Nõukogude Eesti
Kodanliku natsionalismi mõistet ühemõtteliselt ei defineeritud. Peamiselt oli see käesoleva
ideoloogiast kõrvale kaldumise üldmõiste. Samuti tähistas see klassikuuluvust, sotsiaalset päritolu,
seotust ,,kodanliku" korraga. Kodanliku natsionalismi ilminguid leiti kõikjalt: kirjandusest ja kunstist,
teadusest ja majandusest.
ix. EK(b)P VIII pleenum ja selle tagajärjed
Esmalt hakati kodanliku natsionalismi silti külge kleepima Eesti Vabariigiaegsetele loovharitlastele.
Venemaalt tulnud võimumeestel tekkis arvamus, et Eesti tippjuhtkond on ka nakatanud kodanlikust
natsionalismist. 1949. aastal saadeti kõrge parteikomisjon Eesti NSV-sse olukorda kontrollima. 1950.
aasta veebruaris arutati Kremlis Eesti küsimust ning 7. märtsil kinnitas poliitbüroo oma otsuse.
1950. aasta märtsis kutsuti kokku EK(b)P VIII pleenum, et otsustada, kuidas parandada olukord.