kas Soome,Rootsi või Saksamaale. Paljud Soome põgenenud Eesti meestest astus ka Soome sõjaväkke lootes kunagi koos Soome sõjaväega Eesti vabastada Nõukogude võimu käest. Kõik, kes ei olnud nõus tunnistama Nõukogude võimu või kartsid kommunistlikke repressioone, läksid metsa varjule tekkis nn metsavendlus, selline vastupanuliikumine aitas hoida eestlust elus. 1941. aasta 22. juuni kuulutas Saksamaa Nõukogude liidule sõja. Eestlased pidasid sakslaseid kui vabastajateks, mis siis et mitmeid sajandeid olid Saksa aadlikud valitsenud Eesti talupoegade üle. Saksa armee ja politsei teenistusse astusid paljud eestlased vabatahtlikult, et ära hoida Punaarmee uut pealetung. Tänu eestlastest vabatahtlikele vallutasid sakslased 28. augustil 1941. aastal punaarmee käest Tallinna. Kuigi Saksamaa Eesti iseseisvust ei tunnistanud oli Saksa okupatsioon tunduvalt leebem kui Nõukogude oma. Tegutseda sai metsavendade üksusel
tagajärjel lühike lõpp tehti, säilitas Käbin oma vabameelse valitseja oreooli. 1960. aastatel koha. Selles etendas olulist osa 1953. aas muutus Käbini sema asuti pärast seda, kui 26. juulil langes Punaarmee kätte Narva ja 13. augustil Võru. Julgeolekuorganite operatiivgrupid olid Eesti territooriumi esimesteks “vabastajateks”, ja informeerisid kohe ka Kremli kõrgeid või mukandjaid olukorrast Eestis. Võrust sai lühikeseks ajaks punavõimu pealinn: sinna koondati Leningradist kõik Eesti lõunapoolsete maakondade operatiivgrupid. Võrru suundusid esialgu ka Eesti NSV tähtsamad võimuorganid. 7. septembril 1944 võeti Võrus vastu EKP Keskkomitee, Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi ja Rahvakomissaride
annaabi.ee 
