Demokraatlikud ja mittedemokraatlikud liikumised Liberalism ja konservatism olid kujunenud poliitiliseks liikumiseks 19 sajandil. Liberaalid kaitsesid isiksuse vabadusi ja vabaturumajandust, konservatiivid pooldasid riigi mittesekkumist majandusellu. Pärast esimest maailmasõda kaotasid liberaalid toetajaid, juhtivaks paremerakonnaks said konservatiivi parteid. Konservatiivide peamisteks vastasteks said sotsialistid ning sotsiaaldemokraadid, kelle arvates pidi riik toetama abivajajaid. Lõppeesmärgiks oli nende arvates ühiskond, kus elanike vahel ei ole suurt varalist ebavõrdsust. Oma eesmärke lootsid nad saavutada järgmiselt: reformide teel, naistele
Demokraatia mõiste- rahva määrav osa ühiskonna oluliste küsimuste lahendamises. Demokraatia on rahvavõim. Demokraatiat iseloomustavad: Rahva määrav osa ühiskonna küsimuste lahendamises Kodanikuvabadus Sõnaõigus Valikuvabadus Kodanikuõigused Valimisõigus Demokraatia maine kasvas peale sõja võitu. Konservatiivid-väärtustavad ajaloos läbi proovitut, tradtsioone, tugevat riiki, viivad läbi reforme ja toetavad vabaturumajandust. Liberaalid-väärtustavad üksikisiku vabadusi, kaitsevad vabaturumajandust algusest peale. Sotsialistid-vasakpoolsed, riik peab toetama abivajajaid, ebavõrdsuste vähendamine, võrdsed võimalused üksikisikule Mittedemokraatlikud-kommunism, fašism, natsionaalsotsialism Mittedemokraatlikud liikumised: Süüdistati hädades demokraatlikke valitsusi ning lubati, et võimule pääsedes seavad riigis korra majja. Nad väitsid, et on vaja kehtestada diktatuur, mis kindlustab majandusliku
Kontrolltöö 9.kl ptk 7-9 1. Miks kasvas peale 1MS demokraatlike riikide maine? Sest sõja võitisid demokraatlikud suurriigid, kasvas nende maine märgatavalt. Peale seda said kõik võimule olenemata varast, isegi naised said valimisõiguse. 2. Kirjelda liberalismi peale 1MS Liberaalid olid tollal uuendustele vastuvõtlikumad, nad kaitsesid isiksuse vabadusi ja vabaturumajandust. 3. Kirjelda konservativismi peale 1MS Nende arvates oli hea see mis juba ajaloos läbi proovitud. Nad ei tormanud kõike muutma, vaid otsisid tuge mineviku kogemustest. 4. Miks tekkis pettumus demokraatias? Sest sõjast väsinud inimesed arvasid, et demokraatlik valitsus suudab kiiresti ületada sõjajärgsed majandusraskused ja poliitilise segaduse ning tagab rahvale heaolu. 5. Mis iseloomustab sotsiaaldemokraatiat? Nende arvates on riigi kohus toetada abivajajaid. Eesmärgiks
levikule. 4.Millised olid mjukamad demokraatlikud ja mittedemokraatlikud liikumised? mittedemokraatlikud- esimesel maailmasõja päevil haarasid kommunistid võimu venemaal ning kehtestasid seal hirmuvalitsust. itaalias läks 1922.a. riigirüüt fasistliku pertei kätte. demokraatlikud 5.Iseloomusta liberalismi, konservatismi, sotsialismi, kommunismi, faismi, ja natsionaalsotsialismi petusi. Liberaalid pooldasid uuenduste vastuvtmist ning nad kaitsesid isikuse vabadusi ja vabaturumajandust. Konservatism alalhoidlikus, traditsioonilisi vaateid silitav ja ajaloolist jrjepidevust thtsustav poliitiline petus.(konservatiivid ei tormanud kike muutma vaid otsisid tuge mineviku kogemustest. 19. Saj lppul hakkasid nad ha rohkem kaisma vaba turgu ning pooldama riigi mittesekkumist majandusellu.) Sotsialistide arvates pidi riik toetama abivajajaid. nad lootsid saavutada hiskonda, kus elanike vahel ei ole suurt varalist ebavrdsust.
Ühinenud rahvaste organisatsioon ÜRO Eesmärk rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamine inimõiguste ja rahvusahelise koostöö tagamine lahendab rahvusvahelisi probleeme sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga. Taani, Rootsi, Prantsusmaa, Kreeka, Soome Euroopa Liit EL Põhiülesanne kodanike, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumise tagamine EL piires. Euroopa Liidu liikmesriigid Euroopa Koostöö ja Julgeoleku Organisatsioon OSCE OSCE Püüab konflikte ennetada kriise ohjata aidata kaasa konfliktijärgse sotsiaalsele taastustööle inimõiguste tagamine Ühinenud Rahvaste Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsioon UNESCO Annab välja erialase ja üldisema suunitlusega ajakirju, maakaarte, atlaseid, põhjalike ajalookäsitlusi Tegeleb maailmakirjanduse tähtsamate teoste tõlkimisega ...
