Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

VADJALASED - sarnased materjalid

vadja, vadjalaste, vadjalased, kirjakeel, lipp, sõnaraamat, vapp, maaviljelus, close, koppel, sugulaskeel, rajooni, filoloog, viimased
thumbnail
9
doc

Vadjalased

Häädemeeste Keskkool Vadja Referaat Juhendaja: Aira Rahu Koostaja: Pille-Riin Makilla Häädemeeste 2009 2 Sisukord 1. Vadjalased lk 4 2. Nimetused lk 4 3. Asuala lk 4 4. Arvukus lk 4 5. Keel lk 5 6. Ajalugu lk 5 7. Elatusalad lk 7 8. Usund lk 7 9. Tänapäev lk 7 10. Lisad lk 8 3 Vadjalased Vadjalased on läänemeresoome rahvas, Leningraadi rajooni lääneosa põliselanikud, kelle asuala ulatus teise aasta-tuhande algul Narva jõest ja Peipsist Gatsinani. Peamisi muistiseid on laibamatustega kääbaskalmistud (paljudele haudadele kivikatete), kust on leitud

Eesti keel
15 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Vadjalased

Vadjalased. Üldandmed: Lipp ja vapp Sinised alad lipul sümboliseerivad veekogusid, v-tähe kujuline valge tähistab veekogude vahele kiiluvat randa ning märgib ühtlasi vadjalaste etnonüümi algustähte, punane rist lipul sümboliseerib aga vadjalaste jumalakartlikkust ning aastasadade pikkuseid kannatusi ning üleelamisi. Sama sümboolikaga on ka vapp. Nimetused Vadjalaste enesenimetusteks on olnud vad'd'alaizõd, vai rahvaz, maavätsi, samuti seostatakse vadjalastega alates 9. sajandi lõpust vene kroonikates ja dokumentides esinevaid tsud ja vod' etnonüüme. Asuala Vadjalased on isurite kõrval Ingerimaa, praeguse Vene Föderatsiooni Leningradi oblasti Kingissepa rajooni põlisasukad, kelle eellased eristusid muudest läänemeresoome hõimudest arvatavalt I aastatuhandel e. Kr. Arvukus ja keel Aasta Allikas Arv

Eesti keel
13 allalaadimist
thumbnail
12
pptx

Vadjalased

E D I T S A S K U P L I JA E R A R D VAE E V M I L KEELE SEISUND Vadja keel on hääbumas. Suvel 1998 kõneles seda emakeelena suuremal või vähemal määral umbes 30–40, suvel 2003 umbes kümme inimest kolmes Lauga jõe suudme äärses külas. Noorim vadja keelt kõnelev vadjalane sündis aastal 1935. 2010. aasta rahvaloenduse andmetel oskas Venemaal vadja keelt 68 inimest. VADJA KEELES ON NELI MURRET JA MITU ERINEVAT MURRAKUT: • † idavadja • läänevadja • † Mäe vadja • † Oru vadja • Vaipoole vadja • Kukkusi vadja • † kreevini ROHKEM INFORMATSIOONI MURRETE KOHTA Murretest on järel veel läänevadja Vaipoole murrak. Lätis Bauska ligidal räägitud kreevini murre on kadunud juba 1800. aastatel

Kirjandus
3 allalaadimist
thumbnail
8
pptx

Vadja

Vadjalased 10.klass 2013/2014 Sisukord Ülevaade Kultuur Millega tegeleb Huvitav info Kasutatud materjal Ülevaade Läänemeresoome keelkonna lõunarühma kuuluv läänemeresoome hõim Vadjalased on Ingerimaa, praeguse Vene Föderatsiooni Leningradi oblasti, põlisasukad Traditsiooniline vadjalaste asuala Vadjamaa on olnud Ingeris Lauga jõe ümbruses üsna Eesti idapiiri lähedal Vadjalastega asustatud ala ulatunud varasematel ajajärkudel kaugemale nii lääne-, ida- kui ka lõunasuunas 19. sajandi teisel veerandil toonases Peterburi kubermangus 37 asulat Kultuur Üks väikseima kõnelejaskonnaga läänemeresoome keeli Vadja keele kõige lähemateks sugulasteks peetakse üldiselt eesti keelt ja liivi keelt

