põllu kultuur nr. ha plaanitav huumuse% Taimetoitelementide Min.väetistega vajadus Mineraalväetis katta ja nendega antavad toitained saak t/ha kg/ha kg/ha väetis kg/ha kogus N P N P K N P K 1 ODER 20 3,5 <2 99 23 45 99 23 45 Power 550 11000 99 22 18-9-9 2 ODER 20 3,5 <2 99 23 45 99 23 45 Power 550 11000 99 22 18-9-9
.......10 4.Kokkuvõte.............................................................................................................................12 1. Sissejuhatus Töö eesmärk on kirjeldada Roose talu väetussüsteemi. Rose talu asub Jõgevamaal Pala vallas Nõva külas. Nõva asub Tartust umbes 60 km kaugusel. Talus kasvatatakse teravilja ja liblikõielisi kultuure. Talul on maad kokku umbes 11 ha ning 10-l hektaril kasvatatakse eelnimetatud kultuure. Mullaks on kahkjas ehk näivleetunud muld, mis on parasniiske ja keskmise lõimisega muld. Muldade pH on nõrgalt happeline kuni neutraalne. Haljasväetiseks on liblikõielised kultuurid. Loomakasvatus talus puudub. 2. Külvikorraväljade agronoomiline iseloomustus Roose talu põldude muld on kahkjas ehk näivleetunud muld, mis on parasniiske ning keskmise lõimisega. Aastane sademete hulk on umbes 600-650 mm. Muldade pH on nõrgalt happeline kuni neutraalne. Mulla boniteet on 45-52 hindepunkti. P-tarve on suur ja K-tarve on keskmine
on maad 160 ha, millest mahedalt haritavat maad on 58 ha. Rohumaa all on natuke üle 100 ha. Mullastik on suhteliselt üksluine, kahkjas gleimuld, valdavalt saviliiv ja keskmine saviliiv. Sademeid on olenevalt aastast piisavalt. Töö eesmärgiks on koostada optimaalne väetusplaan 5 põllule, millega saaks tagada taimedele vajaliku toiteainete olemasolu, ilma mulla viljakust alandamata. 2. Külvikordade agrokeemiline iseloomustus Väetusplaani valitud põldude mullad on kahkjad glei mullad, väikese või keskmise kivisusega. Fosfori ja kaaliumi vajadus on suur ning keskmine. Mulla boniteet varieerub 47 56-ni. PH nõrgalt happeline. Huumuse sisalduse % 2,2 3,4. (tabel 1.) Nr. Kultuur Pindala Mullaliik Lõimis P- tarve K-tarve Boniteet pHKCl Huumuse ha sisaldus % 1
...............................................................................................10 5. KASUTATUD KIRJANDUS.........................................................................................10 1.SISSEJUHATUS „Kloostri“ talu asub Harjumaal Pariisi külas.Talu kasvatab kartulit ja teravilja. Põldudel on 3,2ha kahkjat mulda(LP)-huumus 3,0 ja 9,7ha leostunud mulda(Ko)-huumus 3,0. Muldade Ph on neutraalne või nõrgalt happeline ja seetõttu ei vaja need lupjamist. Leostunud mullad on hea loodusliku drenaažiga parasniisked saviliiv- ja liivsavimullad, mis on kujunenud karbonaatsel lähtekivimil. Mullareaktsioon on 6,5-7, suurenedes profiili alumistes horisontides. Leostunud mullad sobivad kõikide põllukultuuride kasvatamiseks, on suhteliselt kõrge huumusesisaldus, harimiskindel ja vastupidava struktuuriga. Saagikus sõltub põhiliselt väetamisest, õigest agrotehnikast ja sademetest vegetatsiooniperioodil. Enamasti ei vaja leostunud mullad lupjamist.
