Kui uuemal ajal on käsitletud Molière'i sisetõuget selle hispaanlastelt, itaallastelt laenatud motiivi ümbertöötamiseks, siis on harilikult öeldud: legendaarse kurikuulsusega ümbritsetud naistehukutaja kujul on Molière tahtnud nuhelda oma enese noore ja eblaka madaami suurtsugu võrgutajaid; sellest autori kiivus Don Juani jultunud kiimlemise kontrasteerimiseks ta petliku paistega, sellest silmakirjaliseks vagatsejaks heitnud himude egoisti põrgu saatmine. Aga katoliiklised naistekohtunikud on Molière'i Don Juani tugevasti ja kestvalt atakeerinud jumalavallatute kelmuste näitelavale asetamise pärast. Molière'i suure elumehe karakterkomöödia Don Juan, 1664, on oma usulismoraalseis puudutustes julgelt libertinistlik; intriigi lahenduses jäljendab see Hispaania originaali karistavat
Nana kujunes tema kinnisideeks, kellele ta andis kogu oma varanduse. Ta lasi Nanal end ära kasutada ja tegi kõik, mis naine tal käskis. Markii de Chouard Muffati äi ja Sabine isa. Riiginõunik, kes oli tuntud oma kerglaste kommete poolest. Magas teose lõpus ka Nanaga. Krahvinna Sabine 34. aastane, ilusate, tumedate silmadega, lopsakas valgenahaline brünett. Sabine oli pulmadest saadik elanud suletud elu. Seltskonnas peeti teda külmaks vagatsejaks ning meenutati heldimusega tema kunagist helisevat naeru. Teose keskel sai temast Fauchery armuke. Zoe Nana toatüdruk. Ta oli tõmmu, armilise näoga, lahkukammitud juuste ja pika, koerakoonu moodi näoga, paksude huulte ja mustade silmadega. Nana usaldas Zoe'le kõik oma saladused nind tüdruk teadis tema eraelust kõike. Zoe tuli Nana pärast proua Blanche juurest ära. Ta oli niivõrd tubli ja hoolas, et teda oleksid tahtnud oma toatüdrukuks kõik Pariisi naised
annaabi.ee 