Eesti keel
2 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Karjalased

Esimesed karjalakeelsed raamatud trükiti 19. sajandi I poolel. Tsaariajal ilmusid erinevates karjala murretes mõned vaimulikud väljaanded ja paar õpikut. Kasutati kirillitsat. Karjala keel ei juurdunud trükisõnas, kirjakeelena kasutati peamiselt vene keelt, Viena Karjalas ja mujal Soomega piirnevatel aladel ka soome keelt. Nõukogude Venemaa koosseisu kuuluvas Karjalas kasutati 1920.-1930. aastail kirjakeeltena soome ja vene keelt. Tverikarjalastele loodi oma, ladina tähetikul põhinev kirjakeel, milles aastail 1931-1937 anti välja kokku 104 raamatut, peamiselt õpikud. 1937 keelati aga Karjala ANSV-s poliitilistel põhjustel soome keel. Selle asemele loodi nõukogude keeleteadlase Dmitri Bubrichi juhtimisel kiiruga erinevaid murdeid sünteesides ning rohkesti vene laensõnu lisades kirillitsal põhinev ühtne karjala kirjakeel, mille pidid kasutusele võtma ka tverikarjalased. 1937-1940 avaldati uues kirjakeeles terve rida õpikuid ja muud kirjandust,

Eesti keel
16 allalaadimist
thumbnail
26
docx

Karjalased

raamatud trükiti 19. sajandi esimesel poolel. Tsaariajal ilmusid erinevates karjala murretes mõned vaimulikud väljaanded ja paar õpikut. Karjala keel ei juurdunud kirjakeeleks ning kirjakeelena kasutati peamiselt vene keelt, Viena Karjalas ja mujal Soomega piirnevatel aladel ka soome keelt. (Fenno-Ugria, 2015) 1991. aastal väljakuulutatud Karjala Vabariigi (endine ANSV) ainsaks riigikeeleks on vene keel. Karjala keelt ei kuulutatud riigikeeleks, kuna puudub ühtne karjala kirjakeel ning karjalased moodustavad vaid kümnendiku vabariigi elanikkonnast. Ka soome keelt ei tunnustatud riigikeelena. Karjala kirjekeel või kirjakeeled on praegu loomisjärgus. Kooliõpikuid on välja antud nii päriskarjala kui ka aunusekarjala murdes/keeles, ilukirjandust on avaldatud ka lüüdi murdes. (Õispuu, 1983) 5 3. Kultuur 3.1 Kunstikultuur Karjalased pidasid väga lugu kunstist. Vanimateks kunstimälestusteks võib pidada

Kultuur
1 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Karjalased

aastal Laadoga loode-ja põhjarannik Rootsile. Pärast Põhjasõda kuulus karjalaste ala Venemaale. 1920. aastal moodustati Nõukogude Venemaa alal Karjala töökommuun, 1923. aastal muudeti see Karjala ANSV-ks. Pärast Talvesõja lõppu liideti Karjala ANSV-ga mitu Soomelt võetud ala ja moodustati Karjala-Soome NSV. 1956. aastal nimetati Karjala-Soome NSV ümber Karjala ANSV-ks ja 1991. aastal Karjala Vabariigiks. ANSV vapp. Asuala · Karjalaste asualad paiknevad Fennoskandia idaosas paiknevas Karjala Vabariigis. · Karjala Vabariik kuulub Loode Föderaalringkonda. · Pealinn, Petroskoi, kus 2012 aasta seisuga on elanikke 263 639. · Karjala piirneb Soome ja Valge merega ning Murmanski, Arhangelski, Vologda ja Leningradi oblastiga. · Pindala ­ 180 520 ruutkilomeetrit. Rahvastik Karjalas elavad inimesed moodustavad soome-ugri rahva. Karjala rahvastik väheneb

Kirjandus
6 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Referaat, Vadja keel

Vadja keel Vadja keel kuulub koos eesti ja liivi keelega läänemeresoome keelte lõunarühma. See on eesti (põhjaeesti) keele lähim sugulaskeel (ka vadjalased on nimetanud oma keelt maakeeleks ­ maa tseeli). Vadja keeles eristatakse nelja murret: ida- ja läänemurre ning kukkusi ja kreevini murret. Viimast kõnelesid 15. sajandil Lätisse küüditatud vadjalased (kreevinid) ning see hääbus 19. sajandi keskel. Kukkusi (Kurovitsõ) külas kõneldav murre on tegelikult vadja ja isuri segamurre. Idamurret räägiti II maailmasõja ajal veel vaid ühes külas (Itsäpäivä, vene k Itsepino) ning tänaseks on alles jäänud vaid läänemurde viimased kõnelejad. Kirjakeel puudus kuni 2000. aastate alguseni, mil filoloog Mehmet Muslimov lõi läänemurdel põhineva vadja kirjakeele. Kasutatakse ladina tähestikku. 1998. aasta suvel kõneles vadja keelt emakeelena suuremal või vähemal määral umbes 30-40 inimest

Eesti keel
22 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Vadja keel ja vadjalased

Kadrina Keskkool Vadja keel ja Vadjalased Referaat Kristjan Pärna Juhendaja: Liivi Heinla Kadrina 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................... .....3 1. ÜLDANDMED................................................ ....................