tootmises850 000 ha) · Põllumaa u 600 000 ha Maakasutus Eestis Muu maa 27% Metsamaa 51% Põllumajandusmaa 22% Põllukultuuride kasvupind · Teravili 53,55% · Tehnilised kultuurid 14,9 % · Üheaastased kultuurid 1,44% · Mitmeaastased söödakultuurid 26,42% · Kaunvili 2,1% · Kartul 1,11 % · Söödajuurvili 0% · Avamaaköögivili 0,49% Teraviljade kasvupind 1. Oder 2. Nisu 3. Raps 4. Kaer 5. Rukis 6. Hernes 7. Segavili 8. Tritikale 9. Tatar Saak 2012 1. Taliteravili 2. Suviteravili 3. Taliraps 4. Suviraps 5. Kaunvili 6. Õlilinaseeme Agrokeemia = põllukeemia · Väetamisõpetus Taim- muld- väetis · Huumustoitumuse teooria -kuni 19. saj alguseni -Aristoteles - Vallerius, Thaer
Mitmeaastaste rohumaade ja söödipõldude ümberkündmine peaks toimuma oktoobri esimesel dekaadil. Soovitav kamar enne purustada või taimik hävitada Roundupiga. Hilisemal künnil on orgaanilise aine mineraliseerumine väga aeglane. Künnisügavus Künnisügavus vajab diferentseerimist: Teraviljakõlvikud tuleks sügisel künda võimalikult sügavalt siis kui nende järel kasvatatakse uuesti teravilju. Kui mullastik lubab, siis 22-25 cm sügavuselt. Kui järgneb raps või rüps, siis 18-20 cm sügavuselt. Kui on palju tülikaid umbrohte, siis samuti künda 22-25 cm sügavuselt. Rüpsi ja rapsi kõlvikute künnisügavus sõltub järelkultuurist. Kui nende järel viljeletakse suviteravilju, siis ei ole olnud olulist tähtsust künni sügavusel. Hernekõlvikud ja liblikõieliste haljasväetiste (kasvuaasta valge mesikas ja punane ristik) kõlvikud tuleks künda võimalikult sügavalt. Rühvelkultuuride kõlvikutel piisab 15-18 cm sügavusest künnist.
.................................................................................. 17 KASUTATUD KIRJANDUS................................................................................................ 18 2 SISSEJUHATUS Palandiku talu asub Sirvaku külas, Kambja vallas, Tartu maakonnas. Põllumaad on kokku 20 ha ja mullaliigiks on LPg ehk gleistunud pruun näivleetunud muld. Tähtsaim sissetoomisallikas on teravilja- ja marjakasvatus. Väetusplaan on koostatud väljamõeldud põldudele. Gleistunud kahkjate muldade kultuuristamine eeldab korralikku kuivendust, võib vajada ka lupjamist, perioodilist sügavkobestamist, oluline on keemilis-mineraalse koostise reguleerimine. Tingimuste parandamiseks tuleks silmas pidada ennekõike kaltsiumi- ja huumuseseisundit. Töö põhieesmärgiks on väetiste kasutamise plaanipärane korraldamine talus
Taimi hakati kasvatama juba kiviajal. Taimekasvatus sai alguse subtroopilises kliimavöötmes. Vanemad taimekasvatuse piirkonnad olid Hiina, India , Iraan , Süüria ja Mehhiko ning Peruu. Kesk-Aasias ja Taga-Kaukaasias. sai taimekasvatus alguse 7-6 tuhat aastat e.m.a., Volga- ja Kubanimaal 4-3 tuhat aastat e.m.a. Igas piirkonnas oli juhtivaks kultuuriks erinev kultuur: · Kaug-Idas - riis · Lähis-Idas ja Kesk-Aasias - nisu ja oder, · Aafrikas - sorgo · Ameerikas mais 1. Põldkatsete meetod - uuritakse sordi, külvise kvaliteedi, külviaja, külviviisi jms. mõju saagile ja selle kvaliteedile Põldkatsete puuduseks on töömahukus ja kordumatus täpselt samasuguste tingimuste puudumise tõttu 2. Nõukatsete meetod - taimi kasvatatakse vegetatsiooninõudes, mis asuvad reguleeritavates tingimustes (kasvuhoonetes, kliimakambrites) Nõukatsete tulemused pole otseselt põllutingimuste rakendatavad 3
2. Külvikorraväljade agronoomiline iseloomustus Leevaku talu põldudel on valdavalt kerged-ja keskmised liivsavimullad. Leetjate muldade huumusesisaldus on 2,4-2,8 %. Üldlämmastiku sisaldus on huumushorisondis 0,14-0,16%. Reaktsioon haritavatel muldadel ülemistes horisontides taimekasvatamiseks sobiv- pH KCl 5,8-6,1. Reaktsioon haritava maa mulla ülemistes horisontides on neutraalne (pH KCl 6,5-7,0). Alumistes horisontides mulla pH järjest suureneb. Reeglina ei vaja leostunud mullad lupjamist Tabel 1. Leevaku talu põllukülvi iseloomustus. 4 Välja Kultuuri Mull Lõimis Bonitee P- K- Huumuse- Välja Loodetav nr. nimetus a liik t tarve tarve sisaldus pindala saak % ts/ha
