kirjutajate usu- ja tundeelu paljastavad ning omapärases stiliseerivas sõnastuses, mistõttu lähenesid need mõnevõrra ka ilukirjandusele. Hernhuutlikule kirjandusele olid iseloomulikud ka autobiograafiad. Hernhuutlased innustasid ka siinseid elanikke oma elulugusid kirja panema ja neid levitama. Autobiograafiate koostamine ja kogumine aga tugevdas omakorda kogukonna identiteeti, andis tunnistust isiklikust pühitsetusest ja jumalikust ettehooldusest, pakkusid abi vagaduslaadi kujundamisel ning väljendasid kirjutajate kodanikuteadvust.36 Hernhuutlased mitte ainult ei avardanud eestlaste maailmapilti vaid tutvustati siinse rahva elujärge ja usulist tegevust paljude maade kogudustele. Nimelt kasutati Eesti aladelt saadetuid aastapäevikute ja aruannete materjali ka vennastekoguduste üldajakirja ,,Geimen- Nachrichten" koostamisel, mille vahendusel Eestist tulnud teated said rahvusvahelise lugemismaterjali osaks
2015, toob esile mõned kiriku olulised töö- ja koostöövormid ühiskonna ja riigiga. Nõnda antakse mitmekülgne ülevaade kiriku olukorrast ja arengutest, erinevatest valdkondadest lähtuvalt. Eesmärk on sel viisil iseloomustada kiriku üldist arengut ja tööd, püüdes sealjuures esile tuua kiriku kui terviku tegutsemist, identiteedi kujunemist ja muutumist aastate jooksul. Kolmas peatükk puudutab kirikus esinevaid ja kirikuga seotud erinevaid teoloogilisi suundumusi, vagaduslaadi ja väljendusvorme, püüab välja tuua ja kaardistada nende esinemist EELK-s ning näidata nende kaudu luterlikku identiteeti ja selle üle käivat arutelu ja olukorda, identiteediotsinguid muutuvas olukorras. Esmalt antakse ülevaade mõistetest laiemalt (liberaalid, konservatiivid, fundamentalistid) ning seejärel tuuakse näiteid EELK kontekstist lähtuvalt: mida need mõisted endast kujutavad ja kes end nende kaudu määratlevad, kuidas see väljendub tänapäeval
vagaduselu ja teoloogilise mõtte uuendajad ja värskendajad. Reformatsioonieelsed sajandid – vajadus uuenemise järele oli ilmne nii ilmikute kui ka vaimulike seas, ainus, kes vajadust ei tajunud oli Rooma kuuria, kes elas kirikliku välise hiilguse taastamise ajas. Kirik oli läbi teinud reformikontsiilide perioodi (konstanzis ja baselis). Saksamaa olud olid teised. Linnakodanlus hakkas nõudma ka vaimulikkonna käest rangemat vagaduslaadi, sealsetes linnades oli väga palju vaimulikkonda. Reeglina olid nad alatasustatud ja viletsa haridusega. Inimesed muretsesid oma hinge heaolu pärast ja hakkasid vaimulikelt ka seda nõudma. See eristab Saksamaad ka Inglismaast ja Prantsusmaast, kus tõuseb 15. sajandil esile teine tendents – tsentraliseerimine, absolutism. Detsentraliseerituse ja absolutismi vahele jääb Habsburgide dünastia imperialism. Tekivad rahvuslikud alged
annaabi.ee 
