Tänava esteetika. Tänav on ka kui hoonete paiknemise arvestusühik. 22. Kiire tehnoloogia areng ja kaubavahetuse mahu kasv. Tööjõu vajaduse kasv linnade kiire kasv. Raudtee ajastu. Uued teed ja sillad malm ja teras konstruktsioonid. Üliliberaalne vabaturumajandus. 23. I keskkonnakriis lokaalne reostus ja puudulik planeerimine. Tööstussaast linnas, kanalisatsiooniprobleemid. Lahenduseks modernism: üksikhoone fookuses, vabapaigutusega hooned, omavahel konkureerivate üksikhoonetega kompleks. II keskkonnakriis sotsiaalne reaktsioon modernismile ja majanduskliima muutus Modernismi langus. Linnade saneerimine ja rekonstrueerimine. Positiivsed tulemused: terviklik lähenemine kogu linna arengu planeerimisel, linnaruumi hinnati jälle kui tervikut. Mõisteti, et linnaelanikel olid puudujäägid sotsiaalses lävimises, turvalisuses ja linnaruumi visuaalses kvaliteedis.
· Liberalistliku linnaehituse eesmärk: maksimaalselt elamuid minimaalse maa ja rahakuluga maksimaalse kasumi eesmärgil · Selle tulemuseks: o tööstussaast linnas suits ja tahm Londoni smog o kanalisatsiooniprobleemid · liberaalne turumajandus polnud linnaarengu seisukohalt otstarbekas · kerkis päevakorrale linnaehituse normeerimine esimene moodsa planeerimise alge Lahenduseks modernism: üksikhoone fookuses, vabapaigutusega hooned, omavahel konkureerivate üksikhoonetega kompleks. II keskkonnakriis - sotsiaalne reaktsioon modernismile ja majanduskliima muutus · Üliõpilasrahutused Pariisis 1968 esimene poliitiline vastuhakk modernismile · Senine majanduslik kasv oli olnud aluseks modernistliku planeerimisideaalide ja praktika levikule · 1973 aasta energiakriis lõpetas majandusliku õitsenguperioodi, mis oli kestnud alates II maailmasõjast alates - löök autotranspordi kasvule
võimaldades ellu viia funktsionaalselt tsoneeritud linna ideed. o Diferentseeritud (hierarhiline ja eraldatud liikleja gruppidega) tänavate-teede süsteem nn Radburn’i-printsiibid – tõi kaasa suure transpordivajaduse kasvu Modernismi ruumikäsitlus • Üksikhoone peab olema fookuses, mitte linnaruum. Objektid peavad olema vaadeldavad igast küljest – linnaruum tuleb lõhkuda hoonete vaadeldavuse saavutamiseks • Tulemuseks vabapaigutusega hooned – nn vabaplaneering kus hooned ei paikne tänavajoonel • Hooned paiknesid nn antiruumi keskmes, moodustamata tänava- ja väljakuruume • Linnapildist eemaldati visuaalne sekventsus ja dünaamilise tänavaruumi elemendid: ruumilised tänavad, platsid, väljakud • Linn muutus ühtse hoonete ja nende fassaadide poolt moodustatavate linnaruumidega kompleksist omavahel konkureerivate üksikhoonetega kompleksiks
annaabi.ee 
