tööstuspiirkondade elanikud. Vabariiklaste poolepeal võttis sõjast osa ka palju naisi. Mõnedes allikates nimetati neid ka lojalistideks. Prantsusmaa tegi ettepaneku rakendada Hispaania suhtes mittevahelesegamispoliitikat. 27 riiki sõlmisid omavahelise lepingu, kus nad keelustasid relvade sisseveo Hispaaniasse. Euroopa diktatuurid lepet ei tunnistanud ja asusid toetama erinevaid pooli. Natsistlik Saksamaa ja fasistlik Itaalia asusid toetama Francot. NSV Liit hakkas varustama vabariiklasi. Sõda ja tähtsamad lahingud (s6) Alguses tundus nagu 1936. aasta juulis alustatud mäss oleks läbi kukkunud. Kõige ustavamad mässulised asusid Marokos. Kuna sõjalaevastik oli võimulolevale valitsusele lojaalne, siis mässulistel ei olnud võimalik Gibraltari väina ületada ja Euroopasse tungida. Franco palus abi Saksamaalt ja Itaalialt, et need toimetaksid väed lennukitega Hispaaniasse. Kümne päeva jooksul toimetati 10 000 natsionalisti Sevillasse. Ülejäänud
1930-rahvasteliit ei suutnud taltsutada sõjakaid suurriike. mussoliini tahtis et vahemeri muutuks itaalia sisemereks. saksa laienemine 1933-1939. 1930 lõpus-sõjakad suurriigid hakkasid innukalt oma vallutuskavasid teoks tegema. hitleri eesmärgiks oli suur saksamaa loomine. 1938-hitler hakkas oma ideid ellu viima. esmalt okupeeris saksamaa austria.(anlussiks hakati seda nimetama siis).hitleri positsioon tugevnes iga päevaga ja teda toetas mussoliini. müncheni kokkulepe-1938 (nad on meid maha müünud) 1938 sügis-hitler nõudis tehhoslovakkialt nende alade loovutamist, kus elasid sakslased. suurbritanni peaminister-neville chamberlain. 1938 29. sept-suurbritannia, prantsusmaa, saksamaa, itaalia sõlmisid müncheni kokkuleppe. 1939 kevad-sakslased vallutasid kogu tehhoslovakkia, sest see riik oli väidetavalt lagunemas. tehhis moodustati saksamaast sõltuv vasallriik. hitler esines rahu kaitsjana. 1939 kevad-saksamaa nõudis, et poola...
Kuldsete kahekümnendate üleüldine sotsiaalne optimism asendus massilise pessimismiga. Usaldus valitsuse, ühiskonna valitsevate kihtide ning ka majanduslikule ja poliitilisele liberalismile rajatud ühiskonnasüsteemi vastu langes järsult. Kõikides maades suurenes nende inimeste arv, kes hakkasid pooldama poliitilisi erakondija ideoloogiaid, mis eitasid kodanliku liberalismi ja demokraatiat. Ülemaailmse majanduskriisi ,,süüdlaseks" oli USA. USA-s oli palju vabariiklasi, demokraatia ning turumajanduse pooldajaid, nende seas ka presidendid Calvin Coolidge, Herbert Hoovert. Kuigi kommunistide ja natsionaalsotsialistide toetus kasvas ka USA-s, ei olnud nende mõju nii suur kui ,,sünnimaal" Euroopas. Inglismaa oli juba pika ajalooga parlamentaarne monarhia ning samuti toetas turumajandust. Nagu ka Prantsusmaal, Belgias, Hollandis, Rootsis, Taanis ning Norras oli Inglismaal olemas majanduse riikliku reguleerimise mehhanismid ning kujunenud
teineteise mõjusfääride vastastikuse tunnustamise. Hiljem liitusid sellega veel mitmed Saksamaa liitlas- ja marionettriigid. Hispaania kodusõda - algas 17.–18. VII 1936 Hispaania Maroko ja mitme Hispaania linna garnisonide mässuga Rahvarinde valitsuse vastu. Mässuliste poolt septembris 1936 riigipeaks kuulutatud Francisco Franco Bahamonde sai toetust Saksamaalt ja Itaaliast ning saavutas vabariiklaste üle 28. III 1939 võidu (vabariiklasi toetasid NSV liidust jt riikidest tulnud vabatahtlikud). Lääneriikide mittevahelesegamispoliitika ( rahustamispoliitika)- Hitlerit püüti lepitada sellega, et nõustuti temaga allkirjastama lepinguid, millega üritada teda rahustada ja loodeti, et ta sellega piirdub (näiteks Saksa-Inglise mereväekokkulepe, Müncheni sobing) Lääneriikide tegevusetus põhines lootusel, et saavutatud edu järel diktaatorid rahunevad ning usuti, et diktatuure on võimalik üksteise vastu
aastal astus ta ametlikult Vabariiklikusse Parteisse. 1966. aastal kandideeris Reagan California osariigi kuberneriks ning pärast edukat kampaaniat teenis sellel ametikohal kaks järjestikust ametiaega. Hoolimata Ühendriikide ühe suurima osariigi kuberneriks olemisest jätkas Reagan veelgi kõrgemale pürgimist. Nii 1968. kui ka 1974. aasta vabariiklaste üleriigilisel konventsioonil peeti teda potentsiaalseks presidendikandidaadiks. 1980. aastal vabariiklasi esindades kandideeris Reagan Ameerika Ühendriikide presidendiks ning võitis valimised eelmise presidendi Jimmy Carteri ees. Reagan oli USA eesotsas kaks järjestikust ametiaega alates 1981. aastast. Tema esimene ametisseastumise avalik pöördumine toimus 20. jaanuaril 1981. aastal ning see algas dramaatilisel moel. Ajal, mil Reagan pidas ametisseastumise kõnet, vabastati 444 päeva Iraani poolt pantvangis hoitud 52 Ühendriikide sõdurit. Kõigest 69 päeva pärast ametliku ametiaja
märts 1935 sõjaväekohustus Saksamaal. Inglise-Saksa mereväekokkulepe.18.06 1935. SÕJAKOLLETE KUJUNEMINE MAAILMAS. 1931.-tungib Jaapan mandzuuriasse, 1935-Itaalia tungib Etioopasse. Hispaania kodusõda(1936-1939). 1936.aasta juulis puhkes Hispaania vabariigis sjaväelaste mäss, mille eesmärgiks oli kukutada vasakpoolsesse Rahvarindesse koondunud parteide valitsus. Valitsusvastaste judude etteotsa astus kindral Fr.Franco. Mäss kasvas üle kodusjaks, millesse sekkusid vrriigid. Vabariiklasi asus toetama NL. Saksamaa, Itaalia ning Portugal tunnustasid ja abistasid sjaliselt Franco mässulist valitsust. Välisriigid kasutasid kodusda ka oma uute relvade katsetamiseks. Hispaania kodusda lppes 1939.aasta märtsis vabariigi langemisega.AGRESSORITE BLOKI KUJUNEMINE. Berliini Rooma telg 1936.okt(saksa liit.itaaliaga)Saksa-jaapani antikominterni pakt (1936nov.) Itaalia ühines paktiga 1937, 1933.okt Saksa lahkub Rahvasteliidust.SUUR SAKSAMAA IDEE ELLUVIIMINE!! Ansluss 1938,
