Vabaujumine ehk krool Vabaujumine on üks ujumise võistlusaladest. Tavaliselt vabaujumise all mõeldakse siiski tihti krooliujumist. Krool on pärit Havailt 1893. aastast ja olümpiamängudel oli krool esimest korda kavas 1912. aasta olümpiamängudel. Krool on ideaalne sprindiks, kuna see on kõige kiirem ujumisviis ja kõige populaarsem vabaujumise tehnika. Krooli ujumise juures rakendab ujuja edasiviivat jõudu. Vahet pidamata lükkab üks käsi vett tagasi ning jalad sooritavad pidevalt üles-alla lööke. Krooli ujumise ajal väljub küünarnukk veest ja viib lõdva käe üle vee. Enne vett läheb käsi pingesse ja me haarame peoga vett ning viime käe seljataha. Hingamisel on krooli tehnika omandamisel otsustav tähtsus. Kogu sisse-välja hingamise ajal ei tohi tõsta pead
käelaba suunatud jalgade poole ja sõrmed keha poole.Tõmbe ajal tuleb lükata end vees ette poole. Lühikokkuvõte: Kõrge küünarnuki asend. Pikk tõmme, kiirenev tõuge. Lõtv käe etteviimine.Korralik 360 kraadine õlavöö pöörlemine.Tugevad jalalöögid. Kroolist: Krool on pärit Havailt 1893. aastast ja olümpiamängudel oli krool esimest korda kavas 1912. aasta olümpiamängudel. Krool on ideaalne sprindiks, kuna see on kiirem ujumisviis ja kõige populaarsem vabaujumise tehnika. Ametlikud vabaujumise võistlusalad on 50, 100, 200, 400, 800 ja 1500 meetri vabaujumine.
......................................................................18 2 3 1. Ujumisest üldiselt Sportlik ujumine sai alguse Inglismaalt. Juba 1837. aastal toimus Londonis esimene ujujate demonstratsioonesinemine. 1869. aastal moodustati esimene ujujate organisatsioon London Swimming Association, mis korraldas 1877. aastal esimesed rahvuslikud meistrivõistlused. Vabaujumine on üks ujumise võistlusaladest. Tavaliselt vabaujumise all mõeldakse siiski tihti krooliujumist. Krool on pärit Havailt 1893. aastast ja olümpiamängudel oli krool esimest korda kavas 1912. aasta olümpiamängudel. Krool on ideaalne sprindiks, kuna see on kiirem ujumisviis ja kõige populaarsem vabaujumise tehnika. Ujumine on üks liikumisvormidest, mida on võimalik harrastada aastaringselt. Vaatamata suhteliselt kõrgele basseinikülastamise tasule, võib ujumist siiski pidada üheks odavamaks
koht) 100 m liblikujumine 59,43 Eesti rekord (32. koht) Sünniaeg ja koht: 8. juuli 1985, Tallinn Mõõdud: 179 cm, 68 kg Klubi: Keila Swimclub Treener:Riho Aljand (isa) Hobid: muusika, filmid ja ristsõnad. Eesmärk spordis on jõuda tippu. Õppeasutus või amet: Texas A&M University, tudeng Saavutused: 2003. aastal Barcelonas toimunud maailmameistrivõitlustel saavutas Triin 50 m liblikujumises 15. koha. Ta osales ka 2004. aasta Ateena olümpiamängudel, kuid ei suutnud 50 m vabaujumise eelujumistes näidata võimetekohast aega. Aljand sai kirja 26,19, mis oli 0,51 sekundit nõrgem isiklikust rekordist ja 0,49 sekundit halvem tema sama aasta parimast resultaadist. Eestlanna sai seitsmendas ujumises kolmanda koha, kaotades esimesena lõpuseinani jõudnud taanlannale Jeanette Ottesenile 0,24 sekundiga. 73 ujuja konkurentsis sai Aljand 26. koha. Parima ajaga läks poolfinaali hollandlanna Inge de Bruijn 24,66ga. Viimasena tagas edasipääsu 25,68, mis võrdus täpselt
