Eesti Vaegkuuljate Liidu (vaadatud 12.02.07) andmeil esineb kuulmispuue isegi 15-20% elanikkonnast. Sotsiaalses mõistes tähendab aga kuulmislangus seda, et suhtlemine rohkem kui ühe inimesega korraga on raskendatud. Kuulmispuudega inimene ehk vaegkuulja on inimene, kellel esineb kuulmispuue ja seejuures kuulmislangus ületab 25 dB. Kui kuulmise langus on 90 dB või rohkem, siis seda inimest nimetakse kurdiks. Vaegkuuljaid on Eestis üle 10% elanikkonnast (Vaegkuuljate..., 2005). Kui kuulmislävi on langenud alla 30dB, tähendab see seda, et tasasemaid helisid kui 30dB inimene enam ei kuule. Tekivad sotsiaalsed probleemid kõnest arusaamiseks peab pingutama. Kriitiliseks muutub olukord siis, kui kuulmislävi on alla 60 dB. Seda kutsutakse ka kõneläveks. Nüüd on tekkinud olukord, kus tavalise kõne valjus jääb kõrgemale inimese kuulmislävest ja
kahjustus, mistõttu info ei jõua ajju; konduktiivsed põhjused, näiteks kuulmekäigu ja kõrvaaparaadi mehaaniline kahjustus (sünnikahjustused, traumad, kasvajad); tsentraalne kuulmislangus, s.o. tsentraalse auditoorse süsteemi kahjustus (peaaju oimusagaras); segatüüpi kuulmislangus. Kuulmispuudega inimene ehk vaegkuulja on inimene, kellel esineb kuulmuspuue ja seejuures kuulmislangus ületab 25 dB. Kui kuulmise langus on 90dB või rohkem, siis seda inimest nimetatakse kurdiks. Vaegkuuljaid on Eestis üle 10% elanikkonnast. Suhtlemine ja abivahendid Viipekeel on kurtide emakeel. Viipekeel koosneb
annaabi.ee 
