palgad võrdsustati. Kuulutati välja kõigi Talupoegadel piirati pärisorjus inimeste võrdsus seaduste ja teotöö. ees, keelati salajased Kuulutati välja usuvabadus, arreteerimised, piinamine kuid kaotati paljud pühad ja ülekuulamisel ning tähtpäevad - näiteks jõulud ja nõiaprotsessid. lihavõtted. Kohtuistungid muutusid Asutati esimene avalikeks. vaeslastekodu, hakati sillutama Kaotati surmanuhtlus teid ning tänavatele pandi nimed. mitmete süütegude eest. Taani 18.sajandil 1771.-1772.aasta ikalduse, tööpuuduse ja näljaga, hakati rahvale müüma odavat leiba. Mõisnike sissetulek hakkas seetõttu kahanema. Rahvarahutusi põhjustas see, et kõigile ei jätkunud leiba. Reforme oli palju, kuid nende väljakuulutajad ei muretsenud nende elluviimise pärast. 1772.aastal viidi läbi riigipööre.
Sõjaväereformi aluseks oli seisukoht, et Taani sõdida ei kavatse ja seetõttu ei tohi ka armee ülalpidamine olla kulukas. Eri väeliikide ohvitseride palgad võrdsustati. Talupoegade jaoks oli oluline pärisorjuse piiramine ja teotöö suuruse kindlaksmääramine. Kõik see tõi Struenseele kaasa palju vaenlasi. Reformide käigus kuulutati välja usuvabadus, kuid kaotati paljud pühad ja tähtpäevad - näiteks jõulud ja lihavõtted. Asutati esimene vaeslastekodu, hakati sillutama teid ning tänavatele pandi nimed. Seoses 1771.-1772.aasta ikalduse, tööpuuduse ja näljaga, hakati rahvale müüma odavat leiba. Mõisnikud oli raevunud, sest selletõttu hakkas nende sissetulek kahanema. Rahvarahutusi põhjustas see, et kõigile ei jätkunud leiba. Reforme oli palju, kuid nende väljakuulutajad ei muretsenud nende elluviimise pärast. Reformide vastaseid tekkis üha enam juurde ja pooldajaskond aga kahanes. Riigipööre
leskede maja, aga ka kiriklikult ametkondlikke kirikuõpetajate ja köstrite leskede ja orbude kassasid. Erainitsiatiiv hakkas tugevnema alles 20, sajandi alguses. Erandiks on siis kindlasti Tartu Saksa Abiandmise Selts Hilfsverein, mis alates 1822. aastast hakkas Tartu linnas looma iseseisvat hoolekandeasutuste võrgustikku. Sellesse kuulusid 1822. aastal asutatud Moieri vaestemaja töövõimetute vanurite hooldamiseks; 1832. aastal rajatud Maria vaeslastekodu vaeste tüdrukute kasvatamiseks ja toetamiseks kuni leerini;1834. aastal asutatud ja 1875. aastal asutatud II lasteaed; 1898. aastal rajatud poisslaste lastekodu; töötute varjupaik koos supiköögiga aastast 1890 ning mitmed 7 kooliasutused. Põhja-Eestis tegutses pikka aega Knorringute perekonna initsiatiivil asutatud nn Knorringite asutus, kodu 12-le aadlisoost tüdrukust orvule Vihterpalus
annaabi.ee 
