Antonio Vivaldi (1678-1741) Veneetsia Markuse kiriku viiuldaja poeg Antonio Vivaldi sai nii muusikalise kui ka vaimuliku hariduse. 25-aastaselt pühitseti ta vaimulikuks ning oma punaste juuste tõttu sai ta endale hüüdnime ,,punane preester". Samal ajal alustas ta tööd vaeslastekodus Ospedale della Pieta, kus ta esialgu pidas preestri ametit, hiljem lisandusid ka viiuliõpetaja, orkestrijuhi ja muusikadirektori kohustused. Siin pani Vivaldi kokku tütarlastekoori, mille ta kasvatas Euroopa üheks säravaimaks kollektiiviks. Arvatakse, et ta suri 63. aastasena bronhiaalastmasse. Peaaegu 200 aastat oli Vivaldi nimi ja looming tundmatu. Alles 20. sajandil hakati tema mahukat loomingupagasit taasavastama. Vivaldi loomingu tuumiku moodustavad
Aastaks 1920 oli jazz läbi teinud suure arengu ning muutunud väga populaarseks. 1920ndate kuulsamateks dzässmuusikuteks olid Bix Beiderbecke ning Paul Whiteman. New orleansi jazzi esimene, paljuski legendaarne figuur oli kornetist Buddy Bolden.Tema `'Ragtime Band'' inspireeris paljusid nooremaid muusikuid.Chicagos alustas oma hiilgavat karjääri Louis Amstrong (1900-1971).Ta kasvas väga vaestes oludes ja oli poisikesena paar aastat ühes vokaalkvarteis, kuni vaeslastekodus õppis selgeks trompetimängu.Mänginud kaks aastat Oliveri orkestris, alustas ta heliplaadistamist oma ansambliga Hot Five ja saavutas kohe suure menu.Tema teeneks tuleb lugeda seda, et jazz'ist on saanud eeskätt solistide muusika.Tema isikupära, improvisatsiooniline leidlikus,väljenduslik pinge ja rütmiline vabadus tegid temast kõigi tolle aja jazz-muusikute imetlusobjekti. Teine Jazzi keskus oli Chicago.Seal elavnes eriti sealsete koolipoiste huvi selle muusika vastu.
Hirmunud ema tõotas, et kui kõik hästi lõpeb, peab tema pojast preester saama. Nii pandigi 15-aastane Antonio kirikukooli. Viiulimängu õppimine oma isa juhendamisel oli nii edukas, et noormees võis üsna pea asendada isa kirikuorkestris. Tööaastad Vivaldile ei meeldinud preestriamet - see ei sobinud kokku tema rahutu loomuse ja muusikaharrastustega. Sagedased hingamisteede haigused segasid missadel laulmist. Vivaldist sai 1703.a. viiuliõpetaja ühes Veneetsia vaeslastekodus, kus ta töötas vaheaegadega oma elu lõpuni. Tema rajatud kooliorkester oli oma aja üks võimekamaid. Sellele orkestrile kirjutas Vivaldi oma tähtsamad teosed. Helilooja reisis palju töötades lühiaegselt erinevates Euroopa õukondades. Sageli telliti temalt karnevalihooaegadeks uusi oopereid. Ta oli erakordselt kiire kirjutaja: ooperi "Tito Manlio" olevat ta kirjutanud viie päevaga. Elu lõpp vaesena 18
Hirmunud ema tõotas, et kui kõik hästi lõpeb, peab tema pojast preester saama. Nii pandigi 15-aastane Antonio kirikukooli. Viiulimängu õppimine oma isa juhendamisel oli nii edukas, et noormees võis üsna pea asendada isa kirikuorkestris. Tööaastad Vivaldile ei meeldinud preestriamet - see ei sobinud kokku tema rahutu loomuse ja muusikaharrastustega. Sagedased hingamisteede haigused segasid missadel laulmist. Vivaldist sai 1703.a. viiuliõpetaja ühes Veneetsia vaeslastekodus, kus ta töötas vaheaegadega oma elu lõpuni. Tema rajatud kooliorkester oli oma aja üks võimekamaid. Sellele orkestrile kirjutas Vivaldi oma tähtsamad teosed. Helilooja reisis palju töötades lühiaegselt erinevates Euroopa õukondades. Sageli telliti temalt karnevalihooaegadeks uusi oopereid. Ta oli erakordselt kiire kirjutaja: ooperi "Tito Manlio" olevat ta kirjutanud viie päevaga. Elu lõpp vaesena 18
