Andsid tõuke koorilaulu, hiljem ka puhkpillimuusika levikule. 3 Vennastekogudus väljus aadli ja kiriku kontrolli alt, 1743 keelustas keisrinna Jelizaveta vennastekoguduse liikumise. 19 sajandi esimesel oli vennastekoguduse liikumises uus tõusulaine. Ratsionalism 18 sajandi teisel poolel tõi valgustusideede levik kaasa uue usuvoolu - ratsionalismi. Ratsionalistid suhtusid üleolekuga pietistide vagatsemisse, seadsid endale eesmärgiks rahva harimise ja valgustamise, nende jutlused pakkusid sageli kasulikke nõuandeid. Ühiskonna hädasid seletasid ratsionalistid sellega, et valitses pärisorjus, aga pietistid seletasid, et viga on talurahva puudulikus kõlblustundes. Eisen von Schwarzenberg - ratsionalistist kirikuõpetaja, töötas välja mitmeid agraarprojekte, alustas rõugete vastu pookimisega. Hupel - kirikuõpetaja, moodustas seltse, levitas raamastuid, koos Peter Wildega (arst)
torupille ja viiuleid. Võõrutati kõrtsidest, millest paljud sulgeda tuli. Kirikuõpetajad suhtusid hernhuutlastesse pooldavalt, sest see lähendas rahvast kirikule. Samas oli hernhuutlaste liikumine tähtis eestlastele, kuna see kasvatas nende eneseteadvust- koguduse sisekord lubas kõigil liikmetel kaasa rääkida, tegemata vahet seisusest. XVIII saj teisel poolel tõi valgustusideede levik kaasa uue usuvoolu- ratsionalismi. Ratsionalistid suhtusid aasiva üleolekuga pietistide vagatsemisse. Eesmärgiks seati rahva harimine ja valgustamine. Nende jutlused pakkusid rahvale mitmesuguseid kasulikke teadmisi ja tarku nõuandeid (puuviljakasvatus, maa harimine jms). Tingimused hariduse edendamiseks olid Põhjasõja- järgsetel aastatel tublisti halvenenud. Koole oli napilt, õpetajateks enamasti kiriku köster, kes koos lastega eesti keeles lugemist veeris. 1765 kehtestati koolikohustus, milles tuli koole rajada mitte ainult igasse kihelkonda, vaid ka suurematesse mõisatesse
- Saksa rändkäsitööliste kaudu Eestisse 1730 - Propageerisid usuvagadust, alandlikkust ja kõlblust, sotsiaalset võrdsust ja vendlust - Võideldi sellega, mis vanade kommete juurde tagasi kiskus - Tähtis talurahva eneseteadvuse kasvatamisel - Rõuge talupoeg Tallima Paap mõisniku võim on kuradist ja sellele ei tule alluda - Omaette kogudused, jutlustajad valiti ise, lageda taeva all, ka palvemajad RATSIONALISM - Suhtusid aasiva üleolekuga pietistide vagatsemisse - Eesmärgiks rahva harimine ja valgustamine - Jutlused pakkusid kasulikke teadmiseid ja tarku nõuandeid - Uudne ühiskonnakäsitlus kritiseerisid ühiskonna sotsiaalset korraldust (pärisorjus) - Eisen von Schwarzenberg (Torma pastor) - August Wilhelm Hupel (Põltsamaa pastor) kogumikud koos kohaliku arstiga Peter Wildega esimene ajaleht ,,Lühhikke Õppetus" - Rõugete vastu kaitsesüstid RAHVAHARIDUS 1765.a Zimmermanni koolikorralduse kava koolid ka mõisatesse
aastal. Vennastekoguduste liikumisega kaasnev päevikute ja kirjavahetuse pidamine andis eestlastele motiivi kirjutamisoskuse omandamiseks. Liikumine andis tõuke koorilaulu, hiljem puhkpillimuusika levikule eestlaste hulgas. Kreuzwald, Jakobson, Hurt, Reinman ja Tõnissonki olid pärit hernhuutlikest perekondadest. Ratsionalism: Teoloogilise ratsionalismi rajajaks on saksa filosoof Christian Wolff. Ratsionalistid suhtusid üleolekuga pietistide vagatsemisse. Eesmärgiks seati rahva valgustamine ja harimine. Jutlustes jagati sageli praktilisi nõuandeid. Ratsionalistid kritiseerisid ühiskonna sotsiaalset korraldust, esmajoones pärisorjust. A. W. Hupel: Tüüringist pärit Hupel (1737 1819) oli Põltsamaa pastor (1763 1804), viljakas literaat, kes pärandas tänapäevale hinnalisi kirjeldusi oma kaasajast saksakeelsetes kogumikes ,,Topograafilisi teateid Eesti- ja Liivimaast" ning ,,Põhjamaa kirjutisi". Esimene
annaabi.ee 
