peal või maa all; jäätmete vaheladustamise koht i) jäätmepõletustehas- jäätmekäitluskoht, mille põhielement on paikne või teisaldatav tehniline seade jäätmete termiliseks töötlemiseks. j) koospõletustehas- jäätmekäitluskoht, mille põhielement on paikne või teisaldatav tehniline seade. Energia tootmine, jäätmed kasut. põhi ja lisa kütusena. k) prügila gaas- org.jäätmete anaeroobsel lagunemisel prügilas tekkiv biogaas
loonud soodsa pinnase tõmbemudeli kasutamiseks. Hakati rääkima ka õigel ajal tootmisest. Õigel ajal tähendab toodetavad kogused vastavad täpselt nõudlusele ehk ei toodeta midagi rohkem eha vähem, kui vaja. Tootmine toimub õigel ajal ehk ei toodeta varem valmis ega jääda valmistamisega hiljaks. Samuti tarnijad tegutsevad ühesuguste põhimõtete järgi. Õige aja tähtsus põhineb lihtsal juhtimisel ehk tegevusviisid on lihtsad ja lõpeb raiskamine. Just õigel ajal vaheladustamise vajadus väheneb ja lüheneb läbimisaeg. Tähendab seadistusajad 8 lühenevad ja tootepartiid vähenevad ja vigade arv väheneb. Õige aeg tähendab ka personali kaasatakse tootmisprotsesside arendamisse ja töö muutub efektiivsemaks.[2] 9 5. VARUDE JUHTIMINE LAOS Lao haldamine eeldab õiget ja efektiivsete juhtimispõhimõtete rakendamist. Kõiki tooteid ja
toimuv tootmine on efektiivne selles mõttes, et varud on peaaegu olematud. 13. JIT tähendab kokkuvõttes järgmist: 14. · toodetavad kogused vastavad täpselt nõudlusele (ei toodeta midagi rohkem ega vähem) 15. · tootmine toimub õigel ajal (ei toodeta varem valmis ega jääda valmistamisega hiljaks) 16. · tarnijad tegutsevad ühesuguste põhimõtete järgi 17. JIT tähtsus põhineb alljärgneval: 18. · lõpeb raiskamine 19. · tegutsemisviisid on lihtsad (lihtne juhtimine) 20. · vaheladustamise vajadus väheneb 21. · lüheneb läbimisaeg 22. · seadistusajad lühenevad ja tootepartiid vähenevad 23. · vigade arv väheneb (0 vea mõtteviis) 24. · personali kaasatakse tootmisprotsesside arendamisse ja töö muutub efektiivsemaks 25. Eelised: kvaliteet, allhankijad kui partnerid, allhankija asub lähestikku kliendiga, võike laopinna vajadus, varude suur ringlemissagedus. 26. Kvaliteedijuhtimise süsteemid 27
20 19 39 1 Hüdrotermilise töötlemise bassein 2 Transportöör 3 Koorimispink 4 Saagimise agregaat 5 Treipink 6 Treispooni lõikamise pink 7 Kuivati 8 Spooni laadija 9 Laadimisplatvormid 10 Paikamine 11 Spoonilehtede jätkamine 12 Vahespooni lõikamine ja servliimimine 13 Pakettide formeerimise ja eelpressimise liin 14 Eelpress 15 Vaheladustamise rada 16 Täitmisriiulisse laadimine 17 Kuumpressimine 18 Plaatide jahutuskarussell 19 Pikkusesse lõikamine 20 Laiusesse lõikamine 21- Lihvpink 22 - Sorteerimine NB! Välja joonestamatta on jäänud pakkimise ja ladustamise ala.
19 39 1 –Hüdrotermilise töötlemise bassein 2 – Transportöör 3 – Koorimispink 4 – Saagimise agregaat 5 – Treipink 6 – Treispooni lõikamise pink 7 – Kuivati 8 – Spooni laadija 9 – Laadimisplatvormid 10 – Paikamine 11 –Spoonilehtede jätkamine 12 – Vahespooni lõikamine ja servliimimine 13 – Pakettide formeerimise ja eelpressimise liin 14 – Eelpress 15 – Vaheladustamise rada 16 –Täitmisriiulisse laadimine 17 – Kuumpressimine 18 – Plaatide jahutuskarussell 19 –Pikkusesse lõikamine 20 – Laiusesse lõikamine 21- Lihvpink 22 - Sorteerimine NB! Välja joonestamatta on jäänud pakkimise ja ladustamise ala.