eesmärgiga ületada möödunudaastast Müncheni MMi kaheksandat kohta. Lootusetult kaugele eesmärgist ei jäädud olümpia lõpetati üheksandana. Triin Aljand, ujumise 50 m vabalt 21., 100 m vabalt 33., 100 m liblikujumises 32.Korralik Eesti rekordiparandus 100 meetri liblikujumises ja Eesti ujujate parim koht Pekingi olümpiamängudel annab põhjust Triin Aljandile kiituse avaldamiseks. Ent loodetud ja oodatud poolfinaalipääsust jäi temagi kaugele. Miko Mälberg, 50 m vabaujumise 25.Miko Mälberg täitis Pekingi olümpiaujulas oma lapsepõlveunistuse võttis iidolilt Indrek Seilt 50 meetri vabaujumise Eesti rekordi. Paraku kuulus Sei omal ajal selle tulemusega Euroopa tippklassi, Mälberg leppis kohaga kolmandas kümnes. Elina Partõka, 200 m vabaujumise 28. Elina Partõka oli üks vähestest Eesti ujujatest, kes rahvusrekordi püstitamise järel sügavat nördimust tundis. «Koht loeb, mitte rekord,» olid Partõka sõnad vahetult pärast olümpiastarti
KROOLI UJUMINE Krool on ideaalne sprindiks, kuna see on kiirem ujumisviis ja kõige populaarsem vabaujumise tehnika. · Asend on voolujooneline/veepiir kulgeb juuste joone otsmikul · Jalalöök algab puusast/tavaliselt on 6 löögiline, kasutatakse ka 2 ja 4 löögilist, pööra pöiad sissepoole · Hingamine on õigesti ajastatud ja väljahingamine tugev/ hinga välja suu ja nina kaudu · Käelaba jõuab vette enne õlga/ käsi vette sõrmed ees, sõrmed on koos, küünarnukk kõrgemal kui käelaba
täispikal triatloni distantsil. UJUMINE Triatloni võistlused algavad ujumisest. Triatlonivõistlejad kasutavad tavaujujatest erinevat tehnikat. Ujumisel tuleb hingamist ajastada käte ja jalgade liigutustega. Kui puudub hea tehnika, on ka raske selles läbi ajada. Kindel ja säästlik ujumine on hädavajalikud. Kui ujumine kuulub nõrgimate alade hulka, siis on parem ujumistreenerite juures tunde võtta. Et omada head vabaujumise tehnikat, on tark enne oma esimest võistlust harjutada samuti ka avavees ujumist. Võistlusel ujujad võivad ujuda selles tehnikas, mida rohkem eelistavad. JALGRATTASÕIT Triatloni rattasõiduks jaoks on vaja parima voolujoonega ja väga kergekaalulist ratast. Samas on ka võimalik mugandada ratast lenkstangi pikendusega. Võistluse vahemaa läbimise ajal on ka võimalus teha rattale parandusi. Parandamiseks on 6 kohta, kus teha näiteks selline paus, kui vaja vahetada rattakummi vms
Tõuge- vajuta kiiresti puki esiservale või heida hooge käed ette, tõsta pea ja tõuka. Õhulend- tõmba jalad ja sääred pingesse, pööra pea alla ja peata käed kõrvuti ees. Sukeldumine- mine vette ühest august, käed teineteise peal. Hoia pea käte vahel ja pöiad sirutatult. 5 2. VABA- EHK KROOLIUJUMINE Vabaujumine on üks ujumise võistlusaladest. Tavaliselt mõeldakse vabaujumise all krooliujumist. Krool on pärit Havailt 1893. aastast ja olümpiamängudel oli krool esimest korda kavas 1912. aastal. Krool on ideaalne sprindiks, kuna see on kiirem ujumisviis ja kõige populaarsem vabaujumise tehnika. Erinevate kehaosade töö vabaujumisel: Jalgadetöö: Jalad sooritavad vahelduvaid lööke üles-alla; Jalalöök algab puusast ja tehakse kogu jalaga; Allalöögi ajal kõverdub jalg kergelt põlvest; Üleslöök tehakse täiesti sirge jalaga;