Reformierakonna sihtgrupp on liberaalse maailmavaatega suhteliselt jõukad tööealised eesti rahvusest inimesed. Erakonna sihtgrupi moodustavatel inimestel on keskmine või keskmisest kõrgem sissetulek: Reformierakond on astmelise tulumaksu vastu, mis oleks kahjulik jõukamatele ja soodsam madalamapalgaliste töökohtadega kodanikele: kuna ühetaolisest tulumaksust saavad kasu esimesed, järeldub siit nende kuuluvus Reformierakonna sihtgruppi. See, et Reformierakond soodustab vabaturumajandust ja võimalikult madalaid makse, kinnitab seda väidet veelgi. Ka vanemahüvitise suur sõltuvus töötasust (suuremapalgalisel töökohal töötanud lapsevanemale oluliselt soodsamas suunas) on seda kinnitavaks näiteks. Liberalistlikud ideed, näiteks riigi rolli minimaliseerimine majanduses, näitavad, et sihtgruppi kuuluvad inimesed, kellele on nende põhimõtete rakendamine kasulik: seega kuuluvad Reformierakonna sihtgruppi ettevõtjad-omanikud. Võimalikult
Sotsiaaldemokraadid - eemärk sotisialism ehk ühiskond, kus elanike vahel ei ole suurt ainelist ebavõrdsust. lootsid eesmärke saavutada järkjärguliste seaduslike ümberkorraldustega, vastasseis kommunistidega Pahempoolased - nende suuna mõju suurendas USA presidendi Roosevelti nn. Uue kursi poliitika USA - peamised erakonnad Vabariiklased- Vabariiklaste poliitika piiras riigi osalemist majanduselus ning rõhutas vaba ettevõtluse tähtsust (pooldasid vabaturumajandust) Demokraadid- pooldasid vabaturumajandust, vajadusel võib riigi majanduselu reguleerida Keeluseadus - nn kuiv seadus, keelas alkoholi tarbimise Maffia Organiseeritud kuritegevus, mis valmistas ja levitas alkoholi. Keeluseaduse lõppedes leidis maffia endale teised tegevusalad (prostitutsioon, hasartmängud, narko) New Deal - Roosevelti reformikava, uus kurss Kontroll panganduse üle, põllumajanduse reguleerimine, töökohtade loomine, hoolitsus
Ideoloogia on korrastatud ideekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi. Ideoloogia ei ole erapooletu:ühtesid nähtusi taunib, teisi peab soovitavaks. Poliitiline ideoloogia annab oma nägemuse ideaalsest ühiskonnakorraldusest. Parempoolsed ideoloogiad soosivad erasektorit ja sotsiaalseid erisusi. Need on: 1. LIBERALISM Ülim väärtus indiviidi vabadus. Riik peab kindlustama vabaduse seaduste ja kohtusüsteemi abil. Majanduses pooldavad vabaturumajandust, konkurentsi, avatud turgusid, riigi minimaalset sekkumist. Sotsiaalvaldkonnas-inimese elujärg sõltub inimese enda jõupingutustest. Maksud madalad, inimene otsustab ise, millele kulutab. Sotsiaalliberaalid: vabadus on isiksuse arengu tingimus, aga mitte omaette eesmärk. Pooldavad riigi sekkumist majandusse, peab kujundama sotsiaalpoliitika, mis toetaks igaühe arengut. 2. KONSERVATISM Ühiskond tugineb traditsioonidele, rahvuslusele, kristlikule moraalile, pooldavad stabiilsust
04.1949 1961. aastal 1975. aastal EESMÄRGID Tagada Kollektiivkaits Konfliktide Tugevdada rahvusvaheline e– ennetamine, kriiside demokraatiat ning rahu, julgeolek, liikmesriigid ohjamine, soodustada osutavad välise konfliktijärgsele vabaturumajandust inimõigused ja rünnaku korral sotsiaalsele . rahvusvaheline teineteisele taastustööle koostöö. vastastikust kaasaaitamine Majandusliku, kaitset. (inimõiguste sotsiaalse, tagamine)
Kehtestati seadused, mis suurendasid kodanike demokraatlikke õigusi. Valimisõigus- valimisõiguslike kodaniku arv suurenes. Valima lubati kõik mehed, alates 21. sõltumata sellest, palju neil vara on. Valimisõigus ka naistel. Vanusepiir oli 30. aastat. Naisõiguslased- sufrazetid. Emantsipatsioon- naine astub ühiskondlikku ellu. Demokraatlikud liikumised Liberalism ja konservatism- tuntud Euroopas. Liberaalid olid uuendustele vastuvõtlikumad- kaitsesid isiksuse vabadusi ja vabaturumajandust. Konservatiivid- neile sobis kõik see, mis oli ammu juba proovitud, otsisid tuge. 19. saj lõpul hakkasid nad kaitsma vaba turgu ning pooldama riigi mittesekkumist majandusellu. Konservatiivsetest erakondadest said paremerakonnad. Vastasteks said tööliskonna huve kaitsvad sotsialistid ja sotsiaaldemokraadid ehk pahempoolsed. Nende arvates on riigi kohus toetada abivajajaid. Tuleks kehtestada rikastele suuremad maksud ja saadud raha kasutada kõigile võrdsete elutingimuste loomiseks
Demokraatia- rahva võim Liberalism- uuendustele vastuvõtlikumad. Kaitsesid isiksuse vabadusi ja vabaturumajandust. Riigi mittesekkumist majandusellu. Konservatism- Otsisid tuge mineviku kogemustest. Hakkasid ka pooldama riigi mittesekkumist majandusellu. Sotsialistid-Tööliskonna huvide kaitsjad. Pahempoolsed. Riigi kohus toetada abivajajaid. Ühiskond kus elanike vahel ei ole suurt varalist ebavõrdsust. Kommunistlik- Töölised on õnneliku homse ehitajad. Pooldasid klassivõitlust. Vaesed võisid kasutada kõiki vahendeid. Fasistlik- hirmuvalitsemine. Oma rahvuse ülistamine
tunnustavad samu väärtusi, mida rahvas. Populaarse arvamise kohaselt on majanduse areng ja selle ehitatud heaolukasv kõige effektiivsem siis, kui riik ei sekku turumajandusse. Taolisi ideid edendasid juba 19. sajandi poliitökonomistid. Majandusse mittesekkuva riigi edulisuse näitena tuuakse ka Kagu-Aasia riikide 20. sajandi teise poole majandusedu. Tõepoolest, liigne bürokraatia takistab ettevõttlust ning vähendab välisinvesteeringuid. Mõningad vabaturumajandust toetavad organisatsioonid, nagu näiteks Maailmapank ja Rahvusvaheline Valuutafond rõhutavad, et kulutused sotsiaalpoliitikale pole mitte koorem, vaid investeering. Minu kokkuvõtlik arvamus on see, et tõepoolest on Eesti Vabariik jätkusuutlik, sest meil on kõik vajalik nö enam-vähem olemas, et olla selline riik. Elu läheb siin Eestis ikka järjest paremaks, mitte halvemaks. Heaolu saab halvemaks minna ainult väga väärade poliitiliste
PAREMPOOLSED IDEOLOOGIAD Liberalism peab ülimaks väärtuseks indiviidi vabadust. Ühiskond peab olema kujundatud nii, et indiviididele oleks loodud maksimaalne tegevusvabadus. Vabaduse ideest lähtuvad ka kõik teised liberaalide vaated. Majanduses pooldavad nad vabaturumajandust, konkurentsi, avatud turgusid ja minimaalset riigi sekkumist. Kõrged maksud ja rohked seadused ning eeskirjad pärsivad nende meelest ettevõtluse arengut. Pole õiglane karistada rikkaid kõrgete maksudega. Inimesele peab jääma võimalus otsustada, kas ta kulutab teenitud raha toidule, eluasemele, lõbustustele, haridusele või oma tulevikupensioni kindlustamisele. Riik ei peaks tegelema kulukate sotsiaalprogrammidega, vaid motiveerima inimesi rohkem töötama.
