Vana-Kreeka ja Vana-Rooma ehituskunst, skulptuur ja maal
elevandiluu plaatidega, kulla ja ehtsate riietega. Pheidias kujutas skulptuuris väga loomutruult
traperiid, ehk kangast.
Hellenistlikust perioodist hea näide on Praxiteles, kelle töö Apollon sisalikuga on võetud
mütoloogiast ja mehe figuur on muutunud naiselikumaks, pehmemeaks. Hellenistlikul perioodil
läksid figuurid lopsakamaks ja lihaselisemaks. Materialiks oli lubjakivi ja marmor. Reljeefis tuli
skulptuur järjest väljapoole kuni sai vabaplastiliseks teoseks. Hea näide on Laokoon poegadega,
mis jäädvustab surma hetke. Kreeka kunsti tunneme tihti läbi Rooma koopiate.
Rooma Trajanuse sammas on loomulike figuuride reljeefidega kaetud. Just naturalistlikkus ja
portreelikkus on Rooma skulptuurile omane, näiteks Augustuse figuurid. Roomlased lasid ka
endist portreid teha. Nii tõetruult ja vanalt, kui inimese nägu oli, kujutati teda ka portreel.
Skulptuuris armastati tegeleda ka füüsikaliste probleemidega, et skulptuur oleks raskuselt
annaabi.ee 