Antonio Vivaldi (1678-1741) Antonio Lucio Vivaldi oli Itaalia barokiajastu helilooja ja viiulimängija. Veneetsia Markuse kiriku viiuldaja pojana sai ta nii muusiku- kui ka vaimulikuhariduse ja juba noorelt ka vaimulikupühitsuse (punakate juuste tõttu oli ta hüüdnimeks il prete rosso punane preester). Tema preestriteenistus algas 1703. aastal Veneetsia vaeslastekodus Ospedale della pietá, ent kroonilise haiguse tõttu vabastati ta missapidamisest ja Vivaldi pühendus muusikale. Ospedale della pietá oli tütarlaste kloosterkool, mis oli rajatud orbude ja väljaspool abielu sündinud laste jaoks. Vivaldi oli seal vaheaegadega kuni elu lõpuni viiuliõpetajaks, orkestrijuhiks ja muusikadirektoriks ning rajas oma õpilastest Euroopa ühe säravaima orkestri. Vivaldi kuulsus ulatus üle Euroopa: kuigi tema reisidest pole palju teada, oli ta seotud paavsti,
orkestri- ja soololõigud. Concerto grosso teos solistide grupile ja orkestrile, kus orkester täiendab soliste lõiguti. · Soolokontsert vastandatakse orkestri üht või mitut solisti. Solist pole orkestrist sõltuvuses. Antonio Vivaldi (1678-1741) Ta oli Veneetsia Markuse kiriku viiuldaja poeg. Sai nii muusikalise kui ka vaimuliku hariduse (vaimulikupühitsuse sai juba 15 aastaselt). Juuste värvi tõttu hüüti teda "punaseks preestriks". 1703.a oli ta Veneetsia Vaeslastekodus viiuliõpetaja, pani tüdrukutest kokku orkestri , mis kasvas Euroopa säravaimaks kollektiiviks. Looming: Põhiliseks zanriks oli soolokontsert (üle 450 teose, pooled viiulile); kaks tuntumat oopust: op.3 "L'estro Armonico" (on tsükkel 12 kontserdist neist 4., 2. ja esimene sooloviiulile) ja Op . 8 "Aastaajad" + "Torm merel" ja "Öö"; on loonud ka 49 ooperit; teoste koguaerv on umbes 770. Antonio Vivaldi avaldas suurt mõju järgnevatele põlvkondadele. Süit:
10. klassi töö baroki kohta- kordamiseks 1. A. Vivaldi elu, looming, tähtsamad teosed. - Oli soolokontserdi peamine kujundaja ja kuulsaim looja. -Veneetslane. Elas 1678-1741. -Veneetsia Markuse kiriku viiuldaja poeg. Isa oli viiuldaja, õpetas noote ja viiulit. -1926 taasavastati Vivaldi teosed. -kirjutanud teoseid ka trompetile, flöödile, mandoliinile. Ooper "Kevad" -Muusiku-, vaimulikuharidus. Vaeslastekodus viiuliõpetaja, orkestrijuht ja muusikadirektor. -Rajas õpilastest kuulsaima orkestri euroopas. - "Aastaajad" 2. J. S, Bach elu, looming, tähtsamad teosed -Elas 1685-1750 -Töötas eluajal mitmetes Saksamaa kirikutes, ei lahkunud kordagi saksamaalt. -Mängis mitut pilli : klavessiin, orel, klaver -3 poega said ta eluajal Bachist kuulsamaks -hinnati organistina -2 naist /Maria Barbara oli suur armastus
annaabi.ee 