RAHVASTELIIT NÕUDIS,ET JAAPAN VIIKS OMA VÄED HIINAST VÄLJA. TOKIO VALITSUS EI TEINUD SEDA JA RAHVASTELIIT KUULUTAS JAAPANI AGRESSORIKS EHK SÕJA ALGATAJAKS JA VALLUTAJAKS. JAAPAN LAHKUS RAHVASTELIIDUST, KUID MITTE HIINAST. HISPAANIA KODUSÕDA NÄITAS KUI TERAVAKS ON RAHVUSVAHELINE OLUKORD MUUTUNUD 1936.AASTA SUVEL PUHKES SÕJAVÄELASTE MÄSS, MIDA JUHTIS KINDRAL FRANCO. MÄSS KASVAS KODUSÕJAKS. VABARIIKLASI ASUS TOETAMA NÕUKOGUDE LIIT. SAMUTI ABISTASID SAKSAMAA, ITAALIA JA PORTUGAL. KODUSÕDA LÕPPES 1939.AASTA KEVADEL VABARIIKLASTE LÜÜASAAMISEGA. HISPAANIA KODUSÕDA OSUTUS II MAAILMASÕJA EELMÄNGUKS 6. KUIDAS RIKKUS SAKSAMAA VERSAILLES`RAHULEPINGUT? SAKSAMAA ALUSTAS RELVAJÕUDUDE TAASTAMIST JUBA MÕNE AJA PÄRAST PEALE RAHULEPINGU SÕLMIMIST. 1935.A. KEHTESTAS ÜLDISE SÕJAVÄEKOHUSTUSE 1936.A. VIIS VÄED REINI JÕE TSOONI 1939.A. 1
pahempoolsetest erakondadest moodustatakse rahvarinne ja kuulutatakse vabariik.. Sellest ajast saadik on H kodusõja lävel. Kodusõda on Vabariiklaste ja Frankistide(paremäärlaste) vahel. Vasakradikaaalid on koondund rahvarindesse. Frankistidel varustusest kõige rohkem: * kahureid (saksamaalt, itl), * elavjõud(itl) Vabariiklastele: *Tanke tuli rohkem võrreldes F (kaks korda rohkem), * kahureid tuli sutsu vähem, *lennukeid tuli rohkem * inimesi vähem(kolm korda). NSV abistas Vabariiklasi samavõrd kui Itl ja S Frankot. Kui 38 aastal oluliselt hakkas NSV abi Vabariiklastele oluliselt vähenema oli määratud ära ka kodusõja saatus. NSV hakkas nägema hoopis muidu lahendusi kommunismi levikuks. Franko pooldajad leidsid:, et Hispaanias toimub esimene võitlus Komiterniga. Võimul olid H vabariiklased(sotsialistid, kommunistid), Franko hakkab neile vastu. 6 · Prantsusmaal ja Hispaanias sarnane valitsemiskord aga Pr ei toeta Hispaania
Uusaja eripärad-teaduse areng, maadeavastused, loodusteaduste kiire areng. Voltaire - oli prantsuse deistlik filosoof, kirjanik, ajaloolane ja üks Euroopa valgustusliikumise juhtkujudest.Võitles katoliku kiriku vastu, lause ´´Kui jumalat ei oleks, tuleks ta välja möelda´´, inimene peab lähtuma loodusseadustest, poliitiline ideaal oli valgustatud absolutism. T.H.J Harrington juhtis politiilises võitluses aastail 1656-1660 vabariiklasi, ta oli vabariikliku riigivormi poolt, põhiseisukoht: Omand loob võimu,arvamus- loomulikus seisundis on inimesed ebavõrdsed, teos ´´Okeaania vabariik´´. John Locke- inglise filosoof, liberalismi rajaja, kõrgeim võib peab kuuluma parlamendile, valitsuse põhiülesanne on omandi kaitse. Francis Bacon- filosoof ja riigitegelane, ründas Aristotelese filosoofiat, väitis et teadmiste allikaks on inimese meeled, kogemus, eksperiment. Riigivõim: kuningas valitsegu koos parlamendiga. J.J
ndate sõjakolded Halvenes Prantsusmaa olukord, keda hakkas ähvardama Saksamaa. Kaug-Idas muutus sõjakaks Jaapan, kes tahtis Aasia valitsejaks. Rünnati Hiinat, Rahvasteliidu nõuet viia väed välja eirati ning Jaapan kuulutati agressoriks, mistõttu lahkus RL'st. Saksamaa alustas Versailli süsteemi lammutamist, lõi liidu Inglismaaga. Itaalia vallutas Etioopia, itaaliat hakkas toetama Saksamaa. Hispaania kodusõda kasvas üle rahvusvaheliseks sõjaks. Vabariiklasi toetas NSV, saksamaa, itaalia ja portugal sõjalist Franco valitsust. Katsetati uusi relvi. Kodusõda osutus IIMS eelmänguks. Maailma majandus I ja II maailmasõja vahel Pikka mööda õnnestus kõikidel riikidel sõjajärgsest raskest olukorrast välja tulla ning ehtiada oma majandus uuesti üles. See tähendas ka elutingimuste paranemist, oldi võimelised rohkem ostma, eriti arenes autode, elektri-ning keemiakaupade tootmine. Hakati kasutama konveiereid. Eelkõige arenes
1936.a. Saksamaa viis väed Reini demilitariseeritud tsooni. 6. Iseloomusta kriisisituatsioone ja sõjalisi konflikte, mis leidsid aset 1930.aastatel (vähemalt 3). 1) Hispaania kodusõda (1936-1939). 1936 loodi Hisp. rahvarinne, mis võitis parlamendi valimised. Loodi rahvarinde valitsus. Sõjavägi polnud sellega rahul, toimus mäss, sest kardeti muutuda kommunistlikuks riigiks. Mässajate poolt loodi rahvuslik kaitse, mille eesotsas oli Franco. NSVL toetas vabariiklasi. 1936-1937 olid edukamad vabariiklased, NSVL toetas neid relvade ja sõduritega. 1938 NL vähendas oma abi vabariiklastele. Franco võitis. 2) Austria Anschluss. 1934 esimene katse Austriat Saksaga liita kukkus läbi, tapeti Austria riigikantsler. Ka uus riigikantsler ei soovinud Saksaga liituda. 1938 viis Saksa väed Austriasse ning märtsis liideti Austria Saksamaaga. 3) Hiina-Jaapani sõda (1937). Jaapan tahtis saada ülemvõimu Aasias. Jaapanis kärbiti
välispoliitika taotles kollektiivsete julgeolekusüsteemide loomist Euroopas (näiteks Idapakti idee) ja NSVL lähenes mõnevõrra lääneriikidele, eelkõige Prantsusmaale · 1934.a. võeti NSVL Rahvasteliidu liikmeks. · Salaeesmärgina säilis Stalinil maailmarevolutsiooniidee realiseerimine kas või sõjaga: alustati Punaarmee moderniseerimist NSVL toetas raha, relvastuse ja sõjandusspetsialistidega Hispaania kodusõjas vabariiklasi; Hiina kodusõjas algul vabariiklasi ja hiljem kommuniste; Hiina- Jaapani sõjas 1937.-1939.a. Hiinat. · 1939.a. sai uueks välisministriks Vjtseslav Molotov, kellega algas uus suund välispoliitikas: NSVL alustas lähenemist natslikule Saksamaale. Omavahel jagati Euroopa mõjusfäärideks (Molotov-Ribbentropi pakt) NSVL võttis kursi sõjale ja alustas samme oma valduste suurendamiseks
välispoliitika taotles kollektiivsete julgeolekusüsteemide loomist Euroopas ja NSVL lähenes lääneriikidele, eelkõige Prantsusmaale · 1934 võeti NSVL Rahvasteliitu · Salaeesmärgina säilis maailmarevolutsiooniidee realiseerimine kas või sõjaga: · alustati Punaarmee moderniseerimist; · NSVL toetas raha, relvastuse ja sõjandusspetsialistidega Hispaania kodusõjas 1936- 1939 vabariiklasi; Hiina kodusõjas algul vabariiklasi ja hiljem kommuniste; Hiina- Jaapani sõjas 1937-1939 Hiinat. · 1939 sai uueks välisministriks Vjtseslav Molotov, kellega algas uus suund välispoliitikas: · NSVL lähenes natslikule Saksamaale. Omavahel jagati Euroopa mõjusfäärideks (Molotov-Ribbentropi pakt) · NSVL võttis kursi sõjale ja alustas samme oma valduste suurendamiseks (sõjaväebaaside loomine Eestisse, Lätisse, Leedusse; Talvesõda 1939-1940 Soomega)
