küll oli see sakslaste käes ja siis jälle eestlaste käes, kuni 1224 aastal õnnestus sakslastel linnus lõplikult vallutada ja Tartu jäi Tartu piiskopkonna keskuseks.(Pullerits, 2005) 7 1224-1558 1224 aastal määras Hermann, Tartu piiskop ja piiskopkonna valitseja , piiskopkonna keskuseks ja Toomkiriku asukohaks Tartu ehk saksa nimega Dorpati. Linnuse kohale alustati piiskoplossi ehitamist ja sellest vagumusega eraldatud hiiemäele Toomkiriku ehitamist, kirikus hakati jumalateenistusi pidama juba XIII saj lõpul, aga lõplik valmimine võttis veel terve sajandi. Toomkiriku põhiplaan on toodud Joonisel 3. Tähtsaima kiriku aia ümber ehitati ülikute majad (Salupere, 2004) . Joonis 3. Tartu toomkiriku varemete külgvaade ja põhiplaan J. W. Krause järgi (Tartu Ülikooli Raamatukogu koduleht). Emajõe ja Toomemäe vahelisest asulast kujunes feodaalne linn, mida kirjalikes kroonikates
üks heeliks osaleb dimeeride vahelise sideme tekkes, teine heeliksite paar moodustab käärisarnase struktuuri, mille otsad paiknevad DNA kahes kõrvutiasetsevas suures vagumuses. Seda tüüpi trans faktoriks on näiteks repressor, mis takistab bakteriofaagide paljunemist bakterirakus. · leutsiini tõmblukk (ingl leucine zipper) Kahest dimeerist moodustub samuti käärisarnane struktuur mis seostub DNA sügava vagumusega. Dimeerid hoitakse koos hüdrofoobsete jõududega Leu jääkide vahel . · tsinksõrmed (ingl zinc fingers) DNA sügava vagumusega komplementaarne ruumiline struktuur mis tekib valguahela paindumisel tsingi ioonide ümber. Iga tsingi aatom on seotud nelja aminohappega (His, Cys) Eukarüootse geeni regulatsioonil hulk aktivaatorvalke mõjuvad koos, osutades multiplikatiivset toimet. Sageli modifitseerivad kromatiini struktuuri (näiteks seostudes
Kuutse mäe piirkonnas ja sealt põhja pool on pinnavormide paiknemises täheldatav loode-kagu- ja põhja-lõuna-suunaline orientatsioon. Harimäe ja Kääriku ümbruses koonduvad pinnavormid kirde-edela-suunaliseks kõrgete seljakute ja kuplite vööndiks, mis Pühajärvest lõunas ühendab kõrgustiku mõlemat osa omavahel ja on edelas jälgitav ka väljaspool kõrgustiku piire. Kõrgustiku ulatuslikuma, kuid reljeefilt laugema idaosa orograafia on märksa keerukam. Pühajärve vagumusega sarnased madalamad alad ja arvukad ürgorud jaotavad kõrgustiku idaosa mitmeks kõrgemaks küngastikuks ja künklik-lainja reljeefiga lavaks. Ka idaosas on kõrgemaks keskosa, kus sarnaselt lääneosaga esineb rida 200 meetrist kõrgemale või selle lähedale ulatuvaid mägesid -- Laanemägi (211 m), Tõikamägi (210 m), Väike Munamägi (207,5 m), Välgi mägi (204 m. Kukumägi (u. 200 m), Tõostemägi, Räesmägi, Savimägi, Piirimägi, Kellamägi jt
erinevate aktiinimolekulide funktsioonid on erinevad; geenid on konserveerunud; molekulis ~375 aminohappe jääki; Iga aktiini molekul sisaldab Mg iooni ja ATP või ADP esineb kahel kujul: globulaarne monomeer (molekul on polaarne - molekuli jaotab kaheks osaks vagumus, millesse seostuvad ATP ja Mg); niitjas polümeer G-aktiinist (Polümeer on samuti polaarne. (-) otsana tähistatakse ATPd siduvuva vagumusega otsa, vastaspiirkonda tähistatakse (+) otsana. Subühikute liitumine toimub eelkõige (+) otsa) 128. Kriitilise kontsentratsiooni mõiste ja suurus. Polümeriseerumine käigus väheneb keskkonnas olevate monomeeride hulk kuni konstantse väärtuseni mida nim kriitiliseks kontsentratsiooniks (Kk). Selle kontsentratsiooni juures polümeriseerumisel liituvate subühikute arv võrdub dissotsieerumisel vabanevate subühikute arvuga. Kk on in vivo tingimustes ~ 0.1µM
