Väga oluliseks peeti tunnete ülevoolavat kujutamist. Manerismi suurmeistriks võib pidada veneetslast Jacopo Tintorettot (1518-1594). Mõningatel juhtudel harrastati tõelist trikitamist - näiteks võiks tuua Giuseppe Arcimboldo (1530-1593) aastaaegade pildid. Skulptori ja kullassepana, aga ka seiklejana sai tuntuks Benvenuto Cellini (1500-1571). Manerismi aega võib pidada ka kunstiajaloo sünni ajaks. Saksamaale ei toonud renessanss sellist vabanemistunnet kui Itaaliasse. Veel kaua püsis varasemast keskajast pärinev mõtteviis. Sakslaste tõsine, mõnikord isegi sünge kunst otsekui ähvardas usklikke põrguga, samal ajal kui neid Itaalias taevariigi kauniduste ettemaalimisega meelitati. Inimesed sakslaste maalidel on enamasti karmid, kuidagi kained, kogukad ja maalähedased, neile on võõrad itaalia renessansis nii sagedased helgusemeeleolud. Ja ometi ei tunne ükski teine ajastu sellist saksa maalikunsti õitsengut kui renessanss
edenemise üle. Teater ja muusika Mozart on mitu korda rõhutanud, kui väga teda köidab teater ning kui hästi ta end teatriatmosfääris tunneb. Pärast 1775. aastat polnud ta saanud ühtki ooperitellimust, samas ta lausa põles soovist kirjutada teatrile ning esmajoones just tõsist ooperit, opera seria't. Pakkumine Münchenist oli talle seega ülimalt teretulnud. ,,Idomeneo" igas taktis on tunda 25- aastase Mozarti loomiselevust ja omamoodi vabanemistunnet lõpuks ometi jälle ooper! Juba eelpool mainisime, et libretist Varescol tuli prantsuse muusikaline tragöödia kohandada ümber itaaliakeelseks opera seria'ks. Üks opera seria tunnusjooni on tegevuse koondumine retsitatiividesse, samas kui aariates tegevus peatub ja keskendutakse ühele afektile. Iga stseen on omaette suletud tervik. Prantsuse muusikalises tragöödias seevastu
Naised aga siis kui on veidi rohkem feminiinseid tunnusjooni. Näiteks reklaamides mehed kel on teatud naiselikud tunnusjooned näol. Monogaamia- seotud hinnangutega näo atraktiivsusele- võtab osa kasvatusest jne.. (?). maskuliinsed mehed (nägu) pole (meeldivuse) hierarhia tipus. 9. Loeng. Ilu ja maitse standardid ja riietus. Milline riietus on ilus? (Nt puhtad, terved riided?) 1. Ilu standardid. Ilu tajumine tekitab rõõmu, naudingut ja vabanemistunnet, kujundab esteetilist kvaliteeti ja arendab esteetilisi ideaale. Ilusse suhtumine ei väljenda nähtuste (rieetuse) utilitaarsust ja individuaalset väärtust, vaid nende......... a) Korrastatuse printsiibid: Ilu= kord keerukus (G. B. Birkhoff, 1933) Mida proportsionaalsusele lähemal on kord ja väiksem keerukus, seda................... aa) Tasakaal (ilu võib vaadelda kui tasakaalu- kõik mis on tasakaalus, on ilus).