kollasekirjud, ei ole neil võimalik anda arukasega võrreldavat kullaetendust. Kui nüüd kullendavat rabakaske (arukaske!) lähemalt vaadata, võib tema tüve alusel ja okste jämedamatel osadel näha sügavalt lõhestunud musta korpa, mis ülalpool asendub järsult valge tohuga; naabritest sookased on aga maapinnast ladvani ühtlaselt valged, vanana kärnaselt halli-mustatähnilise tohuga. Ka pungad klapivad laukaäärsel kaunitaril arukase omadega: nad on ümara tipu ja kõva vahakattega; ümbruse sookaskedel on pungad enamasti teritunud ja veidi kleepuvad. Kui palju leidub raba südames arukaski, sõltub naabrusest, sest neid külvavad ümbruse arumetsad. Laialdastest madal- ja siirdesoodest ümbritsetud rabadel ei pruugi arukaske olla. Rabades kasvab ka soo- ja arukase hübriide. Siin on olukord mõneti sarnane jäätmaadega (vt. EL eelmisest numbrist lk. 275) - kummaski kohas ei sõltu väikese taime ellujäämine konkurentsist seal juba kasvavate taimedega
Eestis on vastupidavamad sordid ,,Kägi Bergamott", ,,Lutsu võipirn" ja ,,Järve". ÕUN Õunte biokeemiline koostis oleneb eeskätt sordist, kasvukohast, viljade küpsusest ja säilivusajast. Kõige rohkem on õuntes loomulikult vett, 85-90 protsenti kaalust. Veerikkad viljad sobivad hästi mahla pressimiseks. Mida paksem on õuna kattev vahakiht, seda vähem ja aeglasemalt viljad vett kaotavad ning seda paremini nad säilivad. Rikkaliku vahakattega uhkeldavad näiteks mitmesugused taliõunad. See ongi üks põhjus, miks sageli õunu ka vahatatakse. Loomulikult ei ole sellisel juhul tegu loodusliku kaitsekihiga, vaid hoopis kunstliku mineraalvahaga. Kunstlik vaha tuleks enne söömist eemaldada. Õuna maitset mõjutab kõige rohkem suhkrute ja hapete vahekord. Viljad, milles on vähe suhkruid ja orgaanilisi happeid, on maitselt magusamad. Süsivesikuid on õunas olenevalt sordist 8-12 protsenti. Suhkrutest leidub viljas nii
Taim kasutab vett: · fotosünteesiks · transpiratsiooniks, s.o.vee reguleeritud auramine taime kaudu · toitainete omastamiseks pinnasest · seemnete levitamiseks Lumi ei lase pinnasel liig sügavalt külmuda. Kevadised lumesulamisveed loovad aga taimedele kasvuks vajaliku niiskusvaru mullas. Kõrbetaimed: kohastunud eluks ka sademeteta aladel, kus kasutavadkastet(Atacama kõrb) - lehepind vähenenud, ei takista aurumist · vahakattega või paksenenud pinnakiht · karvkate lehtedel, vartel · võime vett varuda-sukulendid(kaktused) Rõhk · Maismaaorganid Linnud-9500m üle Himaalaja(madala õhurõhu kõrval piirajaks hapnikuvaegus) · Veeelustik Rõhk suureneb sügavuse suunas 1atm 10m Keha siserõhk peab olema sama, mis ümbritsevas vees. Keesruline kohanemine muutustega sügavamalt pinnale või vastupidi. Mehaanilised · Tuli- mõnedele liikidele kasulik. Suudavad levida edukamalt tulest
Taim kasutab vett: · fotosünteesiks · transpiratsiooniks, s.o.vee reguleeritud auramine taime kaudu · toitainete omastamiseks pinnasest · seemnete levitamiseks Lumi ei lase pinnasel liig sügavalt külmuda. Kevadised lumesulamisveed loovad aga taimedele kasvuks vajaliku niiskusvaru mullas. Kõrbetaimed: kohastunud eluks ka sademeteta aladel, kus kasutavadkastet(Atacama kõrb) - lehepind vähenenud, ei takista aurumist · vahakattega või paksenenud pinnakiht · karvkate lehtedel, vartel · võime vett varuda-sukulendid(kaktused) Rõhk · Maismaaorganid Linnud-9500m üle Himaalaja(madala õhurõhu kõrval piirajaks hapnikuvaegus) · Veeelustik Rõhk suureneb sügavuse suunas 1atm 10m Keha siserõhk peab olema sama, mis ümbritsevas vees. Keesruline kohanemine muutustega sügavamalt pinnale või vastupidi. Mehaanilised · Tuli- mõnedele liikidele kasulik. Suudavad levida edukamalt tulest
annaabi.ee 