roheline värvus asendub kollasega. Kloroos algab vanematelt lehtedelt Väävel Valkude, lipoidide ja vitamiinide koostises. Oluline roll rasvade (õlide) sünteesil ristõielistel kultuuridel. Väävelväetised soodustavad mügarbakterite arengut mullas. Viimasel ajal on täheldatud ka väävlipuudusest tingitud toidunisu kvaliteedi (küpsetusomaduste) halvenemist. Mikroelemendid Boor Vask Tsink Molübdeen Koobalt Seleen Muld taimede toitekeskkonnana Toiteelementide vormid mullas: • Orgaanilise aine koostises – taimedele omastamatu, vabaneb mineraliseerumisel • Mulla mineraalosa poolt tugevasti seotud – fikseeritud (K+, NH4+ savimineraalidel) • Raskesti lahustunud anorgaaniliste sooladena – keemiliselt neeldunud (fosfaadid, sulfaadid) • Mullakolloididel neeldunud – taimedele omastatavad, kuid kaitstud leostumise eest
kaasneda nende ülekasvamine ja talveks ettevalmistumise hilinemine. 7.Taliteraviljade kevadised hooldustööd (относиться и к suviteraviljad) Kevadel tuleb lämmastikuga pealtväetada kõiki taliteraviljapõlde. Väetakse kohe pärast lumesulamist. Taliteravilja oraste äestamine on vajalik mullapinna kobestamiseks ja umbrohutõusmete hävitamiseks. Äestatakse siis kui muld kannab masinad. 8. Talirukki omadused Ta on soojuse vähenõudlik. Seemned idanevad 1-2C juures. Ta on kõige külmakindlam teravili. Niiskuse ja mullatoitainete sisalduse suhtes on rukis vähenõudlik. Hästi karastunud taimed taluvad kuni 35* külma. Paremad mullad rukki kasvatamiseks on liivsavi-ja savimullad. Rukis talub hästi ka happelist reaktsiooni. Rukis on tuulte abil risttolmleja. 9. Nimeta kiukultuure ja kuidas neid rühmitatakse Lina, puuvili, kanep
tarbimine. Põhieesmärk realiseeritakse maakasutusviiside ja võtete kogumil, st maaviljelussüsteemide kaudu. Hõlmab agrotehnilisi, melioratiivseid ja organisatsioonilisi abinõusid. Põhiülesandeks on kultuurliikide kindlustamine optimaalsel määral taimekasvuteguritega, so kasvukeskkonna omaduste ja temas kulgevate reziimide kompleksne reguleerimine. Looduslik ökosüsteem: Taimed taimede varis taimtoidulised organismid lagundamine muld (ja hakkab jälle otsast peale, suletud ring) Bio- ja ökosüsteemid on avatud (bioloogiline süsteem, mis vahetab ümbritseva keskkonnaga nii energiat kui ainet). Agroökosüsteemi iseloomustab: 1) Selle suur avatus saagi eemaldamine, väetamine 2) Iseregulatsiooni nõrkus põllukooslust mõjutatakse agrotehnika valdkonda kuuluvate tehnoloogiliste võtetega 3) Süsteemsus viljelustehnoloogia üksikvõtete elimineerimine, muutmine võib mõjutada kogu
Tähtsat osa etendab ka mullalahuse reaktsioon, enamus meil kasvatavatest kultuuridest eelistab nõrgalt happelist või neutraalset (pH KCl5,6...7.2). taim seab toitelahusele nõude, et too sisaldaks kõiki vajalike toitesooli parajas vahekorras 2. Liikuva lämmastiku allikad ja kao võimalused mullas – lämmastik on ainus toiteelement, mida mulla mineraalosa ei sisalda. mullas oleva lämmastiku kandjaks on mulla orgaaniline aine: huumus, taimejäätmed ja organismid. Taimedele omastavate lämmastikühendite allikaks on: *Org aine lagunemisel vabanevad ammooniumühendid, mis aastas moodustavad 1...2%(30...90kg/ha)lämmastiku üldvarust mullas. *Õhulämmastikku siduvate mikroorganismide kaudu mulda toodud lämmastik. Eristatakse kahte gruppi mikroorganisme: sümbiootilised mikroorganismid, mis seovad suurtes kogustes lämmastikku(50...