Kirjandus
15 allalaadimist
thumbnail
87
docx

Soome-ugri rahvakultuur

Traditsioonilise käsitluse järgi jagunevad uurali keeled kahte, s.o soome-ugri ja samojeedi rühma, kuigi mõned teadlased seavad selle jaotuse kahtluse alla ja on laiendanud termini ,,soome-ugri" kõigi uurali keelte kõnelejate kohta1. Enamasti on keelesidemed naabruses elavate soome-ugri keelte kõnelejate vahel tuntavad. Näiteks eesti keele kõnelejad mõistavad eelneva õppimiseta kuigipalju vadja, liivi, soome ja isuri keelt. Need keeled erinevad seevastu tugevasti - suurest hulgast laensõnadest hoolimata - teistest indoeuroopa naaberrahvaste nagu vene või läti keelest. See-eest ungari, mari või neenetsi keele puhul piirdub ,,mõistmine" üksikute sõnatüvede tuvastamisega. Traditsiooniline arusaam keelte sugulusest, algkodust nagu ka uurali keelte kujunemise kujutamisviis keelepuuna on viimasel aastakümnel tekitanud elavaid vaidlusi lingvistide seas

Kultuurid ja tavad
31 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Eestlaste sugulasrahvad ja kirjakeele sünd ja kujunemine

.................................................................................................3 1. Eesti kirjakeele sünd ja välja kujunemine................................................................4 1.1 Eesti keele areng tänapäeval........................................................................4 1.1.1 Mis ohustab eesti keelt?...............................................................................5 1.2.1 Eesti kirjakeel 13. sajand.............................................................................5 1.2.2 Eesti kirjakeel 16. sajand.............................................................................5 1.2.3 Eesti kirjakeel 17. sajand.............................................................................6 1.2.4 Eesti kirjakeel 18. sajand.............................................................................6 1.2

Eesti keele ajalugu
6 allalaadimist
thumbnail
22
pptx

Vadja keel

Vadja keel Territoorium Kõnelejate hulk  1989. a. – 62 in.  1998. a. – 30-40 in.  2003. a. – 10 in. 2010. a oskas Venemaal vadja keelt 68 in. Murded ja murrakud  † idavadja (1960)  läänevadja • † Mäe vadja (1960) • † Oru vadja (1960) • Vaipoolne vadja  Kukkusi vadja  † kreevini (1800) Kirjakeel  Läänemurdel põhinev vadja kirjakeel  Looja: Mehmet Muslimov  Vadja-Eesti sõnaraamat “Vad'd'a sõnakopittõja”  Esimene vadjakeelne raamat  Ilmumisaasta: 2015  Raamat on õppematerjaliks vadja keele kõnelejatele ja keelest huvitatuile. Keeleõpe  Jõgõperä keskkool  Luutsa küla kool (lõpetatud)  Kingissepa koduloomuuseum  Helsingi Ülikool  Joensuu Ülikool  Jyväskylä Ülikool

Ajalugu
4 allalaadimist
thumbnail
4
docx

ISURID

liiva, mis pannakse puusärki kaasa või visatakse hauda. Lahkunule pandi vasakusse kätte taskurätik, paremasse paber kirikukirjadega ja küünal. AJALUGU Isurite esivanemad eraldusid karjalastest arvatavasti II aastatuhande algul pKr ning liikusid Karjala kannaselt (võib-olla ka Izora jõgikonnast) läände ja edelasse, vadjalaste asualale, hilisemale Ingerimaale. Ingerimaa kuulus tollal Kiievi Venemaa koosseisu, alates 12. sajandist Novgorodi feodaalvabariiki. Isuri hõimuülikud tegutsesid Novgorodi vasallidena ning venestusid ajapikku. Isurite ja vadjalaste asuala oli sageli Novgorodi ning selle katoliiklike läänenaabrite (Vana-Liivimaa, Rootsi) vahelise sõjategevuse tallermaaks. 1478. aastal ühendati kogu Novgorodi feodaalvabariik Moskva suurvürstiriigiga. Osa isureid küüditati 1480

