Pantagrueli abi seisneb selles, et ta kuulab ära mõlema aadliku segase selgituse ning langetab sama jabura ja arusaamatu kohtuotsuse. Ometi on kõik osapooled rahul ning isegi vaimustatud. Selle loo kaudu naeruvääristab autor tollast kohtupidamist ja bürokraatiat ehk mõttetut paberitemäärimist. Rabelais loetleb Pariisi esinduslikus raamatukogus olevate tähtsate teoste pealkirju, millest aimub samuti kriitikat, näiteks ,,Advokaatide aplus", ,,Papikeste tahumatus", ,,Vagatsejate lobi", ,,Mungaelu mugavused", ,,Religiooni ahelad", ,,Vannutatud meeste karvupidikähmlus", ,,Pistis vaimulike prokuröridele" jne. Autor kritiseerib ka enesetähtsuse kütkeis teadlasi, näiteks võib tuua inglise teadusemehe ja Panurge sõnadeta dispuudi, mis koosneb veidratest näomoonutustest ja zestidest. Samuti Pariisi noormehe, kes prantsuse keelt püüab pealinlase kombel eriti peenelt rääkida, kuid tegelikult emakeelt väänab ja moonutab
Kui juan don luisi kohta siis hakkas ta ajama igasugust jama et ta on hakunud paremaks ja soovib üldse öelda ära kõigist ilmastest lõbustustest , ta tegi seda nii veenvalt wet isegi Sganrelle jäi uskuma , kuid ta pidi pettuma kui juan ütles et kuradima jobu ja sina usuda ka seda veel. Ta arvas et ta poeb neile ordule ja siis hakkab lõbutsema kuskil nurgataga ja kui keegi avastab ta plaani siis vagatsejate ordu kaitseks teda. Sama lolli juttu ajas ta ka Don Carlosele kuid too ei usukund jani jutust sõnagi ja ütles e tjuan pab võtma enale elvira naiseks muidu on nende pere nime rüvetatud, kuudi juan põilkes eemale sellest teemast ajades kõik asjad taeeva kaela. Siis tuli junai juurde vai mkes ütles et juanil on ainult jäänud hetk paluda halastust juan hakkas muidugi seal vehkima ja tahtis teada kes rääkis kuid vaim lendas talt eest ära. Siiis tuli kuju ka ütles et juan sa