tolleaegseid relvi. Ilmselt oli mitu rida üksteise taga, nt. vibukütid, jalamehed ja lõpuks ratsanikud .Teise väega kokku põrgates need read hajusid ja moodustasid võideldes sõõri, sest keskaegsed lahingud olid mees-mehe vastu võitlused, iga mees otsis vastast. Tõenäoliselt polnud reas üksteise selja taga rohkem mehi kui neli või viis, kuna muidu oleks tagumistel olnud raske lahinguga liituda ja nii oleks paljud mehed vaenutegevusest lihtsalt mõnda aega eemal olnud. Lahingus olid erinevad väosad eraldi ja moodustasid divisione või pataljone. Vibuküttide salgad seisid enamasti kolmnurkselt, nurgaga vaenlase poole. Ilmselt seisid nad üksteisest meetri-paari kaugusel ning selline asend võimaldas parimat sihtimist, kuigi seda väga palju tarvis ei länud, sest tõenäoliselt lasti nooli lihtsalt umbes mingi ala peale, kus nad tabasid vaenlaste tihedas massis ikka kedagi, kuigi vaenlaste ligemale tulles oli sihtimine
sõjaväelasi, merehädalisi ning tsiviilelanikke nii rahvusvaheliste relvakonfliktide kui ka sisesõja tingimustes. Samuti on sätestatud reeglid, mis puudutavad pagulaste ja sõjavangide kohtlemist ning osapoolte käitumist rahu ajal esinevate võimalike siseriiklike relvakonfliktide olukorras. · Aluspõhimõtted: o Isikutel, kes on hors de combat (võitlusvõimetud) ja isikud, kes ei võta vaenutegevusest osa, on õigus nende elude ning nende moraalse ja füüsilise terviklikkuse austamisele. Neid isikuid tuleb kõikidel tingimustel kaitsta ning kohelda humaanselt ilma igasuguse kahjustava eristamiseta. o Keelatud on tappa või vigastada vaenlast, kes on alistunud või hors de combat. o Haavatud ja haiged kogub kokku ja nende eest hoolitseb see konflikti osapool, kelle võimuses nad on
järjest rohkem päevakorda kerkinud all. Rahuvalvajad ei võtnud konflikti ebatraditsioonilised ohud ja julgeole- ohjates sõjalisi meetmeid, vaid tegut- kuriskid, nn asümmeetrilised ohud, sesid puhvertsoonis vaenupoolte va- mis ei tulene niivõrd riikide ega koa- hel. See eeldas kõigi konfliktiosaliste litsioonide vaenutegevusest, kuivõrd nõusolekut ja valmisolekut konflikti globaalsest taustast. Niisugused riskid lahendada. ja ohud on näiteks rahvusvaheline terrorism ja kuritegevus, keskkonna- Pärast külma sõja lõppu on aga rahu ohud, kontrollimatu migratsioon jne. tagatud sõjaliste operatsioonidega, Kõige suuremad ohud lähtuvad tä- mida juhivad rahvusvahelised orga-
annaabi.ee 
