kusjuures reeglina hinnatakse haridust ja võimeid enamaks kui hindaja seda oma töös vajalikuks peab. SISSETULEKUD Küsitletute majanduslik seisund on pealiskaudsel vaatlemisel suhteliselt sarnane, eriti madalamate sissetulekutega perede osas. Erinevused on seotud elukohaga ja vähem rahvusliku kuuluvusega. Suuremad on sissetulekud pealinnas, järgnevad väiksemad linnad ja kõige madalamad on tulud pereliikme kohta (TP) maal. Kui arvestada vaesuspiiriks 1350 krooni, on kõige kriitilisemaks rühmaks need pered, kus TP on alla 1000 krooni (mis sisuliselt kujutab absoluutset vaesust). Piirrühmaks on kuni 1500 kroonise TP-ga pered, kes on suhteliselt vaesed ja ei suuda oma vajadusi piisavalt rahuldada. Selliseid peresid on kokku 51% (eestlastest 49 ja mitte-eestlastest 56 protsenti). Vaeseid mitte-eestlaste peresid on jooksvate tulude järgi eestlastega võrreldes rohkem, kuid absoluutselt vaesed (tulurühm
ühiskonnaliikmete keskmisest ressursitasemest tunduvalt madalam. (ÜRO Arenguprogramm Eestis 1999: 10) Vaesuspiir ressursside tase, millest allpool asuvad subjektid (indiviidid, leibkonnad, sotsiaalsed grupid) loetakse vaesuses olevaks. Suhteline vaesuspiir sissetulekute järgi on määratletud 50% leibkondade sissetulekute mediaanist tarbimisüksuse kohta (tarbimiskaaludega 1; 0,7; 0,7, nii nagu need on seni Eesti sotsiaalpoliitikas kasutuses olnud). Suhteliseks vaesuspiiriks 1997. aasta andmetel oli 834 kr tarbimisüksuse kohta. (Ibid.) Sotsiaal-majanduslikust olukorrast tulenev vaesuspiir e absoluutne vaesuspiir arvestatud reaalsest tulust ja tarbimisest. 1997. aasta andmetel oli see 1250 kr tarbimisühiku kohta (tarbimiskaaludega 1; 0,8; 0,8). Ametlik vaesuspiir tähistab ressursside taset, millest madalama ressursitaseme korral laienevad subjektile täiendavad majanduslikku toimetulekut kindlustavad meetmed
annaabi.ee 
