Jutustav kirjand Teemaks on mingi sündmus, kirjutaja mõtted ja muljed sellest. (Jutt matkast, reisist vms) Arutlev kirjand Arutlevas kirjandis püstitatakse probleem ja kirjutaja püüab leida sellele lahenduse. (näiteks: "Kas spikerdada või mitte?") Kirjeldav kirjand Kirjutaja annab edasi kirjelduste kaudu nähtuse, olendi või eseme olemust, loob meeleolu. (näiteks: looduskirjeldus, looma kirjeldus jms) 1.12.2013 Riina Rotsan Teema valik Vabateemalise kirjutise puhul valida selline teema , millest on: soov ja huvi kirjutada on palju mõtteid ja materjali vajadus teistega kirjapandut jagada. 1.12.2013 Riina Rotsan Kirjandi kompositsioon Jutustav Sissejuhatu Teema Lõpetus s arendus 1.12.2013 Riina Rotsan Kirjeldamise abil tuuakse esile oluliste esemete, olendite, tegevuste olemust. Kirjeldav
lapsed. 2. LOOMING 2.1. Ettevalmistus periood. Loomingutee algus (1935-1958) Suure lugemusega gümnsist, kes lõi kaasa kõnevõistlustel, maleringis ning muudes õpilasüritustes, hakkas eneseväljendust otsima ka kirjanduslikus loomingus. Esimesed tõsisemad värsikatsed pärinevad aastast 1935. Kuna nooruk ei piirdunud omakeelse lektüüriga, olid mõjutusedki mitmesuunalised. Ehkki südamlähedasem oli luule, tuli drükidebüüt vabateemalise kirjandiga. Küpsem on ta kummatigi värsivormis. Juba esimestest trükki pääsenud luuletustes ilmnevad algaja teadlikud , sihiselged kirjanduslikud taoutlused ning arestata osavus nende realiseerimisel.Luule tehnilised võtted ja oskused on Kross omandanud hea õppuri nobedusega, abi otsides poeetika käsiraamatuist. Avarduva lugemuse najal kasvas luuletundmine ning sugenesid üha uued arenguks tarblikud avastused ja tutused
õpilasüritustes ning jõudis kaasa lüüa ka kõnevõistlustel. Ilmselgelt jäi kõigest sellest väheks ning Kross soovis end väljendada kirjandusliku loomingu kaudu. Tõsisemad katsetused värsimaastikul on pärit aastast 1935. Tulevane kirjanik luges palju ka võõrkeelset kirjandust ning seetõttu on tema mõjutused loomingus väga mitmekülgsed. Esimene katse avalikkuse ette ilmuda toimus südamelähedase luule asemel hoopis vabateemalise kirjandiga, kuigi küpsem tundus mees olevat värsside maailmas. Kui esimesed luuletused trükki pääsesid, ilmnesid kohe ka Krossi teadlikud ja sihikindlad kirjanduslikud taotlused. Eriti jäi mees silma nende taotluste kasutamise osavusega. Luule tehnilised võtted ja oskused omandas Kross kiiresti ja visalt, nagu heale õppurile omane, samal ajal end abistades poeetika käsiraamatutega. Suure lugemusega inimesena kasvas Krossi luuletundmine ning areng toimus üsnagi kiiresti.
annaabi.ee 