jäätmete taaskasutamine ringlus Jäätmete taaskasutamise eesmärgiks on ühes protsessis tekkinud jäätmeid teises protsessis ära kasutamine -- jäätmetes nähakse potentsiaalset toorainet ja energiaallikat. Etapid: tekkivate jäätmevoogude analüüs, millega tehakse kindlaks: - jäätmete liigid jäätmevoos ja nende kogus; - jäätmete tekke ajaline iseloomustus; - millisel määral saab segunenud jäätmeid lahutada; - olemasolevad kogumise, vaheladustamise ja käitlemise meetodid; - kas ja millises ulatuses on rakendatud jäätmetekke vältimist hinnatakse jäätmete taaskasutuse majanduslikku poolt (tehakse kindlaks, milliseid tulusid võrreldes traditsioonilise jäätmekäitlusega on oodata või mil määral tuleb teha täiendavaid kulutusi) Võrreldakse jäätmete käitlemise kulusid st. konteinerite, transpordi, töötlemise lõppladustamise maksumust säästu jäätmete taaskasutamisest, st
jäätmete taaskasutamine ringlus Jäätmete taaskasutamise eesmärgiks on ühes protsessis tekkinud jäätmeid teises protsessis ära kasutamine — jäätmetes nähakse potentsiaalset toorainet ja energiaallikat. Etapid: tekkivate jäätmevoogude analüüs, millega tehakse kindlaks: - jäätmete liigid jäätmevoos ja nende kogus; - jäätmete tekke ajaline iseloomustus; - millisel määral saab segunenud jäätmeid lahutada; - olemasolevad kogumise, vaheladustamise ja käitlemise meetodid; - kas ja millises ulatuses on rakendatud jäätmetekke vältimist hinnatakse jäätmete taaskasutuse majanduslikku poolt (tehakse kindlaks, milliseid tulusid võrreldes traditsioonilise jäätmekäitlusega on oodata või mil määral tuleb teha täiendavaid kulutusi) Võrreldakse jäätmete käitlemise kulusid st. konteinerite, transpordi, töötlemise lõppladustamise maksumust säästu jäätmete taaskasutamisest, st
jäätmete taaskasutamine ringlus Jäätmete taaskasutamise eesmärgiks on ühes protsessis tekkinud jäätmeid teises protsessis ära kasutamine -- jäätmetes nähakse potentsiaalset toorainet ja energiaallikat. Etapid: tekkivate jäätmevoogude analüüs, millega tehakse kindlaks: - jäätmete liigid jäätmevoos ja nende kogus; - jäätmete tekke ajaline iseloomustus; - millisel määral saab segunenud jäätmeid lahutada; - olemasolevad kogumise, vaheladustamise ja käitlemise meetodid; - kas ja millises ulatuses on rakendatud jäätmetekke vältimist hinnatakse jäätmete taaskasutuse majanduslikku poolt (tehakse kindlaks, milliseid tulusid võrreldes traditsioonilise jäätmekäitlusega on oodata või mil määral tuleb teha täiendavaid kulutusi) Võrreldakse jäätmete käitlemise kulusid st. konteinerite, transpordi, töötlemise lõppladustamise maksumust säästu jäätmete taaskasutamisest, st. materjali väärtus, vähem prügilasse minevaid
korduskasutus Mis vahe on jäätmetekke vähendamisel ja taaskasutamisel? Vähendamine - väiksemate koguste tekitamine Taaskasutamine - tagajärgede likvideerimine Kumb on parem? Pakendijäätme taaskasutus sõltub kogustest ja materjalidest Jaguneb: Toote uuesti kasutamine Tagastatav ja uuesti täidetav taara Tehniline pool: Jäätmete liigid ja kogus Segunenud jäätmete lahutamise võimalus Olemasolevad kogumise, vaheladustamise ja käitlemise meetodid Majanduslikud võimalused: Jäätmevoost eraldatud materjalide väärtus ja turu olemasolu Kogumiskulud Vaheladustamiskulud Töötlemiskulud Elanike jäätmehooldusalased kohustused: liituda korraldatud jäätmeveoga. Kui seda pole, viima ise jäätmed prügilasse või kasutama prügiveoettevõtte teenuseid. Jäätmehooldus igasugune jäätme-alane tegevus, kaasaarvatud järelvalve
store delivery – DSD), vältides väikeste saadetiste käitlemiskulusid jaemüüja või jaotusfirma laos. Otsetarne sobib väikeste, suure tarnesagedusega tellimuste jaoks juhul, kui tarnija suudab kiiresti ja majanduslikult tõhusalt reageerida. Kas see ka tegelikult annab mingeid kulu- või klienditeeninduse eeliseid, vajab hoolikat hindamist. Kuna otsetarne kasutamisel suurenevad tavaliselt veo- ja vastuvõtukulud, võivad need hõlpsasti nullida vaheladustamise ärajäämisest saadava kulusäästu Lao tüübid: : läbivoo- ja U-voo laod Läbivoolaos paiknevad laadimisluugid kahes vastasküljes. Läbivooladu võimaldab tegevuste täpset jaotust, kaupade liikumisel tekib vähe segadust, materjalivood liiguvad lõikumiseta. Läbivoolao eelised avalduvad kiire laoringluse puhul. Läbivoolao äärmuslik tüüp on edasilaadimisladu (cross docking) – pikk kitsas rajatis, kus laadimisluugid paiknevad pikemates külgedes.
Esimeseks etapiks peaks olema tekkivate jäätmevoogude analüüs, millega tehakse kindlaks: • jäätmete liigid jäätmevoos ja nende kogus • millisel määral on võimalik segunenud jäätmeid lahutada • olemasolevad kogumise, vaheladustamise ja käitlemise meetodid • kas ja millises ulatuses on rakendatud jäätmetekke vältimist. Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Teises etapis hinnatakse taaskasutuse majanduslikku külge, et teha kindlaks, milliseid tulu-