parandatakse mulla bioloogilisi omadusi. Päritolus ja tekkelaadid- jaotatakse Looduslikud- turvas.lubisetted, paekivi jahu, toorfosfaat. kunstlikud- looduslike ainete tehnilise ja keemilise töötlemise tulemusena, fosforväetised sünteetilised mitmeid lähtematerjale kasutades- lämmastikväetis toimekiirusealusel- kiirelt ja aeglaselt kiired- kergesti lahustuvad lahused aeglased- hakkavad mõjuma teatud aja möödudes Taim muld väetis Väetamisviisid: hajusalt, paiklikult, reaskünnis, Põhitoitained- N- 0,1-0,3% ; rohkem karbonaatsetes muldades esineb orgaaniliste ühenditena, väetis, bakterid, liblikõielistel taimedel elavab mügarbakterid. Fosfor- 0,1-0,2%- 1/3 orgaanilistes ühendites, Kaalium- 1,3- 3,5%- Orgaanilised väetised- loomse või taimse päritoluga ained, sisaldab põhitoite aineid- NPK- mikroelemendid. Mikroorganismid, NT: Sõnnik, virts, läga, turvas, kompostid, liha ja
Tähtsat osa etendab ka mullalahuse reaktsioon, enamus meil kasvatavatest kultuuridest eelistab nõrgalt happelist või neutraalset (pH KCl5,6...7.2). taime seab toitelahusele nõude, et too sisaldaks kõiki vajalike toitesooli parajas vahekorras 2. Liikuva lämmastiku allikad ja kao võimalused mullas lämmasik on ainus toiteelement, mida mulla mineraalosa ei sisalda.. mullas oelva lämmastiku kandjaks on mulla orgaaniline aine: huumus, taimejäätmed ja organismid. Taimedele omastavate lämmastikühendite allikaks on: o Org aine lagunemisel vabanevad ammooniumühendid, mis aastas moodustavad 1...2%(30...90kg/ha)lämmastiku üldvarust mullas o Õhulämmastikku siduvate mikroorganismide kaudu mulda toodud lämmastik. Eristatakse kahte gruppi mikroorganisme: sümbiootilised mikroorganismid, mis seovad suurtes kogustes lämmastikku(50...
pinnaühikul, millest omakorda sõltuvad taimede valgustatus, niiskus, õhu liikumise näitajad. Need kokku kõik avaldavad mõju saagi suurusele ja kvaliteedile, seepärast on õige (optimaalse) külvisenormi järgimine väga oluline. Külvisenormi mõjutavad ka seemnete kvaliteet, sordi iseärasused, mullaviljakus, külvitööde kvaliteet ja saagi kasutamise eesmärk. Normi suurendatakse 10-20 % võrra, kui seemnetel esineb kahjustusi, muld on liigniiske või halvasti ette valmistatud, külviga on hilinetud jms. Külvisenormi arvestamisel võetakse aluseks idanevate terade arv, mida soovitatakse külvata 1 m 2 le. See korrutatakse liigi 1000 seemne massiga ja jagatakse külviseväärtusega (puhtuse ja idanevuse % / 100-ga) Eestis tavalised kaalulised külvisenormid ja 1000 seemne mass on järgmised: Varajane oder 200-250 38 Keskvalmiv oder 220-280 Kaer 220-260 36-43
Kursuseprojekt Odra kasvatamine õlleodrana Koostanud: Mari Järv Juhendaja: Juhan Jõudu ja Ruth Lauk Tartu 2008 Sissejuhatus Õlleotra on Eestis kasvatatud aastasadu. Oma põllul kasvanud odrast idandati linnased ja kääritati samas ka õlut. Tööstusliku õlletootmise arenedes koondus linnasekasvatus suurtesse tehastesse aga oder kasvatati peamiselt ikkagi samas piirkonnas. Eestis kasvatati 1980-ndate lõpul ligi 20 tuhat tonni õlleotra. Järgnevatel hooaegadel on õlleodra kasvatamine perspektiivikam kuna hind on võrreldes söödateraviljaga 20% kõrgem. Samas on saadaval häid õlleodra sorte ja seemneid, hea kvaliteedi tagamiseks on piisavad agrotehnilised võtted. Selles kursuseprojektis on minu ülesandeks toota antud tingimustes 4tonni õlleotra tavatootmises
