Moderniseeruv Euroopa
Moderniseerumine
Riigi tasandil demokratiseerumine
Rahva kasvav osalus poliitikas
Riigi alusdokumendiks sai konstitutsioon
Kõigi kodanike võrdõiguslikkuse printsiip
Sotsiaalsed barjäärid nõrgenesid
Majanduskasvu hakkas määrama tööstuse areng
Industriaalühiskonna
kujunemine
Elanikkonna sissetulekute kasv
Tehniline innovatsioon
Tööstuslik kapitalism tekitas tööturu
Vabrikutöölised ei vajanud põhjalikku väljaõpet
Tööstuse areng andis hoobi aadliseisusele
Keskklassist vabrikuomanike jõukus suurenes
Külaühiskonna ja modernse
ühiskonna võrdlus
Traditsiooniline külaühiskond Modernne ühiskond
· Jõukuse ja võimu peamine allikas on · Tähtsaimad majandusharud on
põllumajandus tööstus ja kaubandus
· Kehtivad jäigad hierarhilised ja · Ühiskondlik kihistumine on
seisuslikud raamid mitmetahuline ja mobiilne
· Suurem osa inimesi elab paikselt · Linnaelanike osatähtsus suureneb