1930´aastatel: 1930-1939 avalik välispoliitika taotles kollektiivsete julgeolekusüsteemide loomist Euroopas ja NSVL lähenes lääneriikidele, eelkõige Prantsusmaale 1934 võeti NSVL Rahvasteliitu Salaeesmärgina säilis maailmarevolutsiooniidee realiseerimine kas või sõjaga: alustati Punaarmee moderniseerimist; NSVL toetas raha, relvastuse ja sõjandusspetsialistidega Hispaania kodusõjas 1936-1939 vabariiklasi; Hiina kodusõjas algul vabariiklasi ja hiljem kommuniste; Hiina-Jaapani sõjas 1937-1939 Hiinat. 1939 sai uueks välisministriks Vjtseslav Molotov, kellega algas uus suund välispoliitikas: NSVL lähenes natslikule Saksamaale. Omavahel jagati Euroopa mõjusfäärideks (Molotov- Ribbentropi pakt) NSVL võttis kursi sõjale ja alustas samme oma valduste suurendamiseks (sõjaväebaaside loomine Eestisse, Lätisse, Leedusse; Talvesõda 1939-1940 Soomega)
Sõtta sekkusid ja teised Euroopa riigid. Hispaania kodusõda · Kodusõda puhkes parempoolselt meelestatud sõjaväe e. frankistide (F.Franko) ja vabariiklaste (vasakpoolselt meelestatud Hispaania valitsus, kommunistid jt.) vahel. · Kui teised Euroopa riigid teatasid oma mittevahelesegamispoliitikast Hispaania sündmuste suhtes, siis Saksamaa ja Itaalia toetasid relvade ja vabatahtlike üksustega Frankot ning Nõukogude Liit raha, relvade ja nõustajatega vabariiklasi · Hispaania kodusõda võib pidada ka II maailmasõja eelprooviks: Saksamaa ja Itaalia said võimaluse katsetada sõjatingimustes relvastust ja uut taktikat; samas aitas see kaasa mõlema riigi lähenemisele. NSVL üritas läbi sõjalise ja majandusliku abiga aidata kaasa kommunismi levikule ja võimulepääsule Hispaanias. Hispaania sündmused on seotud tihedalt ka 1939.a. alanud Saksamaa ja Nõukogude
Sõtta sekkusid ja teised Euroopa riigid. Hispaania kodusõda · Kodusõda puhkes parempoolselt meelestatud sõjaväe e. frankistide (F.Franko) ja vabariiklaste (vasakpoolselt meelestatud Hispaania valitsus, kommunistid jt.) vahel. · Kui teised Euroopa riigid teatasid oma mittevahelesegamispoliitikast Hispaania sündmuste suhtes, siis Saksamaa ja Itaalia toetasid relvade ja vabatahtlike üksustega Frankot ning Nõukogude Liit raha, relvade ja nõustajatega vabariiklasi · Hispaania kodusõda võib pidada ka II maailmasõja eelprooviks: Saksamaa ja Itaalia said võimaluse katsetada sõjatingimustes relvastust ja uut taktikat; samas aitas see kaasa mõlema riigi lähenemisele. NSVL üritas läbi sõjalise ja majandusliku abiga aidata kaasa kommunismi levikule ja võimulepääsule Hispaanias. Hispaania sündmused on seotud tihedalt ka 1939.a. alanud Saksamaa ja Nõukogude
Valiti presidendiks 1932, 1936, 1940, 1944. Sõlmis 1933 diplomaatilised suhted NSV Liiduga ning tegi II maailmasõja ajal temaga koostööd. Võttis osa konverentsidest Teheranis (1943) ja Krimmis (1945). Tal on suuri teeneid ÜRO asutamisel. EE 8 osa 1930. aastad I Sisepoliitika Aastatel 1933-1945 oli USA president demokraatliku partei esindaja F. D. Roosevelt /ruuzvelt/. 1932. aastal (see oli ülemaailmse majanduskriisi madalseisu aeg) võitis Roosevelt presidendivalimistel vabariiklasi, sest viimased väitsid endiselt, et riik ei pea kriisi sekkuma. Seetõttu vabariiklaste populaarsus langes. Franklin Delano Roosevelt (1882-1945) oli 20. sajandi algul USAs presidendiks olnud Theodore Roosevelti sugulane. Õppis õigusteadust, kirjandust, ajalugu. Hakkas siiski poliitikuks. 1921 põdes lastehalvatust, sealtpeale jäi ratastooli. Ta on ainuke USA president, kes on kandideerinud ja valitud presidendiks 4 korda (!) järjest. II Majandus
· sürrealistlikud esemed avardasid traditsioonilise skulptuuri mõistet, kuna kunstnik võis töötada vormilistest reeglitest vabana Sõjavisioonid: Dali maalid peegeldasid sel ajajärgul stiililist kindlust ja küpsust Hüvastijätt Port Lligatiga: Dali ja Gala ostsid 1930. a. Väikese kalurionni · 1940.a. Käis Dali Port Lligatis ,et oma isaga hüvasti jätta,enne kui ta USA-sse emigreerus Poliitika lummuses: Tema suhtumine kodusõjasse oli kahetine: alguses pooldas vabariiklasi, kuid kui selgus,et Franco fasistid võivad sõja võita, vahetas ta poolt, et kindlustada võimalus pärast sõda Hispaaniasse tagasi pöörduda Peitepildid : reaalsuse muudetud tajumine on ka peitepiltide optilise mitmetähenduslikkuse aluseks. Rahvusvaheline edu: 1936, aasta mais toimus Londonis rahvusvaheline sürrealisminäitus, kus olid ka mõned Dali tööd · Dali osales näitusel New Yorgi Moodsa Kunsti Muuseumis, mis tõi talle laialdase
1940. aasta presidendivalimistel Rooseveldi edu kahanes. Paljudes tööstusosariikides valiti tema asemel vabariiklane Wendell Willkie. Vabariiklased said kongressis rohkem kohti. Neljas ametiaeg Ei Leidnud infot. 4 1930. aastad I Sisepoliitika Aastatel 1933-1945 oli USA president demokraatliku partei esindaja F. D. Roosevelt. 1932. aastal (see oli ülemaailmse majanduskriisi madalseisu aeg) võitis Roosevelt presidendivalimistel vabariiklasi, sest viimased väitsid endiselt, et riik ei pea kriisi sekkuma. Seetõttu vabariiklaste populaarsus langes. Franklin Delano Roosevelt (1882-1945) oli 20. sajandi algul USAs presidendiks olnud Theodore Roosevelti sugulane. Õppis õigusteadust, kirjandust, ajalugu. Hakkas siiski poliitikuks. 1921 põdes lastehalvatust, sealtpeale jäi ratastooli. Ta on ainuke USA president, kes on kandideerinud ja valitud presidendiks 4 korda (!) järjest. II Majandus
1930´aastatel: · 1930-1939, kui välisasjade rahvakomissaariks oli Maksim Litvinov, siis avalik välispoliitika taotles kollektiivsete julgeolekusüsteemide loomist Euroopas ja NSVL lähenes lääneriikidele, eelkõige Prantsusmaale · 1934 võeti NSVL Rahvasteliitu · Salaeesmärgina säilis maailmarevolutsiooniidee realiseerimine kas või sõjaga: D) alustati Punaarmee moderniseerimist; E) NSVL toetas raha, relvastuse ja sõjandusspetsialistidega Hispaania kodusõjas 1936-1939 vabariiklasi; Hiina kodusõjas algul vabariiklasi ja hiljem kommuniste; Hiina-Jaapani sõjas 1937-1939 Hiinat. · 1939 sai uueks välisministriks Vjtseslav Molotov, kellega algas uus suund välispoliitikas: F) NSVL lähenes natslikule Saksamaale. Omavahel jagati Euroopa mõjusfäärideks (Molotov- Ribbentropi pakt) · NSVL võttis kursi sõjale ja alustas samme oma valduste suurendamiseks (sõjaväebaaside loomine Eestisse, Lätisse, Leedusse; Talvesõda 1939-1940 Soomega) NB! NSVL-i kohta vt.