perspektiivsemate katse variantidega Taimekasvatus sai alguse subtroopilises kliimavöötmes. Vanemad taimekasvatuse piirkonnad olid Hiina, India , Iraan ja Mehhiko ning Peruu. Kesk-Aasias ja Taga-Kaukaasiassai taimekasvatus alguse 7-6 tuhat aastat e.m.a., Volga- ja Kubanimaal 4-3 tuhat aastat e.m.a. Igas piirkonnas oli juhtivaks kultuuriks erinev kultuur: · Kaug-Idas - riis · Lähis-Idas ja Kesk-Aasias - nisu ja oder, · Aafrikas - sorgo · Ameerikas mais Üle 80% põllukultuuridest pärinevad Vanast Maailmast Aasiast, Aafrikast, Euroopast Taimekasvatuse lähituleviku põhisuunad 1. Tootmine muutub tööstuslikumaks 2. Suureneb keskkonnakaitse roll 3. Täppis- ja informatiiv-intensiivviljelus. 4. Spetsiifilise toorme osakaal suureneb 5. Tootmis-töötlus-turustusahelate moodustumine 2. Taimede arvukus, jagunemine ja rühmitamise alused Maakeral kasvab umbes 250 000 taimeliiki
). Alates 1836a. eraldi agrokeemia aine. Alates 1919a. hakati agrokeemiat õpetama eesti keeles (Nõmmik, Hallik, Turbas, Kuldkepp). Mineraalväetiste tootmise ajalugu: - 17saj. hakati Inglismaal kondijahu fosforväetisena kasutama. - 1830a. Tsiili salpeeter NaNo3 (nitraatioon) looduslik. - 1840a. Inglismaal (NH4)2SO4 ammooniumsulfaat; toodeti ka salaja Eesstis tööstuse kõrvalsaadusena. - 1843a. Inglismaal esimene tööstuslik väetis Superfosfaat (fosforiidist ja apatiidist Liebegi teooria alusel). - 1861a. kaaliumväetised Saksamaal. - 20saj. algul avastati õhulämmastiku sidumise võimalus: hapnikuga Ca(NO3)2 Norra salpeeter. süsinikuga CaCN2 (mürgine). vesinikuga NH2 al. 97`98`. - 1910a. esimene tehas NH2 ammoniaagi tootmiseks. EESTIS - 1922a. Maardu fosforiidijahu. - 1929a. Maardus segafosfaat. - 1956a. pulbriline lihtsuperfosfaat Maardus. - 1971a
Kui need kokku liidame, saame efektiivsete temperatuuride summa. Agrometeoroloogias kasutatakse aktiivsete temperatuuride mõistet. Aktiivsete temperatuuride summa nendeks nimetatakse ööpäevade keskmisi temperatuure, mis ületavad 10 kraadiseid temperatuure, kusjuures mingit maha arvamist ei tehta. Muld Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende laguproduktide poolt. Mullad moodustuvad väga erinevatel kivimitel. Eestis on nendeks peamiselt jääaegsed ja pärast jääaegsed settekivimid. Olulisteks muldi kujundavateks faktoriteks on rohelised taimed, mikroorganismid ja mõned teised elusorganismid. Mulla kõige iseloomulikemaks tunnuseks on tema viljakus. Mulla viljakuse all mõistetakse tema võimet varustada kasvavaid taimi toiteelementidega, veega ning taimejuuri hapnikuga. Mõnikord võib olla muld ühele taimele viljakas, teisele mitte
5 ha on jäetud kaera kasvatamiseks ja ülejäänud 3 ha on mõeldud kartuli kasvatamiseks. Lisaks sellele on veel 0,5 ha erinevate köögiviljade kasvatamiseks. Talus on ka 5 lehma, 3 hobust ja 30 kana,nende toodangut kasutatakse peamiselt enda tarbeks, mõningal määral saab ka külarahvas toodangust oma osa. 3 2. Külvikorraväljade agronoomiline iseloomustus Talu ümbritsevate maade muld on gleistunud nõrgalt ehk õhukeselt leetunud muld. Lõimiselt on muld peamiselt saviliiv, mõnes kohas võib leida ka liiva. Mulla pH Kcl on 5,0. Sademeid tuleb aastas keskmiselt 550 mm aastas, lumikate püsib tavaliselt päris kaua aega, aprillini välja. Välja Kultuur Mulla Lõimis Boni- P-tarve K-tarve Huu- Välja Loodetav nr. liik teet muse suuru saak