Mikrofilamendid Aktiini omadused. Aktiinimolekuli polaarsus ja seotus ATP/ADP-ga, + ja – ots. Aktiin on eukarüootse raku kõige levinum valk. Kodeeritud geenide perekonna poolt (inimesel nt 6 geeni) Konserveerunud geenid Molekulis ~375 aminohappe jääki. Esineb kahel kujul : a) Globulaarne monomeer (G-aktiin) b) Niitjas polümeer G-aktiinist (F-aktiin) Aktiinimolekul ja polümeer on polaarsed, - otsana tähistatakse ATP-d siduva vagumusega otsa ja vastaspiirkonda tähistatakse + otsana, kuhu eelkõige toimub subühikute liitumine polümerisatsiooni korral. Iga aktiini molekul sisaldab Mg iooni ja ATP-d või ADP-d. Seega eksisteerivad mitmesugused aktiini vormid : ATP-G-aktiin, ADP-G-aktiin, ATP-F-aktiin ja ADP-F-aktiin. Neist levinumad on ATP-G- aktiin ja ADP-F-aktiin. Mg, K, Na ioonide juuresolekul lahuses G-aktiin polümeriseerub F-aktiini pikkadeks ahelateks ATP hüdrolüüsumisega. Monomeerid asetsevad ahelates helikaalselt
Mikrofilamendid Aktiini omadused. Aktiinimolekuli polaarsus ja seotus ATP/ADP-ga, + ja ots. Aktiin on eukarüootse raku kõige levinum valk. Kodeeritud geenide perekonna poolt (inimesel nt 6 geeni) Konserveerunud geenid Molekulis ~375 aminohappe jääki. Esineb kahel kujul : a) Globulaarne monomeer (G-aktiin) b) Niitjas polümeer G-aktiinist (F-aktiin) Aktiinimolekul ja polümeer on polaarsed, - otsana tähistatakse ATP-d siduva vagumusega otsa ja vastaspiirkonda tähistatakse + otsana, kuhu eelkõige toimub subühikute liitumine polümerisatsiooni korral. Iga aktiini molekul sisaldab Mg iooni ja ATP-d või ADP-d. Seega eksisteerivad mitmesugused aktiini vormid : ATP-G-aktiin, ADP-G-aktiin, ATP-F-aktiin ja ADP-F-aktiin. Neist levinumad on ATP-G-aktiin ja ADP-F-aktiin. Mg, K, Na ioonide juuresolekul lahuses G-aktiin polümeriseerub F-aktiini pikkadeks ahelateks ATP hüdrolüüsumisega. Monomeerid asetsevad ahelates helikaalselt
geeni) Selgroogsetes aktiinide geenide produktid erinevad ainult 4-5 aminohappe poolest, kuid erinevate aktiinimolekulide funktsioonid on erinevad .geenid on konserveerunud. molekulis ~375 aminohappe jääki (42 kDa).esineb kahel kujul: globulaarne monomeer (G- aktiin) G-aktiini molekul on polaarne - molekuli jaotab kaheks osaks vagumus, millesse seostuvad ATP ja Mg . niitjas polümeer G-aktiinist (F-aktiin) Polümeer on samuti polaarne. (-) otsana tähistatakse ATPd siduvuva vagumusega otsa, vastaspiirkonda tähistatakse (+) otsana. Subühikute liitumine toimub eelkõige (+) otsa. 2.)Kriitilise kontsentratsiooni mõiste ja suurus.: Aktiini polümeriseerumist on võimalik jälgida viskosimeetriliselt lahuse viskoossuse tõusu (läbivoolukiiruse kahanemise) alusel. Aktiini polümeriseerumisel saab eristada 3 etappi · lag faasi vältel (polümeriseerumistsentri teke) G aktiin polümeriseerub lühikesteks ebastabiilseteks oligomeerideks