VARASE ROOMA KEISRIRIIGI SÕJAVÄGI
nõudmises, mida barbarid esitasid, mõjutati poliitiliste huvide poolt mitte süüdistada mehi sellise
kõrge auastmega. Selleks et igasugune kaotus, mis võiks kaasneda sõjas gallidega, ei langeks
nende õlule, edastasid nad gallide nõudmised rahvale. Seal isiklik populaarsu ja mõjuvõim
omasid nii palju suuremat kaalu, et mehed, kelle karistus oli arutluse all, valiti järgmise aasta
konsul-tribuunideks. Gallid võtsid sellist protseduuri, nagu seda võtta tuli, ehk vaenutegevusena,
ja peale avalikku sõjaga ähvardamist, naasesid oma rahva juurde.`` (Patavinus 27-25 eKr. :36)
Tagantjärele vaadatuna oli see roomlaste poolt väga rumal käik. Kui enne oleks saanud seda
juhtumit veel siluda, siis nüüd oli see täiesti võimatu ja sõda oli vältimatu. Seda võib ka pidada
üheks roomaliku valitsemisviisi puuduseks: kui rahvas soovis, et rahvaste vahelise leppe
rikkujaid tasustataks, siis seda ka tehti, tagajärgedele mõtlemata.
annaabi.ee 
