Mein Kampf
ta seniajani polnud huvitatud, või mida ta ühel või teisel põhjusel tagasi lükkas.
Protestantlus esineb alati kõige saksapärase kaitseks, kuivõrd tegemist on sisemise puhtusega või
rahvusliku süvenemisega, kuivõrd tegemist on, ütleme, saksa keele ja Saksa vabaduse kaitsmisega.
Kõik need asjad on sügavalt kinnitunud protestantluse olemusse endasse. Ent tasub vaid tekkida,
näiteks, küsimusel juutlusest ja kohe selgub, et protestantlus suhtub kõige vaenulikumal moel
väikseimassegi katsesse vabastada rahvus sellest surmani vaenulikust piiramisrõngast ja ainult
seetõttu, et protestantlus on siin juba seotud oma teatud dogmadega. Kuid siin ju on asi küsimuses,
mida lahendamata kõik ülejäänud katsed saksa rahva taassünniks on täiesti sihitud või isegi
mõttetud.
Oma Viini-perioodil omasin ma küllalt vaba aega, et erapooletult läbi mõelda ka see küsimus.
Kõik, mida ma nägin oma ümber, kinnitas tuhandekordselt öeldu õigsust.