(majandusküsimuste lahendamisega seostuvad seadused, tavad, teave, organisatsioonid). - Vabaturumajandus Turumajandus on arenenud riikides valitsev majandussüsteem, mida iseloomustab majandusvabadus, konkurents ning hinna kujunemine nõudluse- pakkumise suhte tulemusena. Turumajanduse põhiomadus on, et investeeringute ja toodetud kaupade jaotuse üle otsustamine käib läbi turu. Turumajanduse all mõistetakse vahel ka vabaturumajandust, kuid tegelikult võib olla mõeldud hoopis laissez-faire'i või vaba turu anarhismi. - Turg Turumajanduse aluseks on eraomandus ning selle alusel toimiv konkurents. Tootja, kes lähtub omakasust, on konkurentsi tõttu sunnitud juhinduma tarbijate vajadustest ja püüab turule tuua neid kaupu ja teenuseid, mis rahuldaksid tarbija vajdusi kõige paremini. - Ettevõtte
tööstusühiskonda, kus tootmisvahendid kuuluvad kodanluse eraomandusse. Teine põhiklass, töölised, on küll õiguslikult vabad, kuid majanduslikult mitte. Omandi puudumine ei võimalda neil enestel toota ega luua rikkusi, vaid sunnib müüma tööjõudu. Marx väärtustas tööjõudu kui peamist tootmistegurit. Kaks kapitalistlikku tootmise põhilist tõukejõudu olid toota kasumit ning püsida konkurendis. Adam Smith oli majandusteooria rajaja, kes propageeris vabaturumajandust ning taunis riigi sekkumist majandusse. Max Weber oli sotsioloog, kes uuris kapitalistlikku tootmisviisi vaimseid eeldusi, võimu olemust ja tüüpe ning lõi klassikaks muutunud bürokraatia teooria.
See tähendab, et tootmise eesmärk on võimalikult suure tulu saamine. Omanik vastutab kõige, ka kahjude eest, on huvitatud tootmise laiendamisest, konkurentsis püsimisest, tehnoloogia uuendamisest. See toob kaasa omaniku väga suure vastutuse. Tihti aga ei suudeta arvestada ka konkurentsiga ning omanik võib kanda seetõttu suuri kulutusi. Olen arvamusel, et eraomand on siiski vabaturumajanduses kasulik, sest õige majandamise korral toob suurt tulu. Teiseks iseloomustavad vabaturumajandust kaubad ja turg. Kaubaks on ka teenus, mida tarbijale osutatakse. Turu puhul jõuavad kõik kaubad tarbijani ostu ja müügi teel. On positiivne, et tarbija valib, mida ja kui palju osta, tootja otsustab, mida ja kui palju müüa. Veel iseloomustab sellist majandusliiki vaba konkurents ehk kauba mitmekesisus. Ostja valib, mida tema eelistab pakutud valikuvariantidest. Kes aga ei suuda oma kaupu ja teenuseid müüa, laostub
Demokraatlikud ideoloogiad-konstervatiivid võtsid üle liberaalide vaateid majandusküsiustes-vaba turg, üksikisiku vabadused, liberalid kaotasid hääli sotsiaaldemokraatidele-saks, pr, põhjam 19.s, inglismaal 20.s algul töökarti e leiboristid, toetasid riigi suuremat sekkumist majandusse, USA-arenes kiiresti-majandus, väline võimsus, inimesed rikkamad, vabariiklased ja demokraadid-mõlemad pooldasid vabaturumajandust, riigi sekkumist peati lubamatuks Kuritegelikud rühmitused-maffiad-salaalkohol, väljapressimised, tapmised, narko, prostitutsioon, hasartmängud. Kuulsaid AlCapone Chicagos-1913 vangistati tulude varjamise eest New Deal-kontroll panganduse üle,põllumajanduse reguleerimine, tlöökohtade loomine, hoolitsus abivajajatel eest Välispoliitikas tehti isolatsionismi poliitikat-eurooma konfliktidesse mittesukkumine
· Pooldatakse sotsiaalsete erisuste säilimist · Riik ei sekku 12. Leia 4 erinevust liberaalse ja konservatiivse ideoloogia vahel. LIBERALISM KONSERVATISM Väärtustatakse vabadust Väärtustatakse traditsioone Pooldatakse inimeste võrdsust Pooldatakse sots. erisuste säilimist Riik ei tegele inimeste toetamisega Riik maksab abirahasid Pooldatakse vabaturumajandust Riik ei sukku majandusse Madalad maksud Mõõdukad maksud 13. Iseloomusta konservatiivset, liberaalset ja sotsiaaldemokraatlikku heaolumudelit. (3) (kuidas makstase toetusi, kes vastustab heaolu eest, millised on heaolu kesksed põhimõtted?) KONSERVATIIVNE LIBERAALNE SOTSIAALDEMOKRAATLIK
konventsiooni. Euroopa Nõukogu juures töötab ka Euroopa Inimõiguste Kohus. Eesti sai liikmeks 1993. ENi kaudu on Eesti ühinenud mitmesuguste rahvusvaheliste lepingute ehk konventsioonidega. 2015 kuulub Euroopa Nõukogusse 47 liikmesriiki Euroopast ja Aasiast. 5) OECD - Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (Organization for Economic Co-operation and Development) on arenenud tööstusriike koondav rahvusvaheline organisatsioon. Eesmärk on tugevdada demokraatiat ja vabaturumajandust kogu maailmas. OECD tegeleb peamiselt majanduspoliitikaga: üldise teabevahetuse, andmete kogumise, statistika avaldamise, majanduse analüüsi, prognooside ja muu sellisega. OECDl on 34 liikmesriiki, Eesti sai liikmeks 2010. OECD struktuuri kuuluvad üle 200 komitee ja töörühma. Peakontorid asuvad Prantsusmaal.