Radade hulk basseinis võib olla neli kui ka kaheksa. Raja lõppemisest annab märku lipurida ,mis ripub lae all. Võistlustel asuvad finisijoonel sensorid. See aitab mõõta aega tuhandesekundiliste täpsustega. Võistlused Kõik ujujad ei tohi lahkuda stardipakkudelt ennem, kui stardikohtunik laseb stardipüstolist paugu. Teateujumises ei tohi nad lahkuda pakult enne,kui teine võistleja on puudutanud sensorit. Kõik ujumissstiilid on peale vabaujumise kindlate reeglitega paika pandud. Kompleks ujumises ujutakse iga veerand eri viisil järgmises järjekorras: liblik-,selili-,rinnuli- ja vabaujumine. Ujutakse kindlatel määratletud radadel. Veepall. Veepallivõistlus toimub basseinis, mis on tähistatud 30 m pikkuse ja 20 m laiuse tähistusega. Vee sügavus ei tohi olla alla 1,8 m. Seda mängitakse 7-liiklmelise meeskonnaga. Ainult väravavahil on lubatud palli hoides seista, palli mõlema käega puudutada või seda
Delfiin-selili pööret tuleb teha kahe käega, selili-konn pöördes peab seina puudutama seliliasendis (millele võib järgneda ka otse selili asendist saltopööre), konn-krool pööret tuleb samuti teha kahe käega. "Delfiin" ja "konn" on nimetused vastavalt liblik- ja rinnuliujumise jalgade tööle, kuid neid nimetusi kasutatakse kõnekeeles tihti ka ujumisstiilide kohta. 3. Kroolitehnika Krool on ideaalne sprindiks, kuna see on kiirem ujumisviis ja kõige populaarsem vabaujumise tehnika. • Asend on voolujooneline/veepiir kulgeb juuste joone otsmikul • Jalalöök algab puusast/tavaliselt on 6 löögiline, kasutatakse ka 2 ja 4 löögilist, pööra pöiad sissepoole • Hingamine on õigesti ajastatud ja väljahingaminetugev/ hinga välja suu ja nina kaudu • Käelaba jõuab vette enne õlga/ käsi vette sõrmed ees, sõrmed on koos, küünarnukk kõrgemal kui käelaba • Käsi sirutub õlavööst ja samaaegselt vastaskäsi lõpetab tõuke
Riho Aljandi. · Aastast 2005 õpib ta Texas A&M ülikoolis [1] turismi ja hotellindust [2]. · Triinu hobideks on muusika, filmid ja ristsõnad. Eesmärk spordis on jõuda tippu. · Ujuja Martti Aljand on Triin Aljandi vend. Saavutused · 2003. aastal Barcelonas toimunud maailmameistrivõitlustel saavutas Triin 50 m liblikujumises 15. koha. · Ta osales ka 2004. aasta Ateena olümpiamängudel, kuid ei suutnud 50 m vabaujumise eelujumistes näidata võimetekohast aega. Aljand sai kirja 26,19, mis oli 0,51 sekundit nõrgem isiklikust rekordist ja 0,49 sekundit halvem tema sama aasta parimast resultaadist. Eestlanna sai seitsmendas ujumises kolmanda koha, kaotades esimesena lõpuseinani jõudnud taanlannale Jeanette Ottesenile 0,24 sekundiga. · 73 ujuja konkurentsis sai Aljand 26. koha. Parima ajaga läks poolfinaali hollandlanna Inge de Bruijn 24,66-ga
tagamiseks piisas kõigest neljast jõudis juba praegu rekordini. Temagi ei meeste esikohast, need tõid Martin valmistunud tugeva treeningutsükli vahel Viilep selili- ja Aleksandr Baldin eriti võistluseks. “Õed on oma saavutustega rinnuliujumistes. Ilmselt muutunuks lati kõrgele seadnud. Püüan sellest üle pilt otsustavalt, kui Soomel teinuks hüpata,” märkis ta.Hissamutdinova korjas kaasa näiteks 100 meetri vabaujumise selgi korral koore rinnuliujumistes, kuid maailmameister Hanna-Maria tema treener Tiit–Urmas Reiter peab Seppälä. hoolealust ka teistes ujumisviisides võimekaks. “Harjutan kõiki stiile. Kas EM-il Riho Aljand: Eesti rekord pidigi proovin ka kompleksujumist, pole ma veel tulema“Piirdusime neil kahel päeval otsustanud,” ütles Hissamutdinova.Meestest