Etioopia muudeti Itaalia asumaaks. Itaalia lahkus Rahvasteliidust ning sõbrustas üha enam Saksamaaga. Hispaania Hispaanias võitsid valimised Rahvarindeks ühinenud vasakpoolsed erakonnad. Sõjaväelased ei olnud Rahvarinde valitsusega rahul ning 1936 puhkes sõjaväelaste mäss, mida juhtis kindral Franscisco Franco. Mäss kasvas kodusõjaks, mis Rahvasteliidu pingutustele vaatamata muutus rahvusvaheliseks konfliktiks. Rahvarinde pooldajad ehk vabariiklasi toetas Nõukogude Liit. Francot ja sõjaväelasi toetas saksamaa, Itaalia, Portugal. Hispaaniasse tuli relvastust, sõjavarustust, vabatahtlikke ja ka võõramaiseid vägesid. Välisriigid kasutasid kodusõda uute relvade katsetamiseks. Kodusõda lõppes 1939 vabariiklaste lüüasaamisega ning riigis kehtestati Franco diktatuur. Hispaania kodusõda peetakse II maailasõja eelmänguks. Sõjakolded: 1931 Jaapani kallaletund Hiina aladel Mandzuurias. Jaapan lõi sinna Mandzukuo
Etioopia muudeti Itaalia asumaaks. Itaalia lahkus Rahvasteliidust ning sõbrustas üha enam Saksamaaga. Hispaania Hispaanias võitsid valimised Rahvarindeks ühinenud vasakpoolsed erakonnad. Sõjaväelased ei olnud Rahvarinde valitsusega rahul ning 1936 puhkes sõjaväelaste mäss, mida juhtis kindral Franscisco Franco. Mäss kasvas kodusõjaks, mis Rahvasteliidu pingutustele vaatamata muutus rahvusvaheliseks konfliktiks. Rahvarinde pooldajad ehk vabariiklasi toetas Nõukogude Liit. Francot ja sõjaväelasi toetas saksamaa, Itaalia, Portugal. Hispaaniasse tuli relvastust, sõjavarustust, vabatahtlikke ja ka võõramaiseid vägesid. Välisriigid kasutasid kodusõda uute relvade katsetamiseks. Kodusõda lõppes 1939 vabariiklaste lüüasaamisega ning riigis kehtestati Franco diktatuur. Hispaania kodusõda peetakse II maailasõja eelmänguks. Sõjakolded: 1931 Jaapani kallaletund Hiina aladel Mandzuurias. Jaapan lõi sinna Mandzukuo
aastal, misjärel asus edasi õppima École Militaire'i Pariisis. See lõpetas tema mereväeplaanid, mis olid viinud isegi ideeni astuda Briti mereväkke. Ta asus hoopis õppima suurtükiohvitseriks. Samal ajal suri tema isa. Sellest tulenevalt vähenesid tema sissetulekud ja ta oli sunnitud kaheaastase kursuse lõpetama ühe aastaga. Napoleon oli esimene korsiklane, kes antud kooli lõpetas. SÕJAVÄEKARJÄÄR Touloni piiramine 1793. aasta juulis lasi Bonaparte trükkida vabariiklasi toetava pamfleti "Le Souper de Beaucaire" ("Õhtusöök Beaucaire'is"), mis tõi talle Prantsuse revolutsiooni ühe peamise juhiMaximilien Robespierre'i venna Augustin Roberspierre'i imetluse ja toetuse. Korsika päritolu Antoine Christophe Saliceti abiga nimetati Bonaparte vabariiklaste suurtükiväe ülemaksTouloni piiramisel. Linn oli vabariiklaste vastu üles tõusnud ning selle olid hõivanud Briti väed.