maksukeskkonna, on oluline teema. Ei poolda progressiivset tulumaksu. Isamaa toetab Eesti ettevõtlust ja sellega seoses uute töökohtade rajamist Eestisse. Ka start-up'ide soosimine on riigis tähtsal kohal, kuna need on majanduskasvu ja töökohtade loomise vedurid. Analüüsis põhinen IRL 2015. aasta valimiste programmile ja Isamaa maailmavaate aluspõhimõtetele Reformierakonna nägemus Eesti riigi rollist majanduses Vabaturumajandust pooldav Reformierakond püüdleb Uue Põhjamaa poole, samuti peavad nad oluliseks jõuda Soomega samale tasemele. Eesti rahva vabaduse ja julgeoleku tugisammas on lai ja jõukas keskklass ning ühiskonnakorraldus, mis väärtustab indiviidi panust, eraomandit, ettevõtlikkuse ja innovatsiooni propageerimist ja mis hoolib iga inimese käekäigust. Erilist rõhku peab pöörama uute ja väärtuslike kaupade ning teenuste tootmise suurendamisele
See ebaõiglus kaotati kümme aastat hiljem. Tänu naisõigluslaste(neid nimetati sufrazettideks) survele said sel ajal valimisõiguse mitme Euroopa riigi naised. 2.Demokraatlikud ja mittedemokraatlikud liikumised Demokraatlikud liikumised Liberalism ja konservatism olid Euroopas juba mõnda aega tuntud. Poliitilisteks erakondadeks tänapäeva mõttes kujunesid need Inglismaal 19. Sajandi esimesel poolel. Liberaalid olid tollal uuendustele vastuvõtlikumad, nad kaitsesid isiksuse vabadusi ja vabaturumajandust. Konservatiivide arvates oli hea see, mis juba ajaloos läbi proovitud. Seepärast ei tormanudki nad kõike muutma, vaid otsisid tuge mineviku kogemustest.19.sajandi lõpul hakkasid ka konservatiivid üha rohkem kaitsma vaba turgu ning pooldama riigi mittesekkumist majandusellu. Sellega võitsid nad enda poole neid valijaid, kes ennem andsid oma hääled liberaalidele. Pärast Esimest maailmasõda kaotasid liberaalid Euroopa maades oma senise mõju
Tugeva demokraatliku korraga suurriigid tõestasid, et nad suudavad katsumustele vastu seista ning olla edukad ka suures sõjas. Nüüd kuna sõjas jäid peale demokraatlikud suurriigid, kasvas nende maine märgatavalt ning demokraatia kasuks osutasid enamik uutest, esimese maailmasõja järel tekkinud riikidest. Demokraatia peamisteks ideoloogiateks said liberalism ja konservatism. Liberaalid oli uuendustele vastuvõtlikud, nad kaitsesid isiksuse vabadusi ja vabaturumajandust, konservatiivide arvates oli aga hea see, mis juba ajaloos läbi proovitud. Demokraatlikud vabadused järjest laienesid ning valimisõiguse said ka naised. Mitmes riigis aga ei osutunud demokraatia jätkusuutlikuks, sest demokraatlikud traditsioonid olid nõrgad ja poliitilised erakonnad arenematud. Maailma üheks juhtivaks demokraatlikuks suurriigiks tõusis pärast esimest maailmasõda USA. Seal valitses vabariiklik kord ning seal oli presidentaalne vabariik ehk seadusi võttis
Eluslooma d Paberitoot Autode ed WTO kaubanduspoliitika ülevaatuse raportis Venemaa kohta nimetati peamiste välisinvestorite ees seisvate probleemidena näiteks korruptsiooni, läbipaistmatust, probleeme õigusriigi toimimisel, maksupoliitika liigset keerukust ja omandiõiguse probleeme. formaalne (Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon ) eesmärk on tugevdada demokraatiat ja soodustada vabaturumajandust kõikjal maailmas. Läbirääkimised Venemaa liitumiseks OECDga algasid 2007. aastal 2014. aasta märtsis peatati ajutiselt kõik Venemaa liitumisega seotud tegevused OECDs. SUHTED Euroopa parlamendi täiskogul vastu võetud Süüria resolutsioonis PALUB PARLAMENT „kõigil konflikti osapooltel, eelkõige aga Venemaal ja Assadi režiimil peatada kõik tsiviilisikute ja tsiviiltaristu vastased rünnakud“. Venemaa on aga jätkanud Assadi toetamist ja Aleppo pommitamist
A ASUTATI EUROOPA INIMÕIGUSTE KOHUS ALALINE ASUKOHT ON STRASBOURGIS JUHTORGANITEKS ON VEEL PARLAMENTAARNE ASSAMBLEE JA MINISTRITE KOMITEE EL OTSUSED EI OLE LIIKMESRIIKIDELE SIDUVAD PÕHIDOKUMENT ON EUROOPA INIMÕIGUSTE JA VABADUSTE KONVEKTSIOON. OECD-MAJANDUSKOOSTÖÖ JA ARENGU ORGANISATSIOON ASUTATI 1961.A PEASEKRETÄR JOSE ANGEL GURRIA PEAKONTORID CHATEAU DE LA MUETTE'IS PRANTSUSMAAL KOONDAB ARENENUD TÖÖSTUSRIIKIDE EESMÄRGIGA TOETADA DEMOKRAATIAT JA VABATURUMAJANDUST. TEGEVUSVALDKONNAKS ON MAJANDUS JA MAAILMAARENG. LIIKMESRIIKE 35. EESTI LIITUS 2010.A INSTITUTSIOONID:OECD NÕUKOGU(LIIKMESRIIKIDE DIPLOMAATILISED ESINDUSED); OECD SEKRETARIAAT; OECD KOHTUMISED. ESITAB IGA AASTA TAGANT IGA LIIKMERIIGI KOHTA MAJANDUSÜLEVAATE
USA 1920.-1930.aastail Usa sisepoliitline elu. 1. toimis kaheparteissteem. 2. valitses vabariiklik kord 3. seadusi vttis vastu kongress 4. riiki juhtis neljaks aastaks valitav president. 5. juhtivad erakonnad: Demokraatlik(arvasid et majandusse vib vajadusel sekkuda) ja Vabariiklik(sekkumine lubamatu) Partei ( parempoolsed, pooldasid vabaturumajandust ) 6. majanduslik liberalism - seisukoht, mille jrgi riigi kontroll majanduse le tuleb viia miinimumini. Vabaturu vidukik. 1. 1920.vidutses vabaturg 2. kuulutati phiseaduse vastaseks mned ettevtjate vabadusi piiravad seadused 3. veti kasutusele uut tehnikat ja uusi tootmisviisi, algas hulgitootmine 4. hakati ehitama pilvelhkujaid 5. sai alguse reisilennundus " Al Capone on ndsest boss ... " 1. 1920. aastatel kasvas ka kuridegevus seoses keeluseadusega (alkohooli seadus) 2