aastal Roomas, Itaalias. Tegemist on 13. ujumise MM-ga. Ujumisvõistlusi korraldatakse vaba-, rinnuli-, selili-, liblik-, kompleks- ja kombineeritud teateujumises. Võistlustel starditakse enamasti pukilt vette hüpates, seliliujumisel starditakse vees, äratõukega stardiseinast. Vabaujumisel on lubatud kasutada kõiki ujumisviise ja neid vabalt vahetada. Võistlustel ujutakse harilikult krooli. Üks silmapaistvamaid vabaujujaid on ameeriklane Janet Evans, kes valitses pikkadel vabaujumise distantsidel (400 ja 800 m) ebatavaliselt pikka aega peaaegu võitmatult seitse aastat. Ta sai neli olümpiavõitu ja tema 800 m maailmarekord, mis on püstitatud 1989. aastal, on siiani ületamata. Kompleksujumisel vahetatakse ujumisviisi iga neljandikdistantsi tagand järgmises järjekorras: liblik-, selili-, rinnuli- ja vabaujumine. Kombineeritud teateujumises kasutab iga vahetus erinevat ujumisstiili: selili-, rinnuli-, liblik ja vabaujumine. Kokkuvõte
kohale. Sprindi EM-il 1991 100m kompleksujumises pronks ja 4x50m kombineeritud teateujumises 6. koht; 1993 a. 100m kompleksujumises hõbe ja 50m vabaujumises 7.-8. koht, Eesti meister vaba-, selili-, rinnuli-, libik-, kompleks- ja teateujumises kokku 38 korda suvistel (1988- 2000) ja 66 korda talvistel meistrivõistlustel (1987-98). Parandanud Eesti rekordeid lühikeses ja pikas ujulas 72, sealhulgas teateujumises 14. korral · Elina Partõka-2000 a. Sydney OM-il vabaujumise 100 meetris 29. Ja 200 meetris 31.,EM-il 200 meetris 16., 1998 a. noorte maailmamängudel 100 meetris 4. Ja 1999 a. juunioride EM-il 50 meetris 13. koht. 1996-2000 a. tulnud vaba-, rinnuli-, kompleks- ja teateujumistes 14 korda suvistel meistrivõistlustel Eesti meistriks. Ületanud Eesti rekordit 11 korral, sh. 1 korral teateujumises · Jana Kolukanova- Sydney OM-il 50m vabaujumises 16., 2000 a. EM-il 15. ja lühiraja- MM-il 6. koht, tulnud 1995-2000 a
Ujumine vee all peale pööret ei tohi olla pikem kui 15 meetrit. Ujujast ja distantsist sõltuvalt ujumistehnikas võib märgata mingil määral erinevaid variatsioone. Lühematel distantsidel ujujad hingavad harva ja mõned võivad ujuda 50 m distantsi juba kogu ulatuses hingamata. Muudel distantsidel tavaliselt hingatakse iga teise või kolmanda tõmbe järel. Ka ujumisrütm vaheldub vastavalt distantsi pikkusele. Ametlikud vabaujumise võistlusalad on 50, 100, 200, 400, 800 ja 1500 meetri vabaujumine. Lisaks võib veel juurde arvata ka avaveeujumise võistlusdistantsid, mis maailmameistrivõistlustel on 5, 10 ja 25 km pikkused. Avaveeujumine oli ka 2008. aasta OM -il Pekingis 10 km distantsina meeste ja naiste võistlusalana kavas. Kompleksujumine: 100-, 200- või 400-meetrine distants läbitakse, ujudes võrdsetes pikkustes delfiini, selili, konna ja krooli
26,99 (1998) ja 100m 58,36 (1994), liblikat 50m 24,45 (2000) ja 100m 55,93 (1996), kompleksi 200m 2.07,86 (1991). Meistersportlane 1988. Kuulunud aastast 1987 Eesti koondisesse Eesti 1993. a. parim meessportlane. Tegelenud äriga. Elina Partõka Eesti ujuja. 178 cm, 63 kg. Õppis Kohtla-Järve ühisgümnaasiumis. Hakkas ujumist harrastama 1994 a. Kohtla-Järve "Kalevi" spordikoolis ema juhendamisel. 2000 a. Sydney OM-il vabaujumise 100 meetris 29. Ja 200 meetris 31.,EM-il 200 meetris 16., 1998 a. noorte maailmamängudel 100 meetris 4. Ja 1999 a. juunioride EM-il 50 meetris 13. koht. 1996-2000 a. tulnud vaba-, rinnuli-, kompleks- ja teateujumistes 14 korda suvistel meistrivõistlustel Eesti meistriks. Ületanud Eesti rekordit 11 korral, sh. 1 korral teateujumises. Parimad tulemused: 25-m ujulas vabaujumine 50m 26,51 ja 100m 55,84 (2001), 200m 2.02,56 (1999), 400m 4.22,32 (2001) ning 100m kompleksi 1