TERAVILJAD.Kordamine taimekasvatuse üldkursuse eksamiks HMK katteseemnetaimed Klass Üheidulehelised Selts Kõrrelised Sugukond kõrrelised Teraviljad jagatakse kahte rühma nende bioloogiliste, morfoloogiliste ja majanduslike omaduste järgi: soojanõue, niiskus, reageerimine päeva pikkusele, tera pikivao ( keskvao ) esinemine, idujuurte arv, algarenemine, tali- ja suvivormide esinemine. Tüüpilised ehk I rühma teraviljad : Nisu, oder, rukis, kaer Hirsilaadsed ehk II rühma teraviljad : Mais, hirss, sorgo, riis Roheline revolutsioon : Roheline revolutsioon oli 1940ndatest kuni 1970ndate lõpuni arengumaades toimunud põllumajandustoodangu järsk suurenemine. Rohelise revolutsiooni tegi võimalikuks uute ja produktiivsete taimesortide (eeskätt teraviljasortide) kasutuselevõtuga. Rohelise revolutsiooni "isaks" on nimetatud USA agronoomi Norman
l1- 0-5% savi, ülejäänu liiv b) sidusliiv e. l2 savi3-5%, ülejäänu liiv c) saviliiv e. sl savi 10-20% d) kerge liivsavi e. ls1 savi 20-30% e) keskmine liivsavi e. ls2 savi 30-40% f) raske liivsavi e. ls3 savi 40-60% g) kergesavi e. s1 savi 50-60% h) keskmine savi e. s2 savi 65-80% i) raske savi e. s3 savi 80-100% Mulla harimise seisukohalt loetakse liivmuldi kergeteks , on põuakartlikud ja kergesti haritavad. Liivsavi ja saviliiv mullad on keskmise raskusega e. parasmullad. Savimullad on rasked ja niisked ning raskesti haritavad. Liivmuldadel moodustuvad mullaharimisega ümarad või pähkeljaid struktuurid. Keskmise raskusega muldadel tekivad rombjad või selinderjad struktuurid. Rasketel muldadel plaatjad struktuurid, kus vesi ja õhk halvasti liiguvad. Muldadekeemiline koostis sõltub muldade lähtekivimist, mille peal või millest muld tekkis.
Need korraldatakse põllutingimustes. Katsetel kasutatakse katselapi meetodeid. Erinevatel lappidel võivad olla erinevad sordid . Põldkatseid võib korraldada sortide võrdlemiseks. Meetodi ja tulemuste ümbertöötlemine on kujun eraldi teadusharuks- katsemetoodika ja eksperimentaalandmete ümbertöötlemine. Nõu ehk vegetatsioonikatsed- samuti uurimismeetod. Taimed kasvavad kasvu-nõudes- pottides. Neid kasv kunstlikult loodud keskkonnas. Põllutingimustes on kasvukeskkonnaks muld, veg katsetes võib kasut mulda, kvartsliiva, toitelahust. Võib kasut ka kunstlikku substraati (turvas). Kasvukeskkonda võib reguleerida-erinevad väetised ja happesused.Kasut ka keemilisi analüüsimeetodeid-saaduste kvaliteedi hindamiseks. Agrometeroloogilised vaatlused-peame teadma, millised tingimused on taime kasvu ajal. Nõukatsete puudus on see, et taimed kasvavad piiratud mahus. 5) Põllukultuuride rühmitamine, selle alused.
põldkatsed. Need korraldatakse põllutingimustes. Katsetel kasutatakse katselapi meetodeid. Erinevatel lappidel võivad olla erinevad sordid . Põldkatseid võib korraldada sortide võrdlemiseks. Meetodi ja tulemuste ümbertöötlemine on kujun eraldi teadusharuks- katsemetoodika ja eksperimentaalandmete ümbertöötlemine. Nõu ehk vegetatsioonikatsed- samuti uurimismeetod. Taimed kasvavad kasvu- nõudes- pottides. Neid kasv kunstlikult loodud keskkonnas. Põllutingimustes on kasvukeskkonnaks muld, veg katsetes võib kasut mulda, kvartsliiva, toitelahust. Võib kasut ka kunstlikku substraati (turvas). Kasvukeskkonda võib reguleerida-erinevad väetised ja happesused.Kasut ka keemilisi analüüsimeetodeid-saaduste kvaliteedi hindamiseks. Agrometeroloogilised vaatlused-peame teadma, millised tingimused on taime kasvu ajal. Nõukatsete puudus on see, et taimed kasvavad piiratud mahus. 5) Põllukultuuride rühmitamine, selle alused.
