Peale seda kasvas iseseisvuse pooldajate hulk ja iirlased polnud enam nõus home ruliga. 1918 toimusid kogu saarel demonstratsioonid ja miitingud. Parlamendivalimistel võitsid Sinn Feini (iseseisvuslased) kandidaadid. Vanglast põgenenud Sinn Feini liider De Valera eestvedamisel kuulutati Dublini raekojas 21. Jaanuaril 1919 välja Iiri Vabariik, aprillis moodustati valitsus. Algas vabadusvõitlus inglastega, mille käigus kujunes IRA (Iiri Vabriiklik Armee). 1921 sõlmiti Inglise- Iiri kokkulepe, millega loodi Iirimaa Vaba Riik dominiooni õigustes, kuid Ulster (Põhja-Iirimaa) pidid jääma Suurbritannia koosseisu. 1937 a. Põhiseadusega kuulutati Iirimaa vabariigiks, mille riigipeaks oli valitav president.
Henry Lee, olid nüüd saanud "vabad ja sõltumatud osariigid2. Nüüd jäi veel luua neist ühine riik. ["Lühike Ameerika ajalugu" lk 78] [http://incredibleimages4u.blogspot.com/2010/04/american-war-of-independence.html] -8- Kodusõda 1860. aasta presidendivalimistel nimetas vabriiklik Partei oma kandidaadiks Abraham Lincolni. Pertei populaarsus kasvas, kui selle juhid hakkasid orjanduse leviku peatamist nõudma. Veel lubasid vabariiklased kehtestada tööstuse arendamiseks kaitsetolle ja seaduse sätestamist, mis kindlustaks lääne-ekspansioonist osavõtjaile tasuta jaosmaad. Demokraatide seas polnud üksmeelt. Parteist eraldusid lõunaosariiklased, kes nimetasid oma presidendikandidaadiks John C. Breckenridge'i Kentuckyst. Põhja demokraatide väljavalitu oli stephen A
loovutada. Teises Pruunia sõjas oli Kartaagolaste pealikuks Hannibal ning tänu tema suure võitlusega purustati Roomlased Canne lahingus. Roomlased lõid kähku uued väekoondised ning suunasid need Aafrikasse, kuhu pidi ka Hannibal oma vägedega seetõttu kaitsma minema. Roomlased lõid Kartaagolasi Aafrikas. Rooma võitis endale uusi valdusi ning Kartaago laevasitku. Kolmanda Pruunia sõja käigus hävitati Kartooga täielikult. Roomasr oli saanud Vahemere valitseja. Vabriiklik kord Roomlased ise oma riiki nimetasid res publica. Rooma riigiorganid olid: senat, rahvakoosolekud ning riigiametnikud ehk magistraadid. Magistraadid valiti ametisse vähemalt korraga kaks inimest, et vältida riigiametnike liigset võimu suurenemist. Magistraadi olid enamuses rikkamad roomlased. Kaks kõrgeat magistraati olid kaks konsulit, kes pidid juhtima sõjaväge. Preetorid tegelesid ka sõjaväejuhtimisega, kuid võisid ka vajaduse korral konsulit asendada. Tsensorite valitsusaeg
annaabi.ee 
