· oluliseks tooraineks sai kartul · Talude päriseksmüümine algas 1850ndatel aastatel Lõuna-Eestis ja raha saadi selleks linakasvatusest. · Talude ostmine aitas kaasa mõisamajanduse lammutamisele ja väikepõllumeeste väljakujunemisele Eesti külas. · Maatarahvas teenis elatist palgatöölistena mõisates, vabrikutes jms. Talupoegade jõukuse kasvuga kaasnesid muudatused nende elulaadis. · Pastla asendati saabastega · seljas vabrikuriidest ülikond · valguseks petrooleumlamp Viljakasvatuse asemel sai olulisemaks piimakarjakasvatus. LAEVANDUS 19. saj hakkas kiiresti arenema laevandus ning paadikaubandus. · Peamised keskused Häädemeeste ja Eesti põhjarannik · kaubandus arenes · tegeleti salakaubandusega · metskaptenid rannamärkide abil orienteeruvad kaptenid Tekkis vajadus koolitatud laevajuhtide järele ja 1864 asutati merekool Heinastesse. TÖÖSTUS
1850. aastatel alganud talude päriseksmüümine. 4) aitas kaasa teoorjusliku mõisamajanduse lammutamisele ja pani aluse iseseisvate ja ettevõtlike peremeeste (väikepõllumeeste) väljakujunemisele Eesti külas. Siiski kõik talupojad ei saanud maaomanikeks. Eesti külla jäi alles ka maatarahvas, kes teenis elatist palgatöölistena mõisates. Kaasnesid muudatused talupoja elulaadis. 5) Taluperemehel ei sobinud enam käia pasteldes või viiskudes, jalga tõmmati hoopis saapad ning selga vabrikuriidest ülikond. 6)Õhtuti ei istutud enam peeru ega rasvaküünla valgusel, vaid talutaret valgustas linnast toodud petrooleumilamp. Tööstus ja linnastumine 19. sajandil. 19. saj II pool. Eeldus: aurumasinate kasutuselevõtt. Vabrikutootmine sai algusest villatöötlemisest, mille taga oli järjest suurenev nõudmine kalevi järele. Rajati kalevivabrikuid Narva, Sinti ja Kärdlasse ning nende toodang oli Venemaal hinnatud. 1858
Tervikuna suutsid talu kohe välja osta üksikud talupojad. Enamasti saadi pärisomandiks aastakümnete jooksul mõisnikule võlga makstes. Talude päriseksmüümine aitas oluliselt kaasa teoorjusliku mõisamajanduse lammutamisele ja pani aluse iseseisvate ja ettevõtlike peremeeste väljakujunemisele Eesti külas. Talupoegadel ehk taluperemehel ei olnud sobinud enam käia pasteldes või viikudes, jalga tõmmati hoopis saapad ning selga vabrikuriidest üliikond. 4. Majandus arenes, tööstused arenesid. Linan koondusid käistöölised, kaupmehed, töölised, ametnikud. 5. Kiirendas uute tööstusettevötete ja asulate rajamist. Majandus arenes, raudteede lähedale asutati linnad. Kaupa oli parem vedada. Inimesed said rongiga sõida. 6. Kauba transport Riiga ja Peterburi, salakaubandus. 23. Vaimuelu 18saj. on olnud kultuuri elus vaikne periood, mis on tingitud sõdade laastamistööst. 1739a. sai valmis Põhja-Eesti murdekeeles piibel
põllukultuurid. Viinatootmise oluliseks tooraineks sai kartul, mis oli viljast odavam. 1840Aastatel jõudis kartul talupoegade lauale. Talude päriseksmüümine algas 1850aastatel. Tervikuna suutsid vaid talud väljs osta üksikud talupojad. -see pani aluse väikepõllumeeste väljakunemisele. Talupoegade jõukuse kasvuga toimus muutusi ka nende elulaadis-ei sobinud enam käia pastedes või viikudes, jälga tõmmati hoopis saapad ning selga vabrikuriidest ülikond. Õhtuti ei istutud enam peeru ega rasvaküünla valgusel vaid perlooliumilambivalgusel. Paemiseks põllumajandusharuks kujunes piimakarjakasvatus. Kiiresti arenes ka leavandus ning paadimajandus. Olulised laevaehituskeskused olid nt häädemeeste rannikul. Meremeeste koolitamiseks asustati mitmel pool merekoole( 1864rajati heinastesse merekool). 19Sajandi esimesel poolel aurumasinate kasutuselevõtt. Eestisse rajati kalevivabrikud ja nende toodang oli vene turul hinnatud
annaabi.ee 