rahvavõim. Demokraatlikku ühiskonda kirjeldavad: rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises, kodanikuvabaduse olemasolu ja kodanikuõiguste olemasolu. Valima lubati 21. eluaastast, sõltumata sellest, palju neil vara on. Naised said valimisõigused, kuid vanusepiiriks oli 30. Seadus kaotati 10 aasta pärast tänu naisõiguslastele. * demokraatlikud ja mittedemokraatlikud liikumised: Demokraatlikud liikumised olid: liberalism ( kaitsti isiksuse vabadusi ja vabaturumajandust, oldi vastuvõtlikumad uuendustele) konservatism (oldi rahul sellega mis on ajaloos läbi proovitud, ja toetuti nendele kogemustele) sotsialism ja sotsiaaldemokraadid ( konservatiivide vastased, neid nimetati parempoolseteks, arvasid et nende riigi kohuseks on toetada abivajajaid, rikastele suuremad maksud. Lõppeesmärgiks oli sotsialism ehk ühiskond kus elanike vahel pole suurt varalist ebavõrdsust.) Mittedemokraatlikud liikumised olid:
1.Miks demokraatia pärast I maailmasõja laienes? · Sõja võitjad olid demokraatlikud riigid · Valimisõiguse laienemine (töölistel ja naistel) 2.Millised põhimõtted väljendusid konservatismis, liberalismis, sotsialismis, sotsiaaldemokraatias ? · Konsevatism- pooldada vanu traditsioone, riiki ja mittesekkumist majandusellu, kaitstes vaba turgu · Liberalism- uuendustele vastuvõtlikud, kaitstes isikute vabadusi ja vabaturumajandust · Sotsialism ja Sotsiaaldemokraatia- riik peab toetama abivajajaid, inimesed peavad olema varaliselt võrdsed, kõikidele valimisõigus 3.Millist ideed kandsid endast fasism, natsionaalsotsialismis, kommunismis? Mis oli neis sarnast ja mis erinevat? · Fasism ja natsionaalsotsialismis- saavutada majanduslik õitseng ning õnnelik elu, tuli vaenlased muidugi hävitada · Kommunism- ajaloo liikumapanemiseks jõuks klassivõitlus- tööliste ja talupoegade
Tänapäeva demok ühiskonda isel. *Rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises, *kodanikuvabaduste *kodanikuõiguste olemasolu Enne I ms oli demok riike Eur vähem kui mittedemok 1918.a Suurbr. Vastuvõetud seadusega suurendati valimisõiguslike kodanike arvu ~3korda. Kõik mehed al21.a, naised(min 30.a)kaotati 10a.prst sufrazett-naisõiguslane. Liberalism ja konservatism.. L. Olid uuendustele vastuvõtlikumad, kaitsesid isiksuse vabadusi ja vabaturumajandust. K. Arvates oli hea see, mis ajaloos läbi proovitud, ei tormanud kõike muutma, vaid otsisid tuge mineviku kogemu., 19.saj lõpul hakkasid ka nemad rohkem kaitsma vaba turgu ning pooldama riigi mittesekkumist majandusellu. Sellega said enda poole valijaid, kes varem olid liberaalide poolel. Peale I ms kaotasid liberaalid oma senise mõju. Konservatiivsed erakonnad juhtivad paremerakonnad peale sb ka mujal riikides Nende vastasteks osutusid sotsialistid ja sotsiaaldemokraadid.
LadinaAmeerika Rasmus Roos Arenguteede otsimine Pärast teist maailmasõda tekkinud kahepooluselises maailmas otsisid LadinaAmeerika riigid oma arenguteed. Esines kolme eri liiki poliitilisi rühmi: Reformimeelne rahvuslik liikumine, kes arvasid, et riik peaks valima erilise suuna. Konservatiivsed, kes Toetasid vabaturumajandust ja Vasakradikaalid, kes otsisid tuge vasakpoolsetest käremeelsetest õpetustest. LadinaAmeerika kuni teise maailmasõja lõpuni 1920.1930. aastatel olid LadinaAmeerika riigid väliselt küll vabariigid, kuid tegelikult valitsesid seal sageli autoritaarsed diktatuurid eesotsas caudillodega. Majanduselu iseloomustas põllumajandus ja suurmaaomandid. Kasvasid linnad, kuid tööstus ei kasvanud. LadinaAmeerika riigite osalemine Hitlerivastases koalitsioonis
20 aasta jooksul vahetus 41 valitsust, enamasti paremerakondade valitsused. Majanduskriisi ajal tekkis diktatuuri oht. Sellega võitlemiseks loodi Rahvarinne, kes moodustas ka valitsuse. Parlament võttis vastu uusi seadusi: vähendati töönädala pikkust; puhkuseseadus andis 2 nädalat tasutud puhkust iga aasta. USA SISE: Oli vabariik, seadusi võttis vastu Kongress ja riigipeaks 4aastaks valitav president. 2 erakonda: Vabariiklik ja Demokraatlik Partei. Mõlemad pooldasid vabaturumajandust. Pärast sõda valitsesid vabariiklased, kes kaotasid ära majanduspiirangud. Kehtis majanduslik liberalism. Kehtastati keeluseadus alkoholile. Sellega tekkisid kuritegelikud rühmitused maffia( Al Capone). USA VÄLIS: Isolatsionismi poliitika tähendas Euroopa asjadesse mittesekkumist. I Maailmasõda ajal tuli ajutiselt sellest loobuda. USA oli huvitatud mõjuvõimust Ladina Ameerikas ja Hiinas, kuid mitte Euroopas. USA jäi eemale Rahvasteliidust ja keeldus tunnistamast Versailles
Raamatus ,,Liberalism" võrdleb autor pea igas peatükis liberalismi sotsialismiga, tuues nii välja sotsialismi nõrkused ja liberalismi tugevused. Ludwig rõhutab oma raamatus tihti, et vaesuse, ebavõrdsuse, sõdade ja muude halbade tunnuste põhjustajaks on just sotsialistlik valitsemisviis, kus kõike kontrollib riik. Liberalism, kui sotsialismi vastand, pooldab inimeste vabaduse suurendamist, eraomandi eksisteerimist ja ülemaailmset vabaturumajandust. Liberaalide silmis peab igal inimesel olema valikuvõimalus, mida ta õppida tahab ja kelleks ta saada tahab. Mitte aga nii, et riik otsustab inimese eest, kellena ta tulevikus töötama hakkab. Vabatahtlik töökoha valik ja eraomandi eksisteerimine tõstab liberaalide arvates majanduses oluliselt tootlikkust. Inimesed töötavad ametis, mis neile meeldib ning nad saavad palka vastavalt oma teadmiste ja võimete kohaselt
