Poola-rootsi sõda
· Keskvõim otsis aadlikega ühist keelt, seda
kergendas usubarjääri puudumine.
Aadel Põhja -Eestis
· Aadlikud moodustasid Eestimaa
rüütelkonna, millel olid oma ametnikud ja
ametiasutused
· Tähtsaim organ oli mõisnike üldkoosolek,
mida siingi nimetati maapäevaks.
· Kuningavõimu kõrgeimaks esindajaks oli
Tallinnas resideeriv kuberner.
Sõja puhkemine
· 1600 a ületamatud erimeelsused kuningas
Sigismundi ning hertsog Karli vahel viivad
avaliku vaenutegevuseni
· Sigismund lubab aadlile, et võidu korral
liidetakse Eestimaa Poola külge
· 1604 a hertsog Karl kroonitakse kuningaks
KARL IX nime all.
Poola riigi tegevus 1600 a.-l
· Mõisnike privileege kärbiti
· Isepäist aadlit suruti ühtse riigikorralduse
raamidesse
· Liivimaa aadli eesmärk oli kohalik iseseisvus,
aadli autonoomia
· Poolakate leedulaste eesmärk oli ühtne riik
· Erimeelsused usuküsimustes
· Aadlid kaitsesid oma usku ning sellest tulenevalt
annaabi.ee 