Geograafia
14 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Ida-Virumaa

· Eesti kõrgeimad tehismäed ­ 173 meetrit merepinnast · Eesti kõrgeim juga ­ 25 meetri kõrgune Valaste juga · Eesti kõrgeim pankrannik ­ Ontika pankrannik (56 meetri kõrgune) · Eesti pikim rand ­ Peipsi supelrand (üle 30 km) · Eesti pikim mereäärne supelrand ­ Narva-Jõesuu (7,5 km ja jätkub Vaivara vallas) · Eesti vanim tegutsev klooster ­ Kuremäe nunnaklooster Allikas: www.ida-virumaa.ee Ida-Virumaa Vapp (Google) (Ida-Virumaa lipp) 6 Põlevkivi Põlevkivi ehk kukersiit on läbi aegade olnud Eesti olulisemaks maavaraks. Kukersiit on Ordoviitsiumi madalmeres kuhjunud orgaaniline sete, olemuselt tüüpiline settekivim, mis koosneb umbes 50% ulatuses põlevast fossiliseerunud orgaanilisest ainest ja savi- ning lubiaine lisandist. Orgaanilist ainet (kerogeeni) on temas 15-70%. Kerogeeniga on seotud kukersiidi kui

Geograafia
28 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Eesti ühiskonnageograafiline asend, asulastik ja rahvastik.

Eesti asend Geograafiline asend peegeldab geograafilise subjekti (riigi, regiooni või asula) asukohast tulenevaid suhtlemisvõimalusi temast väljapoole jäävate, ent subjekti jaoks oluliste geograafiliste nähtustega. Subjekt peab kuskil Maa peal asuma ja olenevalt asukohast on ta suhtlemisvõimalused soodsamad või ebasoodsamad. Subjektiks on meie juhul Eesti ühiskond. Seda võib vaadelda suhtes oma asukoha loodusnähtustega (loodusgeograafiline asend), suhtes oma majanduslike partneritega (majandusgeograafiline asend) ja teiste ühiskondade ning riikidega (poliitgeograafiline asend). Loodusgeograafiline asend Eesti asub kõrgetel laiuskraadidel. See tingib suhteliselt jaheda, majandustegevuseks mitte just eriti soodsa kliima, mis tänu Põhja-Atlandi hoovusele on siiski soodsam, kui sellisel laiuskraadil tavaline. Et pooluselähedased alad on asustamata, siis paikneme ka asus

Ühiskonnageograafia
56 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Eesti sugulasrahvad

Eesti sugulasrahvad Eestlaste sugulasrahvad on : Saamid, Karjalased, Soomlased, Vepslased, Isurid, Vadjalased, Eestlased, Liivlased, Karjalased, Mordvalased, Ungarlased, Marid, Udmurdid, Komid, Mansid, Neenetsid, Handid, Eenetsid, Sölkupid ja Nganassanid. Kuna eestlastel on tavaks määratleda end keele- ja kultuuripõhiselt ning eesti keel kuulub soomeugri keelte hulka, liigitavad eestlased end sageli ka rahvusena soomeugrilaste sekka. Samas on see enesemääratlus vaieldav, kuna kultuuriliselt ja geneetiliselt sarnanevad eestlased

Geograafia
10 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Soome-Ugri sugulusrahvad

Keel: Osadel Soome-ugri rahvastel on noored kirjakeeled , mõnel kirjakeel loomata ( vadjalastel ) või käibelt kadunud ( liivlastel, krajalastel, isuritel, vepslastel ). Tüübilt aglutineervivad. Eesti keel kuulub soome-ugri keelte rühma, mis koos samojeedi keeltega moodustab uurali keelte rühma. Selleks et mõista eesti keele ja tema kõnelejate päritolu, peame liikuma üsna ulatuslikult ajas ja ruumis ning arvestama terve rea mitmesuguste teaduste uurimistulemustega. Rahva osas on selleks kujutlus eestlaste saabumisest