ning kaupade ja teenuste valik on lai. Meil Eestis võib poodi minnes hulluks minna, sest ettevõtjad on mõelnud sõna otseses mõttes kõigele ning toodete valik on väga lai. Ma arvan, et selline inimeste elu võimalikult mugavaks muutmise tehnika on kindlasti üks heaoluühiskonna tunnuseid. Eestis on heaoluühiskond. Seda saame kindlaks teha vaadates meie demokraatlikku valitsemisviisi, algatustahtelist kodanikuühiskonda, tipptasemel infoühiskonda, paindlikke sotsiaalsüsteeme ning vabaturumajandust. Mul on hea meel, et meil Eestis on need asjad enesest mõistetaval kohal ning meie inimesed on targad ja arendavad meie riiki aina edasi. Tekib ainult küsimus - milline ühiskond tuleb peale heaoluühiskonda? Elo Lättemägi, 12. M
Näited demokraatia laienemise kohta pärast I ms Laienes valimisõigus ja uued loodud riigid olid valdavalt demokraatlikud. Liberaalid Kaitsesid isiksuse vabadusi ja vabaturumajandust, konservatiivid pooldasid r iigi mittesekkumist majandusellu. Sotsialistide ja sotsiaaldemokraatide arvates pidi riik toetama abivajajaid. Weimari vabariik Saksamaal sai alguse 1919 aastal, kui võeti vastu põhiseadus, miss järgi Saksamaa kuulutati demokraatlikuks vabariigiks. Mille poolest on sarnased kommunistide ja fasistide arvamused dem. kohta? Mõlemad leidsid, et demokraatia ei toimi ja diktatuur on parem valitsemisviis. Suurbritannia areng
vastu puhkuseseadus. Rahvarinne püsis kuni 1938. sügiseni. Sellel kõigel aga oli suur tähtsus majanduskriisi ületamisel. USA sisepoliitika Toimis kaheparteisüsteem, kuid valitses vabariiklik kord, mitte monarhia. Seadusi võttis vastu kongress, riigipea oli 4-ks aastaks valitav president. Juhtivad erakonnad olid Vabariiklik ja Demokraatlik Partei. Tegemist oli paremerakondadega mõlemad pooled pooldasid vabaturumajandust. Kuid vabariiklased pidasid riigi majandusse sekkumist lubamatuks, demokraatlased aga arvasid, et vajadusel võib riik majandust reguleerida. Enne sõja lõppu oli presidendiks demokraat, peale sõda aga vabariiklane. Vabariiklased kaotasid sõja ajal kehtestatud majanduspiirangud ja arvasid, et riiki peab olema võimalikult vähe. (St. Riigivõim peaks tegelema ainult kõige tähtsamate asjadega) Keeluseadus ja maffia 1920. aastal kehtestati keeluseadus
aastal” REFLEKSIOON Käesoleva artikli teema, enese ning erakondade vasak- ja parempoolne määratlemine, on eriti aktuaalne valimisperioodil, kuid kindlasti on poliitiline teadlikkus ning enese määratlemine tähtsad aastaringselt. Antud artiklit lugema hakates polnud teema mulle täielikult võõras ning olin vasak- ja parempoolsuse idee ning rolliga poliitikas juba põgusalt kokku puutunud. Parem pool esindab vabaturumajandust, vasak aga sotsialistlikke väärtusi ning majanduslikku võrdsust. Tänapäeval mängib minu meelest aga olulisemat rolli hoopis väärtuspõhine konflikt, mille kohaselt vastanduvad parempoolne traditsioonidel põhinev konservatiivsus ja vasakpoolne indiviidikeskne liberaalsus. Vaatamata asjaolule, et baasteadmised antud teema kohta eksisteerisid, oli uut informatsiooni mahukalt. Varasemalt polnud ma kunagi eriti enese ning ka
Demokraatia: 1. Demokraatia on rahvavõim. Seda iseloomustab rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises, kodanikuvabaduste ning kodanikuõiguste olemasolu. 2. 1920-30ndail olid tähtsamad demokraatlikud riigid maailmas USA, Prantsusmaa ja Suurbritannia. 3. Liberalism-liberaalid olid uuendustele vastuvõtlikumad, nad kaitsesid isiksuse vabadusi ja vabaturumajandust. Konservatism-konservatiivide arvates oli aga hea see, mis juba ajaloos läbi proovitud. Nad otsisid tuge mineviku kogemustest. Sotsialistid ning sotsiaaldemokraadid-nende arvates oli riigi kohus aidata abivajajaid. Rikastele suuremad maksud ja seda raha tuleks kasutada kõigile võrdsete tingimuste loomiseks. 4.Tähtsamad olid kommunistlik, fasistlik ja natsionaalsotsialistlik liikumine. Kommunism oli hirmuvalitsemine mille eesmärk oli hävitada rahvavaenlased ja anda võim vaestele
puudutas see valimisõigust. 1918. aastal Suurbritannias võeti vastu seadus mis suurendas valimisõiguslike kodanike arvu.Valimisõiguse said ka naised, kuid alates 30 eluaastast. *Demokraatlikud ja mitte demokraatlikud liikumised -Demokraatlikud liikumised.- Liberalism ja konservatism olid Eu-s juba mõnda aega tuntud. Poliitilisteks erakondadeks tänapäeva mõttes kujunesid need inglismaal 19 sajandil.Liberaalid olid tollal uuendustele vastuvõtlikumad , nad kaitsesid isiksuse vabadusi ja vabaturumajandust.' Konservatiivide arvates oli aga hea see, mis juba ajaloos läbi proovitud. Konservatiivid ei tormanud tänu sellele ka midagi muutma. Konservatiivide meelest ei pea riik sekkuma majandusellu. Pärast esimest maailmasõda kaotasid liberaalid Eu maades oma senise mõju. Vabaturumajanduse tähtsaimaks kaitsjaks muutunud konservatiivsetest erakondadest said juhtivaks paremerakonnad.Sotsialistid - Konservatiivide vastaseks kujunes välja tööliskona huve kaitsvad sotsialistid
-riigivõimu otsused on kohustuslikud kõigile -õigus ja kohustus teostada avalikku haldust ning esindada riiki rahvusvahelises suhtlemises -riigil on üks keskpunkt ja selge võimuasutuste hierarhia 13. Iseloomusta tähtsamaid ideoloogiaid (liberalism, konservatism)? Liberalism -ülimaks väärtuseks indiviidi vabadus -riigi peamine roll vabaduse kindlustamine sõltumatu kohtusüsteemi abil -pooldavad vabaturumajandust, konkurentsi, avatud turge ja minimaalset riigi sekkumist -rikkaid on ebaõiglane karistada kõrgemate maksudega Konservatism -ühiskond tugineb traditsioonidele, rahvuslusele ja kristlikule moraalile -üksikisik pole tähtis -pooldab sotsiaalsete erisuste säilitamist -riigi sekkumise vastu -kaitsevad rahvusliku kapitali ja ettevõtjate huve -rahvuslus on oluline 14. Mis on segamajandus?