............ .............. .............. .............. .............. .............. ....... P - .............. .............. .............. .............. .............. .............. .............. .............. K - .............. .............. .............. .............. .............. .............. .............. .............. Kas ainult väliste tunnuste järgi on võimalik toiteelementide puudust või üleküllust määrata? Põhjenda! MULD TAIMETOITAINETE ALLIKANA Muld koosneb tahkest, vedelast ja gaasilisest faasist ning on taimedele vee ja peamiste toitainete allikas. Mulla tahke osa koosneb mineraalsest ja orgaanilisest ainest moodustades mulla peamise massi. Mulla mineraalaine murenemisel ja orgaanilise aine mineraliseerumisel vabanevad taimetoiteelemendid järk-järgult raskesti lahustuvatest ühenditest ja muutuvad taimedele omastatavateks ühenditeks. Sellest tulenevalt on
Huumusrikastel ja turba- muldadel tagab künd aga kiirema kuivamise kevadel. Maestro 3000 ja 4000 on lihtsalt ümberseadistatavad ja eri muldadele kohandatavad põimkülvikud. Soomes toodetud ja põhjamaistesse tingimustesse sobiv Maestro on lihtne, täpne ja töökindel. Maestro on moodullahendusega külvi- ja väetusmasin. Seda annab erinevate muldade tarvis ümber seada ja kiirelt kohandada põllumeeste poolt eelistatud külvimeetoditega. Seeme ja väetis viiakse mulda ühise ketasseemendiga. Varasemaid väetamismeetodeid eelis-tades võib külviku loomulikult varustada eraldi väetise- seemenditega. Kasutamisel esilibistiga või kombineerituna erinevate esiäketega saab Maestro külvikust minimeeritud mullaharimismasin ning kombinatsioonis hambuliste ketastega isegi otsekülvik. Külvikul on kahte tüüpi väljakülvirullid. Soovitud külvitihedus saadakse
Teraviljadel on kasvu alguses vajalik läbida jarovisatsioonistaadium (vernalisatsioon), mil moodustuvad peaalgmed. Taliviljad vajavad selle perioodi läbimiseks madalaid (alla +5 °C) temperatuure 30...70 päeva jooksul. Talveperioodil võivad taimed hukkuda külmumise, haudumise, vettimise ja külmakergituse tagajärjel. Kahjustatud taimed on nõrgad ning langevad kergesti lumiseene ja teiste parasiitseente ohvriks. Enamlevinumad on nisu ja rukis, väiksemal pinnal kasvatatakse tritikalet ja otra. Rukis Rukis pärineb Aasia edelaosast, teiste sealt pärinevate teraviljadega võrreldes hakati teda kasutama suhteliselt hilja. Eesti praegusel territooriumil kasvatati rukist juba 4...5. sajandil alepõldudel ning 11. sajandist alates kolmevälja-külvikorras. Kultuuris kasvatatakse ainult harilikku rukist, millel on tali- ja suvivormid. Rukki kõrs on 90...200 cm pikkune ja 3...6 sõlmevahega. Pea koosneb lülilisest peateljest ja sellele
Sellel perioodil taimede intensiivne kasv jätkub. Oluline on ka siin faasis piisav toitainete ja vee kättesaadavus. Nende puudusel jääb saak väikeseks. Lämmastikuga pealtväetamine kõrsumise ja loomise ajal suurendab oluliselt saagikust, kuigi pikendab mõne päeva võrra faaside läbimiseks kuluvat aega. Fosforväetiste külluse korral aga loomisfaas algab varem. 6. Õitsemine enamik teravilju õitseb pärast loomis, kuid oder võib õitseda ka enne loomist või sellega üheaegselt. Rukis õitseb 8...10 päeva peale loomist. Õitsemise järgi jagunevad teraviljad: 1. Isetolmlejad: nisu, oder, kaer; 2. Risttolmlejad: rukis, tritikale, mais. Varem õitsevad pea keskosas asuvad pähiku alumised õied. Kaeral algab õitsemine pöörise ülemisest osast. Esimesena moodustunud terad on suuremad ja paremate teraomadustega kui hilisemad. Normaalset õitsemist takistavad madal või liiga kõrge temperatuur, vihm ja tugev tuul (eriti risttolmlejatel)