Kirjandus
44 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Venemaa kesaeg

4. Idaslaavlaste hõimuliidud ja nende suhted kohalike rahvastega. I aastatuhande II poolel asustasid idaslaavi hõimuliidud (koondas 120-150 hõimu) laialdased maaalad Ida-Euroopas. Sajandipikkuse kooselu jooksul puutusid slaavlased kokku erinevate kohalike etnostega, enam mõjutasid aga sküüdid ja sarmaadid. Kuigi kolonisatsioon viis neid ka laialdastele soome-ugri aladele ei peeta nede mõju eriti oluliseks. 5. Idaslaavlaste elatusalad (Sergejev, Vseviov 2002, 28-30). Peamine tegevusala oli maaviljelus. Erinevad viisid nt metsastel aladel esimel aastal raiuti mets maha, teisel aastal juuriti kännud ja kolmandal alles hariti. Kui maa oli kurnatud võeti uus lapp(pidevalt valmistati uusi alasid ette) Lisaks pakkus mets lisaks jahipidamisvõimalust(eriti olulised artiklid karusnahad) ja mee ja vaha kogumist. Nahka ja mett realiseeriti tihedates kaubandussuhetes naabritega. Kuna peamine elu koondus ka jõgede ja veeteede äärde oli oluline elatusallikas ka kalapüük. 6

Ajalugu
105 allalaadimist
thumbnail
18
docx

Eesti eelajaloolisest ajast Jüriöö ülestõusuni

meie maal ja selle läheduses leidus vähe metalle ja metallesemeid. Alates 1. Saj. Toimusid Euroopas suured rahvaste ühinemised. Goodid surusid slaavirahvaid põhja poole, mis omakorda sundis balti ja soome sugu rahavaid liikuma ligikaudu nende praegustele asualadele. Tõenäoliselt seetõttu hakkasid eestlased üle lahe siirdudes asustama Soomet. Läänemeresoome ühiskeelest kujunesid üksikud keeled või keelemurded : liivi, lõunaeesti, põhjaeesti, soome, vadja, vepsa. 330.a. Kuulutas Rooma keiser Constantinus Suur ristiusu riigiusuks. Algusest peale püsisid erinevused õpetuses ja rituaalis riigi ladina keelt kõneleva lääneosa ja kreeka keelt kõneleva idaosa kristlaste vahel. 375. a. Andis rahvasterändamisele Euroopas tõuke Kesk-Aasia lagendikelt ilmunud hunnideks nimetatud rändrahvast. Hunnid võideti sõjaliselt, nende riik lagunes. Germaani rahvad tungisid Rooma riigi piiridesse ja asutasid seal oma riigid. 395

Ajalugu
14 allalaadimist
thumbnail
132
pdf

Etnoloogia üldkursus

28 Uraali keelkond 1. Samojeedi rühm • nganassaanid, • eenetsid • neenetsid (27 tuh, hajutatult) • sölkupid (u 1500) • kamassid (viimane suri 1989) • motorid (19. saj välja surnd) 2. Soome-Ugri rühm • Ugri a-rühm — ungarlased, hansid, mansid • Läänemeresoome — liivlased, eestlased, vadjalased, soomlased, ingerisoom- lased, isurid, repslased • Saamid e Laplased — norras-rootsis-soomes kümnetes tuhandetes • Volga rahvad — ersa-mordvalased, mok˘sa-mordvalased, marid e t˘seremi˘sid • Permi keeled — udmurdid, sürjakomid, permikomid Altai keelkond 1. Türgi-Tatari rühm — türklased, tatarlased, ba˘skiirid, kasahhid, kirgiisid, usbekid, turkmeenid, aserid (kaukaasiast), dolgaanid, jakuudid 2

Ajalugu
22 allalaadimist
thumbnail
15
rtf

Läänemeresoome mütoloogia eksamiküsimused - vastused

justkui tajutavalt sarnane päikese liikumisega taevas. Nõnda sattusid ka solaarmütoloogia motiivid eestlaste kiigelauludesse - seega peaksin uurimust suhteliselt adekvaatseks. 10. Iseloomusta läänemeresoome rahvaste pikse-sõnavara ning selles avalduvaid arusaamu taevajumaluse olemuse kohta. Missuguste valdkondadega on piksejumalat seostatud karjala loitsudes ja Erastvere külamehe piksepalves? Vana mees eesti: kõu ­ vana mees, vanaisa äike ­ vanaisa, ka vadja äiä taevataat, taeva isa soome-karjala-isuri: ukkonen > Ukko 'vanaätt', ukkon-kaari ­ vikerkaar liivi: vana iza, pitki iza deskriptiivsõnad (pikk, valge, väle) eesti pikne < *pitk (pikk), vt Gutslaff 1644: Picken ja Picker; sama tüvega seotud ka vikerkaar soome pitkäinen, pitkänen (piiblitõlgetes ja murdesõnades) liivi pit'ki, pi'kiz, pit'kiz-iza (pikne, pikse-isa), ka pit'kis(z)-koor(a) (vikerkaar) eesti välk < välkuma, seotud ka valgusega