Teise pronksmedali sai ta aga 200 m vabaujumises. Järgmistel päevadel jätkas Phelps edukat kuldmedalite püüdmist. 200 m liblikujumises alustas ta võimsalt ja edestas distantsi esimesel poolel maailmarekordit poole sekundiga, kuid finisis jäi ta kaasmaalase Tom Malchowi tulemusele alla 0,11 sekundiga. Tema tulemus 1.54,04 oli uus olümpiarekord. Kuid sellega polnud veel tema neljas võistlupäev lõppenud. Pärast nappi pausi tuli tal starti minna 4x200 m vabaujumise avaetapil, kus ta viis USA kindlalt juhtima. Viimases vahetuses üritab Austraalia ankrumees Ian Torpe kuldmedali oma maale võita, kuid esikohast jäi teda lahutama 13 sajandikku. Neljanda kuldmedali võitis Phelps 200 m kompleksujumises, kus nii poolfinaalis, kui ka finaalis parandas ta olümpiarekordit. 100 m lilblikujumises oli Phelpsil ees raske katsumus, kuna kuldmedali võitmiseks tuli olla parem maailmarekordi omanikust kaasmaalasest Ian Crockerist,
· " Rahva triatlon " arendatakse Venemaal, on mõeldatud soovijatele ja triatloni ala algajatele. Ujumine-- 200 m, rattasõit -- 10 km, jooks -- 2,5 km. Alade kirjeldamine Ujumine Võistlused algavad ujumisest. Ujumist raskendab asjaolu, et hingamist tuleb ajastada käte ja jalgade liigutustega, ilma hea tehnikata on raske läbi ajada. Sujuvus ja ökonoomsus on hädavajalikud. Kui ujumine on nõrgim ala, on otstarbekas tervisekeskuse ujumistreenerite juures tunde võtta. Lisaks hea vabaujumise tehnika omandamisele, on enne oma esimest võistlust oluline harjutada ka avavees ujumist.Sportlased võivad ujuda selles ujumis tehnikas mida eelistavad rohkem. Triatloni rattasõit Reeglina on triatloni jaoks vaja parima aerodünaamikaga ning võimalikult kergekaalulist ratast, kuigi samas on peaaegu igat ratast võimalik mugandada lenkstangi pikendusega. Distantsi läbimise ajal on võimalik teha ka parandusi.Selleks on olemas 6 kohta, et teha
põrmu kaasmaalase Mark Spitzi 1972. aastast pärinev olümpiarekord ehk seitse seitse kulda ühtedelt mängudel. Ujumise finaalid leiavad aset hommikuti, sest USA telekompanii NBC diktaat sunnib korraldajaid igapäevase finaalosa alustama kohaliku aja järgi kel kümme. Phelpsi see ei häiri. Ameeriklane alustab kullaretke maailmarekordiga 4.03,85 ühel oma meelialal 400m kompleksis. Seevastu järgmise ala, 4x100 meetri vabaujumise finishiheitlus paneb Phelpsi enneolematult närveerima. Tänu Jason Lezaki imelistele lõputõmmetele jääb Phelpsi unistus kaheksast kullast püsima. USA koondise ujutud maailmarekord oli eelmisest tipmargist ligi neli sekundit kiirem. Kolmanda kulla võidab Imemees taas mailmarekordiga 1.42,96 200m vabadistantsil. Neljas kuld tuleb 200m liblikast, mõistagi ilmarekordiga. Juba samal päeval teenib Phelps viienda Pekingi-kulla, aidates USA-l võita 4x200m vabalt ujumise maailmarekordiga 6
1952 Helsingi Bruno Junk Kergejõustik Käimine Melbourn 1956 Bruno Junk Kergejõustik Käimine e 1968 México Anatoli Krikun Korvpall 1968 México Jaak Lipso Korvpall 1968 México Priit Tomson Korvpall 1972 München Georgi Zazitski Vehklemine 1976 Montreal Raul Arnemann Sõudmine 400 m 1980 Moskva Ivar Stukolkin Ujumine vabaujumise s 1980 Moskva Jüri Tamm Kergejõustik Vasaraheide 1988 Sul Jüri Tamm Kergejõustik Vasaraheide 1988 Calgary Allar Levandi Kahevõistlus Toomas 1992 Barcelona Tõniste, Tõnu Purjetamine Tõniste 2000 Sydney Aleksei Budõlin Judo 2000 Sydney Indrek Pertelson Judo 15 km Salt Lake Murdmaasuus
annaabi.ee 