· Aastatel 1930, kui välisasjade rahvakomissariks oli Maksim Litvinov, siis avalik välispoliitika taotles kollektiivsete julgeolekusüsteemide loomist Euroopas ja NSVL lähenes mõnevõrra lääneriikidele, eelkõige Prantsusmaale · Salaeesmärgina säilis Stalinil maailmarevolutsiooniidee realiseerimine kas või sõjaga: Mariia Kurisoo ajaloo konspekt a. NSVL toetas raha, relvastuse ja sõjandusspetsialistidega Hispaania kodusõjas vabariiklasi; Hiina kodusõjas algul vabariiklasi ja hiljem kommuniste; HiinaJaapani sõjas aastatel 19371939 Hiinat · Aastal 1939 sai uueks välisministriks Molotov, kellega algas uus suund välispoliitikasse a. NSVL alustas lähenemist natsilikule Saksamaale. Omavahel jagati Euroopa mõjusfäärideks · Salaeesmärgina säilis Stalinil maailmarevolutsiooniidee realiseerimine kas või sõjaga: a
Saarimaa liitub Saksamaaga. 1936 hõivati Reini tsoon ja viib sinna sõjatehnika. Astub välja rahvasteliidust. Sõjakolded maailmas: 1931 a Japan ründab Hiinat. P-Hiina vallutatakse. 2. 1935 Itaalia ründab Etioopiat. Vallutab ära. 3.Hispaania kodusõda. 1936-1939. Vabariiklased ja fankistid. Kindral Franco juhtis neid. Rahvasteliit ei lubanud teistel riikidel sekkuda kodusõtta. Saksa ja Itaalia toetavad frankiste ja NSVL toetab vabariiklasi, sest tahtsid levitada kommunismi euroopas. Kindral Franco võidab ja kehtestatakse Franco diktatuur. Hispaania ei selle tagajärjel ei sekku II maailmasõtta. Lääneriikide rahustamispoliitika: 1.Eesmärgiks panna sõdima kaks agressiivset riiki. Saksa-Itaalia ning Jaapan-NSVL. Saksa ja Inglismaa sõlmivad mereväekokkuleppe. Läänepoolne osa läks saksa laevade kätte.2.Austria arreteerimine ehk anslus-1938 märts okupeerimine saksa poolt. Rahvaküsitlus Austrias ja kõik olid poolt. 2
Saksamaale võimalus Tsehhoslovakkia okupeerimiseks. Hispaania kodusõda (1936-1939): Kodusõda puhkes parempoolselt meelestatud sõjaväe e. frankistide (F.Franko) ja vabariiklaste (vasakpoolselt meelestatud Hispaania valitsus, kommunistid jt.) vahel. Kui teised Euroopa riigid teatasid oma mittevahelesegamispoliitikast Hispaania sündmuste suhtes, siis Saksamaa ja Itaalia toetasid relvade ja vabatahtlike üksustega Frankot ning Nõukogude Liit raha, relvade ja nõustajatega vabariiklasi. Hispaania kodusõda võib pidada ka II MS-I eelprooviks: Saksamaa ja Itaalia said võimaluse katsetada sõjatingimustes relvastust ja uut taktikat, samas viis see ka mõlema riigi lähenemisele. Teisalt on Hispaania sündmused seotud tihedalt ka teiste rahvusvaheliste küsimustega -1939.a. alanud Saksamaa ja Nõukogude Liidu lähenemine viis nõukogude sõjalise abi lõppemiseni ning vabariiklaste täieliku kaotuseni Franko vägedelt. Molotovi-Ribbentropi pakt
sammudest ei tehtud enne väljagi.) Seejärel visati Itaalia Rahvasteliidust välja (see oli ka kõik, rohkem ei tehtud midagi). Lääneriigid ähvardasid ainult sõnadega. Sõda läks Itaaliale kalliks maksma. Hispaania kodusõda *1936-1939 *toimus vabariiklaste ja natsionalistide vahel *Fransisco Franco (tahtis kehtestada seal Franco diktatuuri) *Teiste riikide sekkumine (Natsionalistide poolel Itaalia, Saksamaa ja Portugal, Vabariiklasi toetas NSVL) *Suur katsetus enne II MS (Saadi katsetada relvi reaalses olukorras, massiline pommitamine õhuväe poolt, I MS ajal õhuväel polnud erilist rolli, vähe lennukeid jne) *Francol õnnestubki diktatuuri kehtestamine Olulisemad sõjasündmused ja nende tähtsus sõjas: 1.09.1939 Saksamaa ründab Poolat, algab II MS 17.09.1939 NSVLi kallaletung Poolale, kuu lõpuks Poola okupeeritud NSVLi ja 1 Natsi-Saksamaa poolt 30.11
1936- loodi Hispaania Rahvarinne pahempoolsete parteide poolt. See võidab ka parlamendivalimised. See ei meeldi Hispaania sõjaväele, selle juhtkonnale. Nemad taotlevad Hispaania vabastamist rahvarinde võimu alt, sest kardavad, et Hispaania muutub samasuguseks diktatuuririigiks, nagu NSVL. 1936. Juulis- puhkeb mäss Hisp. Koloniaalvägedes. Hisp Saharas ja Hisp Marokos. Kindral Francisco Franko saab juhiks. Luuakse rahvakaitsefunda vastukaitseks rahvarindele ja algab kodusõda. Vabariiklasi toetas NSV Liit, Franklasi toetasid Itaalia ja Saksamaa. Lääneriigid ei taha osaleda Hisp. Kodusõjas, sest katsetati uusi relvi, sõjatehnika oli muajlt sisse toodud. Ka see, et NSVL sõdis teljeriikide vastu, tekitas palju vastuolu, ei tahetud temaga kokku puutuda. SAKSAMAA, HISPAANIA, ITAALIA ---- NSV LIIT 5 kolonn- vaenlase territooriumil paikneb sisemine jõud, mis aitab saboteerida võimulolijaid. MRP- Molotovi- Ribbentropi pakt- NSVL ja saksamaa
Iraaniga. 1930-1939 taotles NSV Liit kollektiivsete julgeolekusüsteemide loomist Euroopas (nt Idapakti idee) ja läheneti mõnevõrra lääneriikidele, eelkõige Prantsusmaale. 1934 võeti NSV Liit Rahvasteliidu liikmeks. Samas säilis Stalinil salaeesmärgina maailmarevolutsiooniidee realiseerimine kas või sõjaga: alustati Punaarmee moderniseerimist, toetati Hispaania kodusõjas vabariiklasi ja Hiina kommuniste jne. Kui 1939 sai uueks välisministriks Vjatšeslav Molotov, alustas NSV Liit lähenemist natslikule Saksamaale. 5. Rahvasteliit ja selle roll rahvusvahelistes suhetes Pariisi konverentsil moodustatud rahvusvaheline organisatsiooni sõdade ärahoidmiseks. Rahvasteliit oma ülesandega toime ei tulnud, sest tal puudus relvajõud ning rahvasteliitu ei astunud ka USA ( samuti ei ühinenud ka Versailles’ lepinguga. 6
· Lääneriikide (Suurbritannia) ekslik ,,lepituspoliiitka" Hispaania kodusõda · Kodusõda puhkes parempoolselt meelestatud sõjaväe e. frankistide (F.Franko) ja vabariiklaste (vasakpoolselt meelestatud Hispaania valitsus, kommunistid jt.) vahel. · Kui teised Euroopa riigid teatasid oma mittevahelesegamispoliitikast Hispaania sündmuste suhtes, siis Saksamaa ja Itaalia toetasid relvade ja vabatahtlike üksustega Frankot ning Nõukogude Liit raha, relvade ja nõustajatega vabariiklasi · Hispaania kodusõda võib pidada ka II maailmasõja eelprooviks: Saksamaa ja Itaalia said võimaluse katsetada sõjatingimustes relvastust ja uut taktikat; samas aitas see kaasa mõlema riigi lähenemisele. NSVL üritas läbi sõjalise ja majandusliku abiga aidata kaasa kommunismi levikule ja võimulepääsule Hispaanias. Hispaania sündmused on seotud tihedalt ka 1939.a. alanud Saksamaa ja Nõukogude
Diktatuurivalitsus kindral Miguel Primo de Rivera (19231931) käe all lõppes Hispaania Teise Vabariigi loomisega. Vabariik pakkus poliitilist autonoomiat Baskimaale, Katalooniale ja Galiciale ning andis naistele hääletamisõiguse. Järgnes kibedalt, vastu tahtmist võideldud Hispaania kodusõda (19361939). Kolm aastat hiljem väljusid sõjast Saksamaa ja Itaalia toetusel võitjana natsionalistlikud jõud, mille eesotsas oli kindral Francisco Franco. Vabariiklasi toetasid Nõukogude Liit ja Mehhiko, kuid seda ei toetanud Läänevõimud tänu brittide juhitud mittevaheletungimislepingule. Hispaania kodusõda on nimetatud ka Teise maailmasõja esimeseks lahinguks. Franco juhtimise all jäi Hispaania Teises maailmasõjas neutraalseks, ehkki pigem teljeriikide poolt. Ainus legaalne partei Franco reziimi ajal oli Falange española tradicionalista y de las JONS (loodud 1937); partei tähtsustas antikommunismi, katoliiklust ja rahvuslust.