Ökoloogia
69 allalaadimist
thumbnail
83
doc

Eesti ajalugu

Keraamika kasutuselevõtt U 4000 eKr kammkeraamika kultuur kammilaadse esemega kaunistatud savinõud paremini töödeldud esemed matmiskombed ­ asula territooriomil mongoliidide kultuurist Kavastu Taavi-Lauri talust leitud kivikirveid Soomeugrilased Läänemeresoome rahvad Liivlased ­ väljasurnud, on järetulijaid, kes on keele selgeks õppinud Eestlased Vadjalased ­ peetakse väljasurnud rahvaks Vepslased - peaaegu väljasurnud Isurid ­ u 800 inimest Karjalased ­ jaotunud kahe riigi vahel (soome ja venemaa) Soomlased ­ üle 5 miljoni U 3000 eKr nöörkeraamika kultuur Hilary Karu 6 D 11 EESTI AJALUGU

Ajalugu
125 allalaadimist
thumbnail
26
docx

Vene keskaeg

Venemaa keskaeg Venemaa keskaeg kuni Ivan III-ni. Sergei Solovjov (1820-1879) esimene ja väga tõsine Vene ajaloo uurija. Avaldas Vene ajaloo vanimast ajast alustades, 15 köidet pikk. Kasutas palju kroonikate andmestikku. Nõukogude võimu ajal oli see raamat pooleldi keelatud. 1959-66 ilmus uuesti trükis. Järgmine kord anti välja 1980. aastate lõpul. Vassili Klutsevski (1841-1911) üks suuremaid Venemaa ajaloolasi. Lev Gumiljov (1912-1992) poeetide Nikolai Gumiljovi ja Anna Ahhmatova poeg. Kuna isa oli aadlisoost, oli juba lapsepõlves probleeme Nõukogude võimuga. Isa tapeti 1921 bolsevike poolt. 1930. aastail arheoloogilisel ekspeditsioonil sai töötada. Lõpuks sai Peterburi Ülikooli, aasta pärast visati välja, sest ema kuulutati rahvavaenlaseks. Oli mitu korda vangis. Tegeles stepirändrahvaste ja idapoolsete rahvastega. Kaeraridest ja hunnidest kirjutanud. Lõi uudse etnogeneesi teooria . suur kuulsus! (Vikerkaar 1989 või 99, 1, 2,3)

Ajalugu
7 allalaadimist
thumbnail
12
pdf

Soome-Ugri keelkond

eesti 600. Seega on soomeugri keeled lahknemisaegade osas umbkaudsem, sest uurali keelkonnas ei leidu aasta- vadja kõnelejate arvu poolest keskmisest tuhandete taguseid dokumenteeritud sugulaskeeli, mida saaks pidepunkti- isuri suuremad. LÄÄNEMERESOOME dena kasutada. soome

Eesti keele ajalugu
76 allalaadimist
thumbnail
34
doc

Omakultuur-konspekt, eksamiteemad

minu esivanemate viis." Märgid ja narratiivid: 4. Nägemus folkloorist ja selle kandjast enne ja nüüd (L.Honko, A.Dundes) Vt punkte 1 ja 2... Vist... 5. Keelepuu teooria, kontaktiteooria ja soome-ugri rahvad (P.Ariste, K.Wiik) Keelepuu mõiste kujunes välja 19. sajandil: Ungaris on keelegrammatika sarnane põhjarahvaste (s.o Soome, Eesti) omale. Keelepuu teooria väidab, et uurali/soome- ugri keeled pärinevad ühest algkodust (Uurali tagant). UURALI KEELED: Eesti, vadja, isuri, soome, karjala, vepsa, saami, liivi ­ soome-ugri keelerühm, läänemere-soome; eralduvad 1 aastatuhat e.m.a Mordva, mari, udmurdi, komi - permi-ugrilased; eralduvad 3 aastatuhat e.m.a Ungari, handi, mansi - obi-ugrilased; eralduvad 3 aastatuhat e.m.a Neenetsi, eenetsi, nganassaani, selkupi, kamassi­samojeedlased; eralduvad 4. aastatuhat e.m.a Keelepuu teooria nõrkused: - põhineb ainult keeleteadusel - kogu aeg tekivad uued isolatsioonid (uued hargnemised).