seletab kuidas võiks korraldada majandust ja sotsiaalseid suhteid, kaasata rahvast valitsemisse, lahendada toimetuleku ja võrdsuse küsimusi. Need ideoloogiad, mis pooldavad pigem erasektorit ja sotsiaalseid erisusi on parempoolsed. Levinumad parempoolsed ideoloogiad on liberalism, konservatism ja kristlik demokraatia. Liberalism- peab ülimaks väärtueks indiviidi vabadust, majanduses pooldavad vabaturumajandust, konkurentsi, avatud turgusid ja minimaalset riigi sekkumist, sotsiaalsed nõudmised on majanduspoliitikaga seotud, pole õiglane karistada rikkaid kõrgete maksudega, inimesele peab jääma võimalus otsustada, millele ta raha kulutab. Konservatism kujunes välja liberalismi vastandina, nende arvates tugineb ühiskond traditsioonidele, rahvuslusele ja kristlikule moraalile, pooldavad stabiilsust ja ettevaatlikke,
Muutus see, et nad said valimisõiguse, lubati valida alates 30. eluaastast. … Sufražett oli 19. Sajandi lõpul ja 20. Sajandi alguses naiste õiguste eest võitleva liikumise liige. Tänu naisõiguslaste survele said sel ajal valimisõiguse mitme Euroopa riigi naised. TV lk 14-15 ül 2 Liberalism ja konservatism olid kujunenud poliitilisteks liikumisteks 19. Sajandil. Liberaalid kaitsesid isiksuse vabadusi ja vabaturumajandust, konservatiivid pooldasid riigi mittesekkumist majandusellu. Pärast Esimest maailmasõda kaotasid liberaalid toetajaid, juhtivaks paremerakonnaks said konservatiivsed parteid. Konservatiivide peamisteks vastasteks said sotsialistid ning sotsiaaldemokraadid, kelle arvates pidi riik toetama abivajajaid. Lõppeesmärgiks oli nende arvates ühiskond, kus elanike vahel pole suurt varalist ebavõrdsust. Oma eesmärke lootsid nad saavutada
majandulikust edukusest. Kultuuri valdkonnas on võimu tunda ja näha veelgi raskem. Siin saab rääkida pigem populaarsusest, autoriteedist ja prestiizist. Parempoolsed ideoloogiad: libearism peab ülimaks väärtuseks indiviidi vabadust. Indiviididel peab olema nii et oleks loodud maksimaalne tegevusvabadus. Riigi vabaduse kindlustamises seaduste ja sõltumatu kohtusüsteemi abil. Majanduses pooldatakse vabaturumajandust, konkurentsi, avatud turgusid ja minimaalset riigi sekkumist. Sotsiaalsed nõudmised on majanduspoliitikaga tihedalt seotud. Lähtutakse heaolu tagamisel samuti vabaduse, konkurentsi ja individualismi põhimõtetest. Pole õiglane karistada rikkaid kõrgete maksudega. Inimesele peab jääma võimalus otsustada. Sotsiaalliberaalid tõlgendavad vabadust kui isiksuse arengu tingimust, mitte kui omaette eesmärki. Konservatismis tugineb ühiskond traditsioonidele, rahvuslusele ja kristlikule
LIBERAALNE SOTS. DEM. KONSERVATIIVNE ROHELINE *Ülim väärtus indiviidi *Keskseks väärtuseks *Tugineb traditsioonidele, *Väärtustab vabadus. võrdsus võrdsed rahvuslusele ja kristlikule keskkonnakaitset. *Majanduses pooldavad võimaluse kõigile. moraalile. *Majanduse vabaturumajandust. *Ühiskond peab tagama *Pooldavad stabiilsuse ja detsentraliseeritus, toodete *Heaolu tagamisel lähtutakse igale liikmele inimõigused. ettevaatlikke, järkjärgulisi taaskasutus jms vabaduse, konkurentsi ja *Majanduses pooldavad reforme. *Roheline maksusüsteem individualismis põhimõtetest. segamajandust. *Kollektiiv tähtsam kui *Tuumaenergia vastu,
Poliitilised ideoloogiad: Parem- ja vasakpoolsus: Liberalism ja neoliberalism: liberalism peab ülimaks vabaduseks indiviidi vabadust. Riigi peamine roll on vabaduse kindlustamine seaduste ja sõltumatu kohtusüsteemi abil. Majanduses pooldatakse vabaturumajandust, konkurentsi, avatud turgusid ja minimaalset riigi sekkumist. Pole õiglane karistada rikkaid kõrgete maksudega. Inimesele peab jääma võmalus otsustada, millele ta teenitud raha kulutab. Konservatism ja kristlik demokraatia: ühiskond tugineb traditsioonidele, rahvuslusele ja kristlikule moraalile. Pooldavad stabiilsust ja ettevaatlikke, järkjärgulisi reforme. Kollektiiv on tähtsam kui üksikisik. Konservatiivid pooldavad sotsiaalsete erisuste säilitamist nii rahvuslikul
MAJANDUSKOOSTÖÖ JA ARENGU ORGANISATSIOON (OECD) (Inglise k. Organization for Economic Co-operation and Development) OECD on arenenud tööstusriike koondav rahvusvaheline e. globaalne organisatsioon, mis tegeleb peamiselt majanduspoliitikaga: · üldise teabevahetuse · andmete kogumise · statistika avaldamise · majanduse analüüsi · prognooside, jms. OECD formaalne eesmärk on tugevdada demokraatiat ja soodustada vabaturumajandust kõikjal maailmas. OECD-l on 20 asutajariiki ja 34 liikmesriiki, Eesti kutsuti OECD liikmeks 2010 a. juunis ja liikmeks saime me 2010 a. detsembris. G8 (Inglise k. The Group of Eight) ehk ,,kaheksa grupp" G8 on maailma juhtivate tööstusriikide ja Venemaa ühendus, kuhu kuuluvad Ameerika Ühendriigid, Itaalia, Jaapan, Kanada, Prantsusmaa, Saksamaa, Suurbritannia ja Venemaa. Grupi ajalugu sai alguse 1975. aastal ja kandis algselt nime G6, kuni 1976. a. liitus grupiga
Demokraatia on rahvavõim. Seda iseloomustavad : Rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises kodanikuvabaduste ning kodanikuõiguste olemasolu · nimeta tähtsamad demokraatlikud riigid maailmas 1920.-30. aastail (õp. lk 30), Suurbritannia, USA, Prantsusmaa, Uus-Meremaa · peamised demokraatlikud liikumised Euroopas 1920-30ndail nimetus, selgitus (lk 31), Liberalism uuendustele vastuvõtlikum, kaitsesid isiksuse vabadust ja vabaturumajandust Konservatism Nende arvates oli hea ajaloos läbi proovitu, seepärast ei tormanud kõike muutma. Kaitsesid vaba turgu ja pooldasid riigi mittesekkumist majandusellu. Sotsialistid ning Sotsiaaldemokraadid -kaitsesid tööliskonna huve, riigi kohus oli toetada abivajajaid, rikastele pidi kehtestama suuremad maksud ja kasutama seda raha kõigile võrdsete tingimuste loomiseks, lõppeesmärgiks oleks sotsialism ehkühiskond, kus elanike vahel ei ole suurt varalist ebavõrdsust.
