sõjaväe esimesed üksused- sealhulgas mitusada koolipoissi- said veel kohal viibivate Saksa üksuste kõrval Narva all oma tuleristsed. Kiirelt langes Narva, seejärel Rakvere, Võru, Valga, Jõhvi, Tartu ja jõululaupäevaks tähtis raudteesõlm, Tapa punaste kätte. Väga suurt rolli mängisid Eesti vabadussõjas abiväed Soomest, Rootsist ja Taanist. Nende abi oli psüholoogiliselt väga suur, sest koos liitlastega ei tundunud võitlus Venemaa vastu võimatuna. Kuulsamad Eesti vabatahtlikkest väeosad olid leitnant Kuperjanovi partisanide pataljon, Kalevlaste Malev ja Skaut pataljon. Eestile üheks olulisemaks sõjaks oli Landeswehri sõda, mis oli eestlastele meeliülendav saavutus, sest vastaste näol oli tegemist kogenenud ja karastunud sõjameestega. Landeswehri üle saavutatud võidu hind oli 251 langenut ja 1041 haavatut. Kuigi Landeswehri sõda oli 1919. a suveks võidetud, kestis Vabadussõda edasi, kuna Eesti ei saanud loota, et edukat sõda
Venemaa vahel, Venemaa pidi tunnistama Eesti iseseisvust ning kõik Venemaal viibinud eestlased said koju Tähtsamad väepealikud: · Johan Laidoner Eesti sõjavägede ülemjuhataja · Ernst Põdder Eesti vägede juht Landeswheri sõjas. (koos Nikolai Reekiga) · Julius Kuperjanov Tartus tegutseva Kuperjanovi Partisanide Pataljon. J. Kuperjanov langes paju lahingus Tartumaa partisanide pataljoni komandör nendest kujunes üks kuulsusrikkamaid vabatahtlikkest koosnevaid löögiüksusi Vabadussõjas. Eestile tulid appi Soome, Inglismaa, Taani, Rootsi 1919 alanud pealetungi käigus vallutasid eestlased Pihkva ja P-Läti Eesti-Läti väed vastamisi Saksa vägedega Landeswehri sõda, saksa väed purustati-> Läti Vabariik Inglismaa sõjalaevastik Soome lahes. Sõdivad pooled: TallinnNarva Eesti väed-J. Laidoner Eesti töörahvakommuun-J.Anvelt(Lenin) Tulemused/ tagajärjed
annaabi.ee 
