Johan Laidoner
Erakordne autoriteet ja populaarsus muutis Laidoneri Vabadussõja ajal kutseliste poliitikute
silmis ohtlikuks isikuks. Pärast sõja lõppu autasustati Laidoneri kõrgeimate aumärkidega ja
ülendati ainsaks Eesti kindralleitnandiks. 35-aastane kindral oli tõusnud iseseisva riigi
esimeseks meheks. Polnud mingi saladus, et tal oleks pruukinud vaid soovida ja temast
saanuks piiramatu võimuga diktaator. Selline hirm näris paljusid poliitikuid ja viis inetute
vahejuhtumiteni. Ootuspäraselt reageeris armee sedalaadi madalale politikaansusele
ähvardustega teha lõpp igasugusele demokraatiale. Selles delikaatses olukorras asus Laidoner
kõikumatult põhiseadusliku korra poolele. Piduriks sai kaine mõistus. Laidoner teadis selgelt,
millised ohud ähvardasid isevalitsusi. Tema lahkumispalve 26. märtsil 1920 rahuldati. Nii jäid
ellu viimata Laidoneri asjalikud kavad armee üleviimiseks rahuolukorda. See tõi kaasa
annaabi.ee 