saak jääb madalaks. · Niiskuse suhtes on kartul nõudlik kultuur. Vajab rohkesti niiskust õitsemise ja mugulate moodustumise ajal. · Toitained vajab kartul suurtes kogustes, eriti NPK, kuna on suuresaagiline kultuur. Eelistab kobedat ja õhurikast mulda. Koht külvikorras Eelviljadeks sobivad teraviljad ja põldhein. Mullaharimine Mullaharimine peab looma head eeltingimused kartulikasvunõuete rahuldamiseks ja hooldustööde tegemiseks. Muld peab olema võimalikult umbrohupuhas, peene sõmeraline ja sügavalt kobe. Väetamine Antakse orgaanilisi ja mineraalväetisi. Seemnemugulate ettevalmistamine mahapanekuks ·eelidandamine Seemnemugulaid hoitakse 4 kuni 5 nädalad küllaldase valguse, niiskuse ja soojuse juures. Sellistes tingimustes tekivad mugulatele 1,5 kuni 2,0 cm pikkused valgusidandid. ·soojalöök Nädal enne mahapanekut hoitakse seemnemugulaid 48 tundi 300C juures. Mahapanek Kartul pannakse maha esimesel võimalusel
- vars: nuikapsas, söödakapsas, kartul, lina, kanep - leht: salat, spinat - lehe osad: seller, tubakas, sibul 4. Õied: lillkapsas, brokkoli kapsas, humal 5. Seemned ja viljad: teraviljad, kaunviljad, õlitaimed, viliköögiviljad. See osa on hästisäilitav võrreldes teiste taime osadega. 2. Teraviljade külvisenormid ja 1000 s.m. Teravili Külvisenorm 1000 s.m. (kg/ha) Varajane oder 200-250 Keskvalmiv oder 220-280 Kaer 220-260 Suvinisu 260-300 Talinisu 230-260 Talirukis 195-215 Talitriticale 200 Tatar 80-90 3. Suvirapsi kasvatamise tehnoloogia. Erinevus: Suvirapsi saak võib olla talirapsi omast 2 korda suurem. Suvirapsi vegetatsiooniperiood kestab 90-100 päeva, s.o. lühem kui talirapsil. Külvatakse umbes 5.mail 5-10°C juures. Mulla pH võiks olla 6,5-7
Erinevad orgaanilised väetised: - sõnnik osatähtsus kuni 90% varasemal ajal. - põhk - sapropeel (järvemuda) - mereadru (nt. põisadru) - haljasväetised (green manure) ei korista ära nt. künnad sisse; haljasväetis on nt. põldheina ädal - tööstusjäätmed olla ettevaatlik, võivad olla raskmetallirikkad. - majapidamisjäätmed - (reo)veepuhastusjaamade settemuda väetusväärtus, võrreldav sõnnikuga - kompostid Virts pole orgaaniline väetis, kuna ei täida orgaanilise väetise põhifunktsiooni mullas. Orgaaniliste väetiste kasutamise eesmärgid: 1. huumusvarude taastootmine, mulla huumusseisundi paranemine, huumusvarude suurendamine; pikk protsess aastatega 0.2% kui sedagi 2. aktiviseeritakse mikrobioloogilist elu mullas 3. mulla rikastamise element, toiteelement Orgaaniliste väetiste ainulaadsed funktsioonid mullas ei ole asendatavad ühegi teise võttega (kui räägime mulla viljakuse hoidmisest või suurendamisest).
Vasksulfaat, ammooniumnitraat, tsinksulfaat. 15. Ca, Mg ja S sisaldavad väetised ning nende kasutamine 16. Kompleksväetiste iseloomustus ja kasutamine Tänapäeval enim kasutatud mineraalväetised on kompleksväetised. Sisaldavad mitut toiteelementi. NPK %. Esmajärguliste makroelementide sisaldus. Sageli mitte elementidena vaid oksiididena. Sisaldus elementidena peab olema esitatud. Täisväetis sisaldab kõiki 3 esmajärgulist elementi. Kui väetis sisaldab teisejärgulisi makro- või mikroelemente tuleks see markeeringus välja tuua. Tahked väetised liitväetised, kombineeritud väetised, väetisesegud. Liitväetiste koostisesse kuulub mitu defitsiitset taime toiteelementi. Fosfori väljaleostumisest rääkida ei saa. Toiteelemendid hästi omastatavad. Väetisesegud saadakse mitme väetise kokkusegamisel. Väikeaiapidajatele 1kg pakendites. Kõik väetised kokku ei sobi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