iseloomulikud jooned (õp. Lk 30): kodanikuvabadus, kodanikuõiguste olemasolu, rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises. nimeta tähtsamad demokraatlikud riigid maailmas 1920.-30. aastail (õp. Lk 30): Prantsumaa, Suurbritannia, USA peamised demokraatlikud liikumised Euroopas 1920-30ndail nimetus, selgitus (lk 31): Liberalism: Kujunes Inglismaal 19. saj. I poolel. Liberaalid olid uuendustele vastuvõtlikumad, kaitsesid isiksuse vabadusi ja vabaturumajandust. Pärast I maailmasõda kaotasid Euroopa maades oma senise mõju. Konservatism: Kujunes Inglismaal 19 saj. I poolel. Konservatiivide arvates oli hea see, mis oli ajaloos juba läbi proovitud. 19. saj. lõpul hakkasid ka rohkem kaitsma vaba turgu ja pooldama riigi mittesekkumist majandusellu. Sotsialism: Ühiskond, kus elanike vahel ei ole suurt varalist ebavõrdsust. Sotsialistid ja sotsiaaldemokraadid kaitsesid tööliskonna huve. Erakonnad tekkisid juba 19. saj. viimasel
o 1948-OEEC(Organisation for European Economic Co-Operation)=Euroopa majandus koostöö organisatsioon) ->Koordineeris Marshalli plaani(USA toetas anti kommunistlike liikumisi) elluviimist. o 1948 nimetati OEEC=OECD(Organisation for Economic Co-operation and Development)= Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon. OECD formaalne eesmärk on tugevdada demokraatiat ja soodustada vabaturumajandust kõikjal maailmas(34 riiki, Eesti liitus 2010) · 1949 Loodi Euroopa nõukogu alaliselt Strassbourgi o Sümboliseeris Saksamaa-Prantsusmaa rahumeelset kooseksisteerimist. o Praegu 47 liikmesriiki Europpast ja Aasiast. o EN Ülesanded: Inimõiguste kaitse Demokraatia juurutamine Kultuuri idendideedi säilitamine Rahvusvaheline humanitaarabi o EN otused olid nõuandvad
Röntgen ELEKTRIGENERAATOR M. Faraday ELEKTRILINE TELEGRAAF S. Morse 3. Seleta mõisted: INDUSTRIAALÜHISKOND tööstuse saavutustel tuginev ühiskond PROLETARIAAT palgatöölised 19. sajandil IMPERIALISM suurriikide soov oma territooriumi naabrite arvel laiendada ja endale kolooniaid hõivata KONSERVATISM maailmavaade, mis eitab kiireid muutusi ja toetab ühiskonnaklasside säilimist LIBERALISM spooldab kiireid muutusi ühiskonnas, toetab kapitalistlikku vabaturumajandust UTOPISM - ??? ROMANTISM vaimuelu põhisuund, idealiseeriti minevikku, tunti huvi ajaloo, muinsuste ja rahvaluule vastu RAHVUSLUS ideoloogia, kultuurivorm, sotsiaalne liikumine, mis keskendub rahvusele. MAJANDUSLIK LIBERALISM - majanduskoolkond, kes usub vaba konkurentsi võimesse paigutada ühiskonna tootlikud ressursid efektiivselt. MARKSISM Karl Marx-i õpetusi ja filosoofilisi teoseid järgiv liikumine
Mis on demokraatia ja mis on sellele iseloomulikud jooned? Demokraatia on rahvavõim, mida iseloomustab: 1. Rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises. 2. Kodanikuvabaduste ning kodanikuõiguste olemasolu. Mis on tähtsamad demokraatlikud riigid maailmas 1920-30? USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa. Mis olid peamised demokraatlikud liikumised Euroopas? Liberalism Uuendustele vastuvõtlikumad, kaitsesid isiksuse vabadusi ja vabaturumajandust. Konservatism Otsisid rohkem tuge mineviku kogemustest, kuid võtsid hiljem liberalistlikud vaated üle, saades nii juhtivaks paremerakonnaks. Sotsialism/Sotsiaaldemokraatia - Nimetati pahempoolseteks. Tahtsid varandulikku võrdsust elanike vahel ning muuta seda reformidega. Panna rikastele suured maksu, valimisõigus töölistele ja valitsus etteotsa. Kommunism klassivõitlus vaesed töölised ja talupojad rikaste ja relvastatud mõisnike vastu. Hirmuvalitsus.
Parempoolsed ideoloogiad Levinumad parempoolsed ideoloogiad on liberalism, konservatism ja kristlik demokraatia. Liberalism peab ülimaks väärtuseks indiviidi vabadust. Ühiskond peab olema kujundatud nii, et indiviididele oleks loodud maksimaalne tegevusvabadus. Riigi peamist rolli näevadki liberaalid just vabaduse kindlustamises seaduste ja sõltumatu kohtusüsteemi abil. Vabaduse ideest lähtuvad ka kõik teised liberaalide vaated. Majanduses pooldavad nad vabaturumajandust, konkurentsi, avatud turgusid ja minimaalset riigi sekkumist. Kõrged maksud ja rohked seadused ning eeskirjad pärsivad nende meelest ettevõtluse arengut. Liberaalide sotsiaalsed nõudmised on majanduspoliitikaga tihedalt seotud. Nii lähtutakse heaolu tagamisel samuti vabaduse, konkurentsi ja individualismi põhimõtetest. Kuigi sünnilt on kõik inimesed võrdsed, sõltub igaühe elujärg isiklikest jõupingutustest. Nagu öeldakse, on igaüks oma õnne sepp.
annaabi.ee 
