kanna haiguseid edasi), mis on jõulisema kasvuga, õitsevad lopsakamalt ja annavad rikkalikumat saaki. Lisaks saab selle abil ka raskesti paljundatavate taimede istutusmaterjali kiiremini ( nt orhideed, viljapuud ). Sel viisil saab kaitsta ka hävimisohus taimeliike. 9. Millega peab arvestama, kui ostad ja soovid istutada meristeemselt paljundatud taimi? Ostad: * kallim * tuleb kontrollida müüjat * teine paljundus on ka kasutamiskõlblik Istutad: * tuleb kasutada vahekultuuri teisest sugukonnas, nt teravili koos kartuliga * ei tohi istutada vana põllu serva 10. Mis on hübridoomid ja kuidas neid saadakse? Milline roll on hübridoomi loomises kasvajarakul? Hübridoom antikeha sünteesiva lümfotsüüdi ja müeloomiraku (kasvajarakk) hübriid; toodetakse hübridoomitehnoloogiaga; luuakse monokloonse antikeha saamiseks. 11. Millised probleemid lahendas hübridoomitehnoloogia loomine. (Milleks kasutatakse monokloonseid antikehi?)
olnud edukas. Rohumaakülvikord koosneb kahest perioodist: 1) heintaime periood Rohumaad võib jagada: 2) vahekultuuri a) kultuurrohumaad periood b) poollooduslikud rohumaad (puisniidud, puiskariamaa, loopealsed, alvarid) 11) Heintaimede kasvatamine põllukülvikorras ( põldhein)
mullaharimine - enne heinaseemne külvi peab muld saama võim. tasane. Kobe peab olema ainult pindmine kiht (2-3 cm) tühikud! Kultivaator, äke, rull (rull eriti oluline turvasmullal) hilise külvi (suvise) korral võib harida korduvalt hea oleks kui muld saaks enne külvi paar nädalat vajuda väetamine - lupjamine tehakse vajaduse korral sügisel (ph alla 5,5 6,0). org. väetis samuti sügisel enne kündi (40-60 t/ha), võib anda ka enne eel- või vahekultuuri külvi (väheneb umbrohtumus heinaorastel). P ja K väetiste andmise aluseks on mulla PK sisaldus, taimiku liigiline koostis jms. (v.t. niitude, karjamaade väetamine) kõrrelisterohke rohumaa rajamisel külvieelselt N 60-80 kg/ha liblikõielisterohke rohumaa rajamisel N reeglina ei planeerita mikroväetiste kasutamine põhineb mullaanalüüsidel. Külv. norm arvutatud. aeg aprill kuni august. eelistada varajast külviaega (tärkamine ja aren. parem). liblikõielised ja aluskõrrelised