Raamatukogundus ja...
98 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Sugulaskeeled

Liivi keel-Liivi kultuuriõitseng oli X-XIII saj. Liivlased elasid Lätis Kuramaal, Väina ja Koiva jõe alamjooksul. Vadja keel-Vadja k. Lähimad sug.keled on Eesti ja liivi keel,vadjalased elavad Narvast ida pool Venes. Soome keel-Soome keelt kõneldakse Läänemere Põhjakaldal Soomes.Kuigi soome keelel on eesti Keelega palju sarnast,tuleb õige soome keele Omandamiseks vaeva näha. Karjala keel-iseloomustavad suured metsad ja kärestikulised jõed. Keelt kõneleb peamiselt maal elav vanem põlvkond. Vepsa keel-vepslased elavad leningradi oblastis, Äänisjärve ümbruses.puudub astmevaheldus. Isuri keel-neid nimetatakse ingerlasteks ja Ingerisoomalsteks.kõneldatakse läänemere Lõunakaldal Ingermaal,se asub Peterburist Lääne pool.

Eesti keel
34 allalaadimist
thumbnail
74
doc

Omakultuur konspekt eksamiteemad

hinnangulisusega. Põhinevad tihti mingil vnemal lugulaulul või müüdil. Lüürilised laulud harilikult lühemad, neid rohkem, pigem midagi manifeseerivad kui jutustavad. Regilaulude lauljaiks viimastel aegadel on olnud enam naised – mis põhjendab ka lüürika prevaleerimist, Tänapäevani kogu maailmas regilaulude laulmine traditsiooniliselt säilinud veel Setumaal ja Kihtnu saarel. Varem tundsid seda vähemalt soomaseld, karjalased, vadjalased, isurid, vahest ka vepsalased ja liivlased. Tegemist seega vana läänemeresoomeliku traditsiooniga, nn kalevala - koodiga (trohheiline tetrameeter). Joig – üsna personaalne laulu zanr. Omaettte teema on iskulaul. Igal inimeel peab olema oma laul Inimene peab ise leidma oma laulu. 31.03.11 Mõttelugu regilauludes Martti Kuusi on soome ja karjala Kalevala.meetrilisi laule stiiliajaloolisest lähtekohast liigitanud:  müüdiliseks  maagilisteks ja šamaanilisteks

Kultuur
28 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Põlevkivi, kirde-eesti

Põlevkivi - in memoriam Marek Strandberg Mitte ainult põlevkivi, vaid kõiki fossiilseid kütuseid võib tänapäeval võrrelda nupuga, mis vallandab signaali inimkonna mõnukeskusse: näiline heaolu ongi juba asendanud tegelikud väärtused ning inimkond muudkui tallab fossiilsete kütuste mõnunuppu. Tõsi, tugeva majandusega riikides on sedalaadi toimimine juba kahtluse all ning suund taastuva ressursi kasutamisele moes nii poliitilisel kui igaühe tasandil. Uus, loodustasakaalu arvestav majandus on leidmas kohta globaalseteski suhetes. Olen kogenud, et igat katset võtta arutluse alla põlevkiviga seonduv tõlgendatakse meil pühaduse teotusena, samastades seda suitsupääsukese marineerimise või rahvusvärvides tualettpaberi valmistamisega. Ent arutlema peab - et vältida ebameeldivusi tulevikus. Mistahes fossiilse energiaallika kasutamine muudab süsinikuringet. Kuigi vahel arvatakse, et inimese ja tema loodud tehnoloogiate põhjustatud muutused selles ringes jäävad oma m

Geograafia
34 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Külaskäik muuseumis

aina vähemaks ning arvatavasti praegu ei eksisteeri neid enam üldse, kui siis mõni üksik. Kui Mall oli oma ettekandega lõpetanud tuli Dmitri Kulakov oma ettekandega „Poluvernikud“. Mees oli ise vene aktsendiga, aga kõneles väga arusaadavalt eesti keelt. Ta oli väga julge ja konkreetne. Olime küll väsinud juba istumisest, aga kuulasime võidukalt lõpuni. Dmitri jutust selgus, et 11.sajandi esimesteks asukateks olid Iisaku kandis vadjalased. Dmitri teadis rääkida ka, et poluvernikud olid Iisaku kihelkonnas elanud vadja-vene rahvarühm, kes olid omaks võtnud luteri usu, ent käitusid vene tavade kohaselt. Kanti vene rõivaid ja käidi kabelites. Nad rääkisid vene-eesti segakeelt, kuid tänaseks on nad eestistunud. Kokkuvõtteks võib öelda, et päev oli tavapärasest teistsugune ning täis põnevaid teadmisi. Saime proovida ka kanepikiududest tehtud kanepi piima ja kanepi kama, mis oli väga

