KÜTTIMINE JA KALASTAMINE küttimine keisrite ja aadlike meelelahutus BÜTSANTSI INIMENE KEISER "Jumala asemik maa peal" Keisrile kuulub: ilmalik ja vaimulik võim administratiivne ja seadusandlik võim sõjaline võim SÕDURID riigis tähtis roll suur palk Sõjaline jõud: maavägi laevastik (palgasõdurid) Sõjaväe tugevam üksus raske ratsavägi VAESED hoolekandesüsteem: haiglad, vanadekodud, vaeslastekodud kirik jagas tasuta vilja vaeseid tõmbasid kloostrid NAINE perekonnas naisel väärikas koht, väljaspool perekonda ja kloostrit mehe seksuaalse iha jultunud ärgitaja, kahepalgeline olend õigus pärida ja pärandada lõplik sõnaõigus kaasavara suhtes kihluti varakult (alates 7.eluaastast) abiellumise alampiir tüdrukutel 12, poistel 14 MOOD VALITSEV RINGKOND JA ÕUKOND maani langevad
idaosa saari. Idapoolsetel aladel kõneldi süüria jt kohalikke keeli, säilisid kohalikud kultuuritavad, millele lisandusid kristluse erivoolud nagu arianism, nestoriaanlus. Monofüüsidid - õpetus, mis väitis, et Kristusel on vaid jumalik loomus. Võim kuulus Bütsantsis keisrile ehk basileusele. Legitiimsuse printsiip hakkas kinnistuma alles 11. Sajandil Kommenoste dünastia ajal. Vaeste äraelamise kindlustas hoolekandesüsteem eksisteerisid haiglad, vanadekodud, vaeslastekodud, kirik jagas nälgivatele tasuta vilja. Bütsantsis allus keisrile ka kirik, keiser käsutas kirikuvarasid, määras ametisse kõrgemad vaimulikud, kujundas kiriklikku ideoloogiat. Keisrite võim ei olnud püsiv, enamus kukutati paleepööretes, kusjuures troonilt tõugatud monarh kas hukati, sandistati või pühitseti mungaks. Bütsantinism õukonnas valitsenud silmakirjalikkus. Esimesse õitsengujärku jõudis Bütsants keiser Justinianus I (527-565) valitsemisajal.
annaabi.ee 
