Mida teha? Piraatide poolt lahti häkitud programme, kuigi nad kipuvad väga edukalt töötama, ei tasuks siiski tõmmata. Tavaliselt pakutakse sellistel saitidel vajaliku programmi asemel hulganisti kahtlase väärtusega pildikesi. Halvemal juhul võib saada mõne sapise viirusejupikese, mis siis kõvakettal platsi puhtaks lööb.Peale selle on olemas üks kolmetäheline firma, kes koputama kutsub (nagu vanasti ). Natuke ringi vaadates leiab netist piisavalt vabavaralisi joonestusprogramme ja seega on igasuguste asutuste huviorbiiti sattumine välistatud. Tutvustan järgnevas lühidalt kolme skeemijoonestuspaketti. Eagle. (http://www.eaglepcb.dk/)Programm on mõnusa graafilise interfeisiga ja võrgust saab talle tõmmata hulganisti komponentide teeke (library). Eriti meeldiv on see, et eksisteerib ka vabavaraline Linux'i variant. Programmist on 4 versiooni: Vabavaraline: töötab hästi kuid on piirangud projekteeritava trükkplaadi
arvutid ning mida nad nendest operatsioonisüsteemidest arvavad. (Leheküljel:https://docs.google.com/spreadsheet/ccc? key=0ArvDwqxKqKscdEZHUkJkZDduQUVUekxZZHBseFpMWHc&usp=sharing ) Küsimused ja teemad olid järgmised: 1. Millise operatsioonisüsteemi peal jookseb teie arvuti? Vastusevariante sellele küsimusele oli 3: tasulise, vabavaralise, muu. 12-st klassikaaslasest 10(~83%) vastas variandiga ,,tasulise", 2(~17%) variandiga ,,piraadi". Nagu näitavad erinevad statistikad, vabavaralisi operatsioonisüsteeme kasutavad arvutikasutajatest vaid 1%, mis klassikaaslaste seas, küsitluse käigus, jäi tähele panemata. Diagramm 2. Milline on teie operatsioonisüsteemi nimetus? Kõik vastanud märkisid oma kasutatavaks operatsioonisüsteemiks selles küsimuses aga Windowsi, mis kinnitab eelnevat väidet Linux-tüüpi operatsioonisüsteemide ebapopulaarsusest ning spetsiifilisemalt kinnitab Windows 7 ülekaalukat populaarsust. Diagramm
11 7. Märkmete tegemise programm http://www.zhornsoftware.co.uk/stickies/ 12 8. CMS programmid CMS tähendab lühendina Content Managment Systemit. Eesti keeles on tegu sisehaldussüsteemiga. CMS'iga saab hallata veebirakendusi. Veebis olevat informatsiooni saab kiirelt ja mugavalt muuta sisehaldussüsteemiga kodulehekülje haldaja poolt. Erinevaid vabavaralisi CMS programme : · Joomla ! · Moodle · Basic PHP CMS 8.1 Joomla on sisehaldussüsteem, kus saab kerge vaevaga näiteks ettevõttele luua veebilehe. Heaks omaduseks on kindlasti see, et see ei maksa midagi, kellele siis ei meeldiks tasuta tarkvara. Samas kaasneb tasuta tarkvara puhul oht, et leheküljele häkitakse, sest sealt leitakse kergema vaevaga turvaauke. Joomlat uuendatakse pidevalt ja see on hea, sest ajaga kaasas
Eesti keelde tõlgituna on tegemist Sisuhaldussüsteemiga. Tänapäevase veebilehe mootoriks ongi sisuhaldussüsteem Sisuhaldustarkvara sisaldab teksti- ja pilditöötluse ning failihalduse vahendeid, võimaldades veebilehe omanikel hõlpsasti lisada oma kodulehele sisu ja seda muuta ning hallata. Kolm peamist põhjust, miks valida veebilehe baasplatvormiks vabavara: 1. Kiirus - veebilahendus valmib kiiresti, enamasti 1-2 nädalaga. 2. Sõltumatus - parimaid vabavaralisi CMSe arendavad globaalsed meeskonnad, mis tagab kvaliteedi ja pideva ning kiire arengu. Sellise süsteemi haldamise ja arendamise suudab sujuvalt üle võtta mõni teine tasemel arendaja ning klient ei jää sunniviisiliselt seotuks tarnijaga . 3. Soodne ja läbipaistev hind -- kliendile ei kaasne lahenduse loomisega peidetud- ja lisakulutusi (litsentsid). Eestis tuntuimad on: http://www.joomla.org/ 12
annaabi.ee 