õõnestasid monarhiat. Diktatuurivalitsus kindral Miguel Primo de Rivera (19231931) käe all lõppes Hispaania Teise Vabariigi loomisega. Vabariik pakkus poliitilist autonoomiat Baskimaale, Katalooniale ja Galiciale ning andis naistele hääletamisõiguse. Järgnes kibedalt, vastu tahtmist võideldud Hispaania kodusõda (19361939). Kolm aastat hiljem väljusid sõjast Saksamaa ja Itaalia toetusel võitjana natsionalistlikud jõud, mille eesotsas oli kindral Francisco Franco. Vabariiklasi toetasid Nõukogude Liit ja Mehhiko, kuid seda ei toetanud Läänevõimud tänu brittide juhitud mittevaheletungimislepingule. Hispaania kodusõda on nimetatud ka Teise maailmasõja esimeseks lahinguks. Franco juhtimise all jäi Hispaania Teises maailmasõjas neutraalseks, ehkki pigem teljeriikide poolt. Ainus legaalne partei Franco reziimi ajal oli Falange española tradicionalista y de las JONS (loodud 1937); partei tähtsustas antikommunismi, katoliiklust ja rahvuslust.
hõivas reinimaa kus poleks tohtinud sõjaväge olla saksamaaga ühendati austria 4) 1938 toimus münchenis saksamaa, itaalia suurbritannia prantsusmaa juhtide kohtumina tsehhoslovakkiat saksamaale loovutama sudeedimaad 5) 1939 saksa väed vallutasid tsehhoslovakkia 6)1939 saksamaa võttis leedult klaipeda piirkonna itaalia 1935 itaalia vallutas etioopia mis oli rahvasteliidu liige keegi ei tulnud appi 1939 itaalia vallutas albaania hispaania 1936-1939 vabariiklased kaotasid vabariiklasi toetas nl ja maailma avalik arvamus üle maailma läksid vasakpoolsete vaadetega inimesed vabatahtlikult hispaaniasse sõdima lääneriigid hoidsid eemale hispaania oli 2 maailmasõja eelproov kus katsetati uusi relvi ja taktikaid teise maailmasõja päästis valla hitleri ja stalini sobing sõja põhjuseks on peetud ka hitleri poliitikat, nõukogude liidu soovi korraldada maailma revolutsiooni on peetud esimese maailmasõja jätkuks
11. Hispaania kodusõda 1936-1939 (Vt. ka õpik lk.155-159): · Kodusõda puhkes parempoolselt meelestatud sõjaväe e. frankistide (F.Franko) ja vabariiklaste (vasakpoolselt meelestatud Hispaania valitsus, kommunistid jt.) vahel. · Kui teised Euroopa riigid teatasid oma mittevahelesegamispoliitikast Hispaania sündmuste suhtes, siis Saksamaa ja Itaalia toetasid relvade ja vabatahtlike üksustega Frankot ning Nõukogude Liit raha, relvade ja nõustajatega vabariiklasi. (Vt. ka õpik lk.157). · Hispaania kodusõda võib pidada ka II maailmasõja eelprooviks: Saksamaa ja Itaalia said võimaluse katsetada sõjatingimusis relvastust ja uut taktikat; samas aitas see kaasa mõlema riigi lähenemisele. NSVL üritas läbi sõjalise ja majandusliku abi aidata kaasa kommunismi levikule ja võimulepääsule Hispaanias. Hispaania sündmused on seotud tihedalt ka 1939.a. alanud Saksamaa ja Nõukogude
11. Hispaania kodusõda 1936-1939 (Vt. ka õpik lk.155-159): · Kodusõda puhkes parempoolselt meelestatud sõjaväe e. frankistide (F.Franko) ja vabariiklaste (vasakpoolselt meelestatud Hispaania valitsus, kommunistid jt.) vahel. · Kui teised Euroopa riigid teatasid oma mittevahelesegamispoliitikast Hispaania sündmuste suhtes, siis Saksamaa ja Itaalia toetasid relvade ja vabatahtlike üksustega Frankot ning Nõukogude Liit raha, relvade ja nõustajatega vabariiklasi. (Vt. ka õpik lk.157). · Hispaania kodusõda võib pidada ka II maailmasõja eelprooviks: Saksamaa ja Itaalia said võimaluse katsetada sõjatingimusis relvastust ja uut taktikat; samas aitas see kaasa mõlema riigi lähenemisele. NSVL üritas läbi sõjalise ja majandusliku abi aidata kaasa kommunismi levikule ja võimulepääsule Hispaanias. Hispaania sündmused on seotud tihedalt ka 1939.a. alanud Saksamaa ja
1933 - Saksamaale tuli võimule Hitler 1935-1936 Itaalia tungis kallale ja vallutas Edioopia 1936-1939 Toimus vähemalt miljonit ohvrit nõundud Hispaania kodusõda, sealse vabariikliku valituse vastue, tõusis üles sõjavägi kindral Franco juhtimisel. Saksamaa ja Itaalia toetasid Francod, ning saatsid Hispaaniasse oma väeosi ja relvastust. Vabariiklasi Toetas NSVL, kodusõda lõppes Franco võiduga, vabariik hävitati see sõda oli teise maailmasõja eel prooviks, polüklooniks, kus Katsetati uut relvastust ja lahingu taktikad 1938 märts Austria ühendati Saksamaaga 1938 kevadel Teravnes olukord tsehhoslovakkia ümbes, Tsehholovakkias oli suur ja võimukas sudeedi sakslaste vähemus,
kaubanduslikud sidemed ning väljuti välispoliitilisest isolatsioonist. - Järk-järgult sõlmiti diplomaatilised suhted Suurbritannia, Itaalia, Hiina, Prantsusmaa, Jaapani jt. - Sõlmiti neutraliteedi- ja mittekallaletungilepingud Saksamaa, Leedu, Afganistani ja Iraaniga. Samas säilis Stalinil salaeesmärgina maailmarevolutsiooniidee realiseerimine kas või sõjaga: alustati Punaarmee moderniseerimist, toetati Hispaania kodusõjas vabariiklasi ja Hiina kommuniste jne. 1932 - mittekallaletungileppe sõlmimine Eestiga Üldse kasvas NSV Liidu sõjaline võimsus 1930-ndatel aastatel tublisti. Viisaastakutega loodud tööstuspotentsiaal võimaldas hakata armeed varustama moodsama relvastusega. 1932 loodi Punaarmees esimesena maailmas mehhaniseeritud korpused, mis tõsi küll, enne Teist maailmasõda uuesti laiali saadeti. Armee organisatsioonilises ülesehituses loobuti 1930-ndail