Kunst
1 allalaadimist
thumbnail
13
ppt

Innovatsioonist Eesti hariduses

rühmitamine. Eesti keelesugulased. Emakeel gümnaasiumile Nelle Äike Turba Gümnaasium Kuidas keel tekkis? Algkeel Polügenees Monogenees Kuidas keeli rühmitatakse? Tüpoloogiline Flektiivsed keeled Aglutinatiivsed keeled Analüütilised keeled Areaalne Geneetiline Eesti keelesugulus Lähimad keelesugulased: Läänemeresoome keeled: Lõuna rühm: eestlased Põhja rühm: liivlased soomlased vadjalased karjalased vepslased isurid Soomeugri keeled: Saamid Volga keeled marid mordvalased Permi keeled komid Ugri keeled udmurdid ungarlased handid mansid Samojeedi keeled: neenetsi eenetsi sölkupi ngassaani Ülevaade uurali keeltest: Keel Kõnelejai Ohustatuse aste Asuala (UNESCO)

Eesti keel
38 allalaadimist
thumbnail
12
docx

KT 3 kirjakeele ajalugu

tähelepanekutest Saaremaa eluolu kohta. Räägitakse põlluharimisest, heinamaa ja metsa hooldamisest, aiapidamisest, aga ka kohalikest pahedest nagu rannarööv, mõisavargus, nekrutikohustusest kõrvalehoidmine. II osas on 23 juttu ja üks luuletus. Luce keelekasutus on rahvapärane, saaremaalike murdejoontega. 9. 18. saj kirjakeele arengud (õp lk 93/konspekt) Tartu murdel põhinev lõunaeesti kirjakeel hakkas pärast täispiibli ilmumist taanduma. Pietistlikku kirjandust (vagadusele ja headele kommetele innustav) ilmus lõunaeestikeelsena Jihann Christian Quandti 1737.a ilm vagade juttude kogumik. Eestlasest Mangu Hansult pietistlike tekstide tõlge + vaimulikud laulud Ilmus usu- ja ilukirjandust, perioodikat, tarbekirjandust: 18. saj lõpus alustas Tarto-Ma Rahwa Kalender, Tarto maa rahwa Näddali-leht Valdav Forseliuse ja Hornungi nn vana kirjaviis

Eesti keel
12 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Referaat Ida-Virumaast

Maakonna keskuseks on Jõhvi, mis asub Tallinnast 165 km kaugusel. Maakonnas tegutseb 49 üldhariduskooli, 61 koolieelset lasteasutust ja kolm kutseõppeasutust. Koolides õpib kokku umbes 15000 õpilast. Ida-Viru maakonna lipp koosneb kahest värvist, ülemine värv on valge ja alumine roheline. Lipu keskes asub sinisel taustal müür koos torniga. Müüri kohal on kaks mõõka risti. Maakonna vapiks on see sama sinisel taustal asuv müür koos torniga, mille kohal on kaks mõõka risti. Ajalugu Virumaa on üks vanemaid kohti Eestis, mille on inimene asustanud. Seal maakonnas asub kiviaega kuuluv leiukoht, mis täpsemalt on Kunda lähedal

Referaadid
18 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Eestimaa muinasaeg

kaua - 5000 aasta Vanem teooria meie esivanemate kujunemisloost kolme suurema rändena kiviajal: a. Kunda kultuuri rahvas lõuna poolt. b. Soome-Ugri hõimud ­ läänemeresoomlased ida poolt ­ meie otsesed eelkäijad: · Nendega seostatakse kammkeraamikakultuuri. · Läänemeresoomlaste hulka kuuluvad meie lähimate keelesugulastena soomlased, karjalased, liivlased, vepslased ja vadjalased. c. Lõuna poolt sisserännanud indoeuroopa hõimud: · Nende ühtesulamisel varasemate soomeugrilastega jäävad Eestis peale viimased. Pronksiaeg ja vanem rauaaeg 1. Pronksiaeg (1800-500 eKr) a. Vanem pronksiaeg (1800-1100 eKr): · Vanimateks pronksleidudeks Muhust odaots ja Võrtsjärvelt sirp. · Metalli eelised kivi ees ­ vastupidavus ja kiirem töö. · Pronksesemete vähene levik ­ vase ja tina looduslik puudumine.

Ajalugu
269 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun