Järgnes pankrottide laine tööstuses, töötute arv kasvas, ostujõud langes järsult, see vähendas tootmist veelgi. USA nõudis tagasi laene Euroopalt ning kehtestas neile kõrged tollimaksud. Selle pärast laienes majanduskriis Euroopasse ja teistesse maailmajagudesse. Üks peamisi põhjuseid ületootmine, vale majandamine(inimesed võtsid laene, kriisi ajal enam tagasi maksta ei suutnud), valitsuse vead kriisi ajal(loobumine vabamajandusest, tollimaksude kehtestamine).Tagajärjed: tööpuudus, see omakorda nälja ja rahulolematuse. Selle seos demokraatia kriisiga- Kriisist pääsemiseks asus riik endisest rohkem sekkuma majanduse korraldamisse. Tugevama demokraatliku traditsiooniga maades oli seda võimalik teha demokraatiale truuks jäädes, aga noortes demokraatlikes riikides oli tihti tagajärjeks diktatuur. Etioopia(Abessiinid)- 1935. aastal vägeva vastupanu järel löödi aafriklaste väed
põllumajandust) · pooldasid moderniseeritud monarhiat · püüdsid analüüsida ühiskondlikku taastootmist · olid vabakaubanduse pooldajad · nõudsid tööstuse ja kaubanduse toetamist; · lõid õpetuse puhasproduktist. /1, lk 38/ 7 6. KAPITALISMIAJASTU' Adam Smith tõstis oma õigusteaduse ja poliitika loengutes esikohale õpetuse vabamajandusest. Smithi arvates põhjustasid majandusliku tõusu tehnika areng ja tööjaotus. Olles tööstusliku revolutsiooni alguse tunnistajaks Inglismaal, nägi Smith tehnilise innovatsiooni majanduslikke tagajärgi. /1, lk 39/ Ta tõi välja neli monopolide negatiivset külge: · Monopolid põhjustasid tarbijate jaoks kõrgemaid hindu; · monopolid on hea majandamise vaenlased; · monopolidel oli suurem võimalus mõjutada valitsusi, mistõttu oli võimalus vastu võtta
annaabi.ee 