2)Aafrika Rahvasteliit: Etioopia *kehtestas majanduslikud sanktsioonid 1935-36 *ei tunnustanud Etioopiat Itaalia kolooniana Itaalia ründas Etioopiat Eesmärk:Rooma impeeriumi taastamine Tagajärg:Etioopia vallutati ning Etioopiast sai Itaalia koloonia 3)Euroopas Rahvasteliit: Hispaania kodusõda *aitas vabariiklasi toidu,ravimite ja riietega 1936-39 *Pr ja Ingl ei toetanud RL,sest neile ei meel- demokraatia ja vabariigi kaitsjad dinud NSVL toetamine (toetas NSVL) vs demokraatia kaotajad, diktatuuri ja kindral Franco toetajad (totasid Itaalia ja Saksamaa) Tagajärg: kehtestati Franco diktatuur 4.pilet Versailles` süsteemi likvideerimise algus Saksamaal ja liitlaste otsing 1933 sai kantsleriks Adolf Hitler lahkuti Rahvasteliidust
Kahjuks aga kaotab aga moodsas kunstis oma tähenduse ajaloomaal, leidub vaid üksikuid töid. 6.1 Hispaania kodusõda ja Guernica pommitamine 1936. aastal puhkenud Hispaania kodusõjas nähakse tihti Euroopa küpsenud fašismi ja kommunismi konflikti ilmingut, samas aga peituvad kodusõja juurde ka Hispaania ühiskonnas ja selle ajaloos. 1936. aasta valimised tõid võidu Rahvarindele, mis ühendas liberaalsete vaadetega vabariiklasi, sotsialiste ja kommuniste. Kord riigis aga halvenes, sagenesid streigid. Ülemäära suur ja vabariigis algatatud sõjaväereformist häiritud armee nägi endas Hispaania rahva tõelist esindajat ning leidis, et just nüüd on õige aeg taastada kord ja peatada kommunistliku riigipöörde oht. Üha suurenev konflikt äratas tähelepanu ka Euroopas. Kodusõtta otsustas sekkuda Saksamaa, Hitler saatis Hispaaniasse oma ühe eliitvägedest, legiooni Condor, mis 1937. aasta 26
3) Hispaania kodusõda (1936-1939): Kodusõda puhkes parempoolselt meelestatud sõjaväe e frankistide (F.Franko) ja vabariiklaste (vasakpoolselt meelestatud Hispaania valitsus, kommunistid jt) vahel. Kui teised Euroopa riigid teatasid oma mittevahelesegamise poliitikast Hispaania sündmuste suhtes, siis Saksamaa ja Itaalia toetasid relvade ning vabatahtlike üksustega Frankot ning Nõukogude Liit raha, relvade ja nõustajatega vabariiklasi. Hispaania kodusõda võib pidada ka II maailmasõja eelprooviks: Saksamaa ja Itaalia said võimaluse katsetada sõjatingimustes relvastust ja uut taktikat; samas aitas see kaasa mõlema riigi lähenemisele. NSVL üritas läbi sõjalise ja majandusliku abi aidata kaasa Maailm kahe sõja vahelLähiajalugu I – Eesti ja maailm 20.saj esimesel poolel Koostaja: P.Reimer 8
haaramatu. Ta õppis Oxfordis. John Locke Inglise filosoof. Õppis Oxfordis meditsiini. Kaitses parlamenti kunindavõimu vastu ja ülistas eriti Kuulsat revolutsiooni. Ta rõhutas, et kõrgeim võim riigis peab kuuluma parlamendile. Teda peetakse liberalismi rajajaks. Inglismaal võtsid ta ideed oma poliitika aluseks viigid. Ta seisukohalt oli valitsuse ülesanne omandi kaitse. James Harrington (1611-1677) Ta juhtis poliitilises võitluses vabariiklasi ja püüdis põhjendada vabariiklikku riigivormi. Tema põhiseisukoht: omand loob võimu. Ideaalse vabariigi pildi esitas ta romaanis ,,Okeaania vabariik", mis on kirjutatud reisikirjelduse vormis. Ta rõhutas, et vabariigi aluseks on maaomand ja et masside vaoshoidmiseks on vaja riigiohje. Kirik ja riik 17.saj. 1589 loodi Venemaal õigeusu kiriku patriarhi amet. Oma kirikupea ametisse seadmisega taheti
· Sõlmiti neutraliteedi- ja mittekallaletungilepingud Saksamaa, Leedu, Afganistani ja Iraaniga. 1930-1939 taotles NSV Liit kollektiivsete julgeolekusüsteemide loomist Euroopas (nt Idapakti idee) ja läheneti mõnevõrra lääneriikidele, eelkõige Prantsusmaale. 1934 võeti NSV Liit Rahvasteliidu liikmeks. Samas säilis Stalinil salaeesmärgina maailmarevolutsiooniidee realiseerimine kas või sõjaga: alustati Punaarmee moderniseerimist, toetati Hispaania kodusõjas vabariiklasi ja Hiina kommuniste jne. Kui 1939 sai uueks välisministriks Vjatseslav Molotov, alustas NSV Liit lähenemist natslikule Saksamaale. · Saksamaa kahe maailmasõja vahel: · Weimari Saksamaa 1919-1933: Pärast 1918 Novembrirevolutsiooni, millega kukutati keiser Wilhelm II ja kuulutati välja vabariik, vajas riik uut põhiseadust. 1919 võttis Asutav Kogu Weimari linnas vastu uue demokraatliku põhiseaduse:
Jäsemete asendites ja valgustatuses ilmneb maali suur sarnasus Caravaggio ,,Narkissosega". Dalí maalil peegeldub Narkissos mitte ainult veepinnalt, vaid ka topeltkujutisena luidralt käelt. (Weyers, 2006) 5.3. Poliitika lummuses Hispaania kodusõda algas 17. juulil 1936 Franco fasistide riigipöördekatsega, mis oli suunatud vabariiklaste vasakpoolse valitsuse vastu. Dalí suhtumine kodusõjasse oli kahetine: alguses väitis ta end pooldavat vabariiklasi, kuid kui selgus, et Franco fasistid võivad sõja võita, vahetas ta poolt, et kindlustada võimalus pärast sõda Hispaaniasse tagasi pöörduda. Selle sõja õudusi kujutavatest maalidest kuulsaimad on ,,Hitleri mõistatus", ,,Pehme konstruktsioon keedetud ubadega- kodusõja eelaimus" ja ,,Hispaania". (Weyers, 2006) ,,Hispaania kodusõda ei muutnud minu põhimõtteid. Vastupidi, see soodustas nende arengut kindlas suunas. Vastikus ja hirm igasuguste revolutsioonide ees on minus peaaegu
loomist Euroopas (nt Idapakti idee) ja läheneti mõnevõrra lääneriikidele, eelkõige Prantsusmaale. 1934 võeti NSV Liit Rahvasteliidu liikmeks. Samas säilis Stalinil salaeesmärgina maailmarevolutsiooniidee realiseerimine kas või sõjaga: alustati Punaarmee moderniseerimist, toetati Hispaania kodusõjas vabariiklasi ja Hiina kommuniste jne. Kui 1939 sai uueks välisministriks Vjatseslav Molotov, alustas NSV Liit lähenemist natslikule Saksamaale. Maailm kahe sõja vahelLähiajalugu I Eesti ja maailm 20.saj esimesel poolel Koostaja: P.Reimer 9 2.2. Saksamaa kahe maailmasõja vahel: 2.2.1.Weimari Saksamaa 1919-1933:
1936- loodi Hispaania rahvarinne pahempoolsete parteide poolt. See võidab ka parlamendivalimised. See ei meeldi Hispaania sõjaväele, selle juhtkonnale. Nemad taoltevad Hispaani vabastamist rahvarinde võimu alt,s est kardavad, et Hispaania muutub samasuguseks diktatuuririigiks, nagu nõukogude liit. 1936. Juulis- puhkeb mäss Hisp. Koloniaalvägedes. Hisp Saharas ja Hisp marokos. Kindral Franko saab juhiks. Luuakse rahvakaitsefunda vastukaitseks rahvarindele ja algab kodusõda. Vabariiklasi toetas NSV liit, Franklasi toetasid Itaalia ..., Lääneriigid ei taha osaleda Hisp. Kodusõjas, sest katsetati uusi relvi, sõjatehnika oli muajlt sisse toodud, ka see, et nõukogude liit sõdis teljeriikide vastu, see tekitas palju vastuolu, ei tahetud temaga kokku puutuda. SAKSAMAA, HISPAANIA, ITAALIA-------NSV LIIT 5 kolonn- vaenlase territooriumil paikneb sisemine jõud, mis aitab saboteerida võimulolijaid. MRP- Molotovi- Robbentropi pakt- nvl liidu ja saksamaa
Mõlema koja valimiste tulemused kombineeritult näitasid, et demokraate pooldas 52,91% hääletanutest. (Federal Election Commission, 2007) Niisiis võib öelda, et demokraatide tulemused valimistel peegeldavad hästi USA kaheparteisüsteemi olemust, kus domineerivad kaks erakonda, millest üks suudab ka valimised võites siiski võtta vaid veidi üle poole kohtadest. Andmetest on näha, et nt 2012. aastal toetas demokraate rohkem valijaid kui vabariiklasi, ent nt 2010. aastal suutsid demokraadid Senatis saavutada vaid napi enamuse ja kaotasid Esindajatekojas varasemaga võrreldes üsna palju kohti. Arvestades, et viimastel presidendivalimistel on kahel korral valituks osutunud Demokraatliku partei kandidaat Barack Obama, võib eeldada, et demokraatide roll riigi poliitika kujundamises on viimasel ajal olnud veidi tugevam kui vabariiklaste oma. Samas ei ole demokraadid suutnud kordagi saavutada enamust nii
Tervishoid Juulis 2002 lõpetas Bush USA rahastamise UNFPA-le(ÜRO rahvaste populatsiooni fond). Bushi sõnade kohaselt lõpetati toetused seetõttu, kuna UNFPA toetab sundaborte ja steriliseerimist Hiinas Bush pooldas osalist Sotsiaalturvalisuse privatiseerimist, kus indiviidid saaksid osa oma sotsiaalkindlustuse maksetest paigutada isiklikku pensioniarvele. Peamine eelis seisnes selles, et pensionifondid hakkaksid vähem poliitilistest kapriisidest sõltuma. Enamik demokraate ja vabariiklasi olid kriitilised, kuna selleks oli vaja oli suurt 1 trillioni dollarilist föderaallaenamist, mis suurendaks eelarve bilansi probleemi, mida Bush käsitas kui kasvavat probleemi. Samuti viidatakse sellele, et Bushi plaan toob kasu erafirmadele. Surmanuhtlus George W. Bushi on tugev surmanuhtluse pooldaja. Kuberneri oleku ajal Texase hukati 152 inimest, mis teeb Bushist kuberneri kelle ajal on enim inimesi hukatud. Presidenina ta jätkas selle toetamist. Välispoliitika 11
Hiljem olid konservatiivide ja sotsdem valitsused. Astuti Euroopa Liitu 1995. 40. Hispaania XX sajandil Hispaanias oli 20 sajandi alguses natuke rahu, prooviti osa võtta Aafrika koloniseerimises, Marokos sõja kaotamine õõnestas monarhiat, loodi Hispaania Teine Vabariik ja see lõpetas diktatuurvalitsuse. Naiste hääleõigus, poliitiline autonoomia galiitsia, baskimaal, kataloonias. 1936-39 oli Hispaania kodusõda, Franco võitis Saksamaa ja Itaalia toetusel. Vabariiklasi toetas NL ja Mehhiko kuid mitte lääneriigid. Teises maailmasõjas neutraalne, kuid ehk teljeriikide pool. Franco partei ainus lubatud, riik oli poliitilises ja majanduslikus isolatsioonis, ÜROsse võeti 1955. 60ndatel oli majanduskasv, kasvas industriaalmajandus ja turism. Gibraltar läks 67ndal Briti valitsuse alla. Franco suri 1975, troonile sai Juan Carlos, riigipea ja kuningas. 1978 võeti vastu põhiseadus, 1986 ühineti Euroopa Majandusühendusega. 41. Saksamaa XX sajandil
° Peetakse liberalismi esiisaks või rajajaks. ° Tekkis kaks vastandlikku arusaama vabadusest: vabadus on mõeldud ühiskonna jaoks tervikuna ja üksikisik peab selle nimel loobuma oma huvidest; vabaduse all tuleb mõista just üksikisiku vabadusi. ° Viigid võtsid Locke'i ideed oma poliitika aluseks. ° Neid hakati nimetama liberaalideks. ° Valitsuse põhiülesanne on omandi kaitse. ° Tsivilisatsioon eeldab omandi kaitset. James Harrington juhtis poliitilises võitluses vabariiklasi ja püüdis põhjendada vabariiklikku riigivormi: ° Põhiseisukoht omand loob võimu. ° Vabariigi aluseks on maaomand. ° Rahva vabadust ei saa usaldada rahva enda kätte, kontroll selle üle peab minema vabariigile. ° Valimisõigus kuulub nendele, kellel on maaomand või raha. ° Teistel puudub valimisõigus. 8.Parlamentarismi areng Inglismaal 17-18.saj Parlament 17.saj algul Inglise parlamendil olid 17.sajandiks juba pikaajalised traditsioonid. See oli kujunenud
lähenemine 1930. aastate teisel poolel aitas omakorda kaasa sellele, et Itaalia oli loobunud oma seisust poliitikast Austria iseseisvuse toetamisel. Austria inimressurss ja majandus võimaldas Saksamaal efektiivsemalt valmistuda Teiseks maailmasõjaks. c) Teiste riikide (näiteks Jaapan) tegevus; Hispaania kodusõda: Tüli vasakpoolse reforme soovinud valitsuse ning konservatiivide vahel. Valitsuse toetajaid nim vabariiklased, vastupoolt frankistid. Mõlemal poolel liitusid vabariiklased. Vabariiklasi toetas ka NSV Liit, frankiste Saksamaa ja Itaalia. Kodusõda 1936-1939, mille tulemusena kaasas võimu kindral Franco. Hispaania kodusõda oli äärmiselt verine konflikt- umbes miljon hukkunut. Itaalia: Saksamaa liitlane Itaalia, kus juba 1922 aastast oli valitsisjuhiks Benito Mussilini, otsustas vallutada Põhja- Aafrikas asuva Abessiinia (Etioopia). 1935-1936 toimunud sõjas see õnnestuski, ent suurte rasksdega. Jaapan: Saksamaa liitlane asus 1930. aastatel vallutama Hiinat
annaabi.